10. loengu konspekt (0)

Meditsiin - Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Motoorsed keskused:

Somatomotoorne keskus – eesmises tsentraalkäärus(otsmikusagaras), juhitakse skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Eri närvirakud spetsialiseerunud eri lihastele . Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud

Kõnekeskus – kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist – hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist – häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae , mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1) motoorne kõnekeskus e Broca keskus – paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu - ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda, mille kahjustusel kaob kõnevõime, inimene saab räägitust aru, aga ise kõneleda ei saa või räägib väga lühikeste fraasidega (nn telegraafkõne), ei suuda mõtteid ka kirjalikult väljendada. 2) sensoorne e sekundaarne kõnekeskus ( Wernicke keskus), paikneb oimusagaras, piirneb 41 ja 42 väljaga. Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia – kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida – spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond. Paikneb eesmises tsentraalkäärus seal, kus on keele- ja näolihaste tahtlike liigutuste prrkond, Broca keskuse naabruses. Broca ja sekundaarne mot ala vahel on närviseosed. Kõne kujundamises osalevad juhteteed , mis kulgevad kaarkimbu koostises (fasciculus arcuatus), mis ühendab nägemiskeskuse osasid väljasid(18,19) ja 39.välja Broca keskusega. Sek mot ala kahjustusel tekib afaasia – võimetus rääkida, kuid see kestab vaid mõne nädala, piirkonna elektrilise ärrituse ajal ei saa rääkida.
Kanada neurokirurgid Penfield , Jasper ja Rasmussen avastasid katsete käigus, et vastava motoorse piirkonna ärritusele järgnevad vastavad liigutused, mille põhjal nad koostasid ajukaardi.

Inimene kujundab kõne kuuldud sõnale: kõrv võtab heli vastu, suunab närviimpulsid oimusagarasse Brodmani 41, 42 väljades asuvasse esmasesse kuulmiskeskusesse. Neilt väljadelt levib ärritus Wernicke alale , kus toimub helist arusaamine, sealt levib mööda kaarkimbu kiude Broca alale, kus formuleerub vastuse kõne närvi- e neuraalmudel(mitte vastus sõnana). Broca alalt kandub ärrius sek mot alale ja sealt häälepaeltele, keelelihastele, näo miimilistele lihastele, pehme suulae lihastele – kõik lihased, mis osalevad sõna moodustamisel. Lõplik levik toimub peaaju närvide kaudu, peale seda võimalik kõnelemine.
Kirjasõnast arusaamine, lugemine: erutus levib silma võrkkestalt mööda nägemisnärvi ja aju XXX kiude kuglasagarasse esmasesse nägemiskeskusesse (17 väli), siis 18.ja19.väljale. Sealt 39-le, edasi kaarkimbu kiude mööda Broca alasse, kus moodustub sõna neuraalne mudel, sealt vokaliseerimisalasse ja sealt vastavaid närvikiude mööda lihastele, mille abil sõna moodustub. Vanasti arvati, et nägemiskeskuse erutus peab levima ka Wernicke alasse, kuid PET(positronemissioontomograafia) abil tehtud uuringud on näidanud, et see pole vajalik.

PET – vähem kui 20 a vana meetod, võimaldab visualiseerida aju vereringes toimuvaid muutusi psüühiliste protsesside või vaimsete tegevuste korral.
Häired kõne ontogeneesi arengus: kõnekeskus lokaliseerub enamasti vasakul pool ajus. Kui juba rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, areneb täielik afaasia, aasta pärast

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

algloom Õppematerjali autor

Terve konspekt.

anatoomia konspekt kõnekeskus broca poolkera wernicke afaasia vasaku motoorne wernicke ala otsmikusagara broca ala

Sarnased õppematerjalid

odt

Peaaju koore keskused

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labajalal samuti ebaproportsio

Anatoomia ja füsioloogia

docx

NÄRVISÜSTEEM

III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugifunktsioon, kohale

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Närvisüsteem

Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perif

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Närvisüsteem

III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ül

Bioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Kõne- ja kuulmiselundite füsioloogia ja patoloogia

Kõne- ja kuulmiselundite füsioloogia ja patoloogia SALME SIBUL 1. NINA 1.1. NINA FÜSIOLOOGIA Nina on hingamistee osa, haistmis-, resonants- ja refleksorgan ning alumiste hingamisteede kaitseorgan. Oluline häälekõla tekkel (resonants). Nina on tolmufilter, milles on oluline osa ripsepiteelil (oleneb, kas ninna sattunud osakesed peetakse kinni või satuvad alumistesse hingamisteedesse). Ninahingamine- nii sisse kui välja hingatakse nina kaudu. Suuhingamine- rindkere liigutuste ulatus väheneb, kopsusid ventileeritakse puudulikult. Hingamisteede kaitseks on ka haistmine. Nina kui refleksorgan. Ärritava aine sattumisel ninna eemaldub see reflektoorselt aevastamiselt. Perifeeriast ninna- sooja jalaga külmale põrandale astumine vallandab aevastamise. Ninahingamistakistuse põhjused: nina deformatsioonid; ninaõõnelimaskesta põletikulised haigused; adenoidid; võõrkehad ninas: ninakasvajad. Ninahingamise takistuse

Logopeedia

docx

Ko�ne- ja kuulmiselundite fu�sioloogia ja patoloogia

Kategoriseerimata

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid