Inimese looteiga (0)

Referaat
Inimese looteiga
Autor :
Klass :
Juhendaja :

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Eostumisperiood 4
2. Embrüonaalperiood 4
3. Looteperiood 6
4. Loote käitumine 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Mulle määrati teemaks inimese looteiga. Looteiga on üheksakuune periood, kus inimene alles alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem.
Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas.
Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine , embrüonaalperiood ja looteperiood.

1.Eostumisperiood

Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks . Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia, 2013)
Joonis 1. Munaraku viljastamine ( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/86/Sperm-egg.jpg/250px-Sperm-egg.jpg )

2. Embrüonaalperiood

Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas.
3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad.
5.-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas . Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt.
Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend .
18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.
3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu , 21. elupäeval hakkab tööle süda.
4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.
5. nädalal moodustuvad kopsud , käte ja jalgade algmed.
7. nädalaks tekivad suguorganite algmed.
Joonis 2. Embrüo ( http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA:LOODE )
8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja embrüonaalperioodi peetakse lõppenuks. ( http://www.amor.ee/17391 )
Joonis 3. Umbes 8-nädalane embrüo
( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0b/Human_Embryo_-_Approximately_8_weeks_estimated_gestational_age.jpg )

3. Looteperiood

Umbes 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu.
3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta umbes 20-grammine ja 9 cm pikk.
Joonis 4. 20-nädalane loode
( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3f/20_weeks_pregnant.png )
4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga.
5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält.
Joonis 5. 38-nädalane loode
( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/40_weeks_pregnant.png )
6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe.
7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel.
8. kuul on laps sile ja roosa , kasvab jõudsalt, kaaludes ligi 2 kilo ja olles 40 cm pikkune . Iseseisvaks hingamiseks võivad ta kopsud siiski veel nõrgad olla.
9. ja 10. kuu - elundid on iseseisvaks eluks valmis. Liigutused ei ole nüüd enam nii aktiivsed, sest kõhus hakkab kitsaks jääma. Nahk on kaetud lootevõidega. Sünnimomendiks kaalub laps 3-4 kilo ja on 48-52 cm pikk. ( http://www.amor.ee/17391 )

4. Loote käitumine

Ta pole sugugi kurt ja pime nagu veel hiljuti arvati, vaid hoopis vastupidi, tegemist on tundliku ja aktiivse olendiga.
5. kuu lõpuks laps kuuleb ja tunneb hästi ema sees toimuvat, reageerib ka tugevatele välishelidele. Loode puudutab käte ja jalgadega oma keha, imeb sõrmi ja mängib nabaväädiga. Liigutama hakkab ta juba 7-nädalaselt, ema ise hakkab seda tundma 5. kuul. Mõnikord on looted kuni raseduse viimaste kuudeni tuharseisus, s.t. pea ülevalpool, viimastel kuudel keerab aga enamik lapsi end pea alaspidi, sest nii on kergem sündida. ( http://www.amor.ee/17391 )
Tavaliselt magab loode emaga üheaegselt. Liigutuste aktiivsus suureneb, kui ema on ärritunud või väsinud. Kindlasti tunneb loode valu. Samuti oskab ta naeratada, ohata, luksuda, und näha ja ilmselt palju muudki , mida me praegu veel ei tea. ( http://www.amor.ee/17391 )
Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid 1 kuu lõpul (loode u 6 mm pikkune). 8. nädalast reageerib puudutustele, 16.nädalast on reaktsioon puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkonda.
Lootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas. Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi. 15-nädalasel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm). 17.-24. nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad).
Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi. Aktiivsus suureneb. Tekib une ja ärkveloleku tsükkel.
24. nädalaks töötavad naha-, maitse- ja lõhnaretseptorid ja tasakaalu- ja kuulmissüsteem. 26. nädalal hakkab tööle nägemissüsteem. 28. nädalal - refleksid (nt haaramisrefleks ). Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni).
Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (nt alkoholisündroomi puhul). On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta veel ei ole. ( Leuska , 2013)

Kokkuvõte

Inimese looteiga on väga keeruline periood, kus toimub inimese kujunemine. Looteeas on inimene kõige kaitsetum ning on väga palju tegureid, mis võib ta arengut häirida.
Enamus inimese tunnuseid on juba kujunenud looteeas, isegi kui need ilmuvad aastaid peale sündi. Üldiselt on hämmastav mõelda, kuidas vaid kahe raku kokkupuutumisel hakkab moodustuma selline ülimalt keeruline elund , nagu on inimene.

Kasutatud kirjandus

20 weeks pregnant . (20 nädalat rase ) http://en.wikipedia.org/wiki/File:20_weeks_pregnant.png (02.02.2013)
40 weeks pregnant. (40 nädalat rase) http://en.wikipedia.org/wiki/File:40_weeks_pregnant.png (02.02.2013)
A sperm cell fertilizing an egg cell. (Spermarakk viljastamas munarakku) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/86/Sperm-egg.jpg (02.02.2013)
Embrüo. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA:LOODE (02.02.2013)
Human Embryo - Approximately 8 weeks estimated gestational age. (Inimese embrüo – keskmiselt kaheksa nädala vanune) http://en.wikipedia.org/wiki/File:Human_Embryo_-_Approximately_8_weeks_estimated_gestational_age.jpg (02.02.2013)
Leuska, A. Sünnieelne areng. http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/snnieelne_areng.html (02.02.2013)
Loote areng. http://www.amor.ee/17391 (02.02.2013)
Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Eostus (02.02.2013)
Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Loode (02.02.2013)
Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Fetus#Development (02.02.2013)
Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Prenatal_development (02.02.2013)