Armastus (0)

Kasutatud allikad:
Wikipeedia .org
Väike Entsüklopeedia
Suhtesahver.ee
’’ Armastuse kunst ’’ – Erich Fromm
Sisukord:
Sissejuhatus...............................................lk. 1
Mõistete seletusi .........................................lk. 2
Armastus..................................................... lk. 3
Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4
Romantiline armastus...............................lk. 5
Armastuse stiilid.........................................lk. 6
Armastuse kolm faasi...............................lk. 7
Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8
Armastus religioonis.........................................lk. 9
Sõprus...............................................................lk. 10
Kokkuvõtte..........................................................lk. 11
Kasutatud allikad...................................................lk. 12
Armastus
Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saada, mis on armastus, sellest on kirjutatud tuhandeid raamatuid - luuletusi, traktaate, romaane jne.
Üks vanasõna ütleb et "armastus on nagu kummitus , kõik sellest räägivad, aga keegi ei ole teda näinud".
Iga ühe jaoks armastus on erinev.
Keegi arvab , et kõige olulisem on kirg , kui süda klopib, silmad säravad ja on tunne, et ilma selle inimeseta ei saa elada. Teisele on vaja usaldamist, austamist ja hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks.
Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada ,
Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega , austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv .
Armastusest võib palju rääkida, on kasulik lugeda mida teised sellest arvavad ja valida mis on sinu jaoks kõige lähedam, aga ikka see kõige õigem vastus tuleb otsida oma südamest. Süda ütleb sulle mida sa tunned . Osad inimesed kuulavad enda aju. Inimese ei usalda
Kõik räägivad armastusest. Noored, kes kõnnivad käsikäes pargis ning vanemad inimesed, kes peale mitmeid aastakümneid endiselt koos on.
Nad kõik kirjeldavad armastust erinevalt. Mõned ütlevad, et kui nad näevad armastatut, siis on neil kõhus nagu „ liblikad “, teised jälle kohe teavad, et nad kuuluvad selle vastassoo esindajaga kokku.
On ajutist armastust. Mitmed noored, vanuses 13-20, vahetavad tihti enda kaaslast , mõned rohkem, teised vähem. Kuid enamus neist suudab juba öelda, et ta armastab enda kaaslast. Armastab igavesti , tahab koos temaga terve igaviku koos olla, kuid võib-olla juba järgmisel päeval lähevad nad lahku, ning leiavad uue inimese, kellele igavest armastust vanduda ning kellega mõnda aega koos olla.
On armastust, mis tõepoolest ei kustu. On nii seitsmekümnendates aastates naisi ja mehi, kes koos on, ning endiselt teineteist armastavad. Aga nemad kirjeldavad armastust hoopis teistmoodi, kui noored, kes üksteist alles leidsid . Nemad on olnud koos aastakümneid ning elavad veel pikka aega edasi, endiselt teades, et nad armastavad teineteist ning neile ei ole vajab kedagi paremat.
Täheteadlased väidavad, et kõik armastus on tähtedesse kirja pandud, ajaloolised usuvad, et armastus on müstiline, seletamatu asi. Mõned teadlased räägivad, et armastus on täielik jama , väljamõeldis.
Iga inimese jaoks on armastus erinev, väljendub erinevalt. Mõned tunnevad , et just see inimene on tema elu armastus ning elavad elu lõpuni koos, mõned aga otsivad seda õiget, vahetades pidevalt enda kaaslaseid. Vahel nad ei leiagi seda õiget. Siis jäävad nad üksi või on kellegagi, keda nad tegelikult ei armasta ning elavad lihtsalt harjumusest koos.
Muidugi, on ka armastust, mis ei tähenda seda, et sa peaksid temaga koos elama. Sa ju armastad enda vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi vahel isegi lemmiklooma . Võib-olla armastad sa mõnda kuulsust , kes on bändis laulja, või hoopis mõnda raamatu tegelast? Sa võid armastada enda mängukaru, sa võid armastada mingit kindlat juttu . Sa võid armastada paljusid asju, lihtsalt mõni kord ei ole see armastus selline, et sa peaksid temaga koos elu elama. Vahest ei ole su armastatu isegi mitte elus. Ja kes on kuulnud , et mingi naine või mees abiellub enda kassi või koeraga?
Kui rääkida aga sellest, et mõned armastavad enda lemmiklooma, siis armastatakse ka enda soost inimest. Tänapäeval on homoseksuaalid üsnagi levinud nähtus. Nemad leidsid enda elu armastuse enda soost isikuna. See on paljudele vastumeelne ning imelik, kuid kas nemad ise saavad enda armastust suunata? Homoseksuaalid on ka inimesed ja armastavad täpselt sama moodi, nagu iga teine, nii-öelda tavaline inimene.
Päris armastuses sa õpid inimest tundma sellisena nagu ta on, ja sa jälgid, mis tunde see inimene sinus tekitab. Jälgid, kas sulle meeldivad tema juures mingid asjad, mida sa oled alati soovinud oma partneri juures näha, või meeldib sulle see tunne, kuidas ta muudab sind täielikuks. Ilma tingimusteta, mille sa tema juures sead, vaid ainult ühel tingimusel - ta paneb sind ennast hästi tundma.
Päris armastuseks võib nimetada ka universaalset armastust kogu maailma suhtes. See on ilma tingimusteta - sa armastad midagi või kedagi sellisena nagu ta on, ja see teeb su enesetunde heaks. Armastamine ise teeb su enesetunde heaks - mitte see, et keegi käitub nii, et sul on hea. 
Päris armastuses oleme me vabad - me naudine armastust ennast. Kui me oleme intiimses suhtes, peame me arvestama teise inimese ootustega - me ju lõppkokkuvõttes müüsime end talle maha, ja me peame nüüd latti hoidma. Me ei saa intiimse armastuse juures nautida armastust ennast, vaid me naudime teist inimest ja tema omadusi, millesse me armusime. 
Me oleme see, kes me oleme - ja me tunneme enda sees armastust. See ei ole seotud nende omadustega, mille keegi meile maha müüs, et end temasse armuma panna, ja see ei ole seotud ka kohustusega, mis on sellest armumisest tekkinud, vaid see on seotud ainult selle tunde endaga. Sa saad seda tunnet kogeda enda sees igal hetkel - see on olemas, ja see teeb su vabaks. See ei tee sind pööraseks nagu armumine , ja see ei tee sind morniks nagu kohustused, vaid vabaks nagu lind, kes lendab, sest ta armastab lendamist ennast. Nii armastad ka sina ühel hetkel armastamist ennast, mille on sulle loonud keegi, kes ei sea sulle tingimusi, nii nagu sina ei sea ka
Armastust on igat tüüpi, sa võid armastada enda kallimat, poissi-tüdrukut, enda vanemaid, mängukaru, see on armastus. Kuid sa ei saa kunagi öelda, et minul ei ole liblikad kõhus, järelikult ma ei armasta. Sina võib-olla armastad teisiti. Ei ole olemas õiget või valet armastust. On armastus. Lihtsalt armastus.
Mõistete seletusi.
Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti seletatav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis maailma imelisena paista laseb .
Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel ( erootilis -romantiline armastus).
Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad erinevad väljendid, mis eristavad mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust.
Sõprus on kaht inimest  ühendav lähedane vaimne suhe.
Sõprus võib esineda nii sama soo esindajate kui ka vastassugupoolte vahel. Sõpruse korral puudub valdavalt igasugune seksuaalne alatoon .
Kahte inimest, kelle vahel on sõprus, nimetatakse sõpradeks.
Sõbrad on tavaliselt üksteisega avameelsed ja hoolivad.

