Alkoholi teekond organismis ja mõju organitele, joomise tagajärjed (0)

TEEKOND
Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu.
Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist.
ALKOHOLI MÕJU ERINEVATELE ORGANITELE
Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele: suu-, mao- ja sooltelimaskestad, maks, neerud , sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem . Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht . Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed.
KOPSUD
Pidev alkoholi tarbimine kahjustab inimese immuunset süsteemi. See omakorda lihtsustab erinevate kopsuhaiguste nagu näiteks kopsupõletik ja tuberkuloos teket.
SEEDETRAKT
Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb kõri -, suuõõne- ja söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mineraalainete puudus, põhjustab häireid kogu organismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik ja maokatarr . Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada ka tugevat valu ning põhjustada diabeeti. Ka risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem.
MAGU
Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada oksele. Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos.
MAKS
Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu . Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos . Tsirroosi korral on maksarakud asendunud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi. Pikaajalisel alkoholi tarbimisel muutub põletikuliseks hepatiit . Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega.
NAHK JA SILMAD
Alkoholi joomine võib põhjustada näo veresoonte lõhkemise. Nii näevadki alkoholitarbijad pidevalt näost punased välja. Alkoholi tarbimise tulemusel võivad silmad olla paistes ja punased.
SUU
Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku.
SÜDA JA VERERINGE
Alkoholisõltlastest pooled surevad südame- ja veresoonhaiguste tõttu. Põhilisteks häireteks , mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on:

• südamelihase kahjustus – süda laieneb , sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib.
  
• südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu.
  
• kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east , soost, rassist , kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena.
  
• Alkoholi tarbimise tagajärjel võib tekkida isheemiatõbi.
  

KESKNÄRVISÜSTEEM
Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus).
AJU
Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused:

• halveneb mälu,
  
• väheneb õppimisvõime ja keskendumine
  
• tekivad tasakaaluhäired.
  

Drastilisemateks tagajärgedeks on:

• dementsus ehk nõdrameelsus,
  
• ajurabandus,
  
• langetõbi,
  
• hallutsinatsioonid ja
  
• kõnehäired .
  

Juba enne seda, kui inimene ennast joobes tunneb, on alkohol juba muutnud meie ajutegevust. Nii võibki olla, et inimene ei saa enam aru, mida teised tema ümber räägivad. Tema reaktsioonid muutuvad aeglaseks.
Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist, mille mõjul mälu nõrgenebki. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll , häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess.
Alkohol kahjustab ka väikeaju – see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke.
MÕJU
Etanooli tarvitamise esmane mõju ning etanooli tarvitamise tagajärjed
etanooli tarvitamise esmane mõju on märk peaaegu kohestest etanooli toimel aju närvirakkudes aset leidvatest keemilistest muutustest.
ESMANE MÕJU

• Lõdvestav ja rahustav toime
  
• Naudingutunne ja elevus
  
• Stimuleerib dopamiini tootmist
  
• Rahustab ja vähendab ärevust
  

TAGAJÄRJED

• Aeglustab ajutegevust
  
• Pärsib neid aju osi,mis on seotud erinevate piirangutega-tarvitaja muutub jutukamaks,enesekindlamaks ning väheneb sotsiaalne ärevus .
  
• Võimendab tarvitaja eelnevat meeleolu. Seega, kui keegi on juba eelnevalt kurvameelne, siis alkohol muudab ta nukramaks ja sama mõju avaldub heatujulisel inimesel, muutes teda veelgi lõbusamaks.
  
• Viimaste uuringute kohaselt võib alkoholijoove tõenäoliselt suurendada kalduvust vägivallatsemisele, seda eriti inimestel, kes tavaliselt oma viha ja ärritumist alla suruvad.uudab ta nukramaks ja sama mõju avaldub heatujulisel inimesel, muutes teda veelgi lõbusamaks.
  
• Mida enam alkoholi jõuab vereringesse, seda kiiremini väheneb alkoholi stimuleeriv toime ja mõjutatud saavad emotsioonide ning liikumisega seotud ajupiirkonnad. Viimase tulemuseks on meeleolu langus, agressiivsus, viha ning lihaskoordinatsiooni häired.
  

Etanooli tarbimine kahjustab organismi.
Etanooli tarbimisest võib sattuda sõltuvusse.
Etanool on organismile vähem mürgine kui metanool .