Inimestevaheline armastus

Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete , sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus.
Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub.
Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata .
Tihti käib armastusega kaasas ka  armukadedus , soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada.
Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama.

Romantiline armastus

Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada.
Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti kirg, lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staažikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust.

Armastuse stiilid

Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili:

• Eros – füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg
  
• Ludus – mänguline, naljatlev armastus
  
• Storge – sõprusel põhinev armastus
  
• Pragma – pragmaatiline armastus
  
• Mania – üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus
  
• Agape – isetu ja vaimne armastus
  

Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid.

Armastuse kolm faasi

Helen Fisher  pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus . Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2–3 aasta jooksul.

Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused

Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest.
Psühloogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust .

Armastus religioonis

Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks.
Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub  ligimesearmastus , mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head.
Sõprus
Tavaliselt me ei oska hinnata seda mis meil on. Inimesed alati mõtlevad et just nemad on väärt paremat. Nad magavad elu maha tehes raskelt tööd. Tavaliselt sellistel inimesel ei olegi sõpru kuna neil ei jätku sõpradeks aega.Kuid ka see ei ole põhiline vaid põhiline on see et inimene arvab et nii ongi parem.Inimene eksib.Tal ei ole sõpru sellepärast et ta eelistas sõpradele raha. Just nii tõelistele sõpradele eelistatakse vahest raha ning mõeldakse et küll rahaga see kõik tagasi tuleb et mida rohkem raha seda parem. Aga kas on ikka parem või on just vastupidi halvem ? Inimesed võiksid õppima olla heatahtlikud või vähemalt prrovida. Inimesed võiksid elda nii et nad unistavad nii nagu elaksid nad terve elu aga teeks tegusi nii nagu sureksid juba homme . Me võiks õppida rohkem usaldama teineteist. Sest mõttega sa suhtled inimesega kui sa ei taha et ta teaks sinust midagi sellist.See ei ole juba sõprus see on miski muud. Inimesed peaksid õppima oma elu analüüsima ja vahepeal stopp ka ütlema et mõelda Kas ma elan ikka head elu? Kas mul on tõelisi sõpru keda ma võin usaldada ? Kui ei oel siis milles on probleem kas minus endas või miskis muus? Tavaliselt on probleem meis endis.
Sõprus tähendab lähedust ja vastastikust atraktiivsust. Tõeline sõber paremini kui keegi teine ​​mõistab meie meeleolu, emotsioone,oskab jagada meiega rõõmu ja kurbust, näidata kaastunnet ja tuge rasketel aegadel. Reeglid ja õigusaktid, mis suunavad inimeste sõbralikuse mõttes - on võrdsus, abivalmidus, vastastikune mõistmine, austus , lojaalsus ja usaldus. Rikkudes mõni neist reeglitest võib sõprust hävitada , samas kui tundes nagu armastus suudavad üksteisele nende reeglite rikkumist andeks anda neis ühendava suhe nimel.
Tõelised sõbrad toetavad üksteist, mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka muul viisil kättesaadavaks neile, ja see toetus on alati helde ,mis tuleneb kogu hingest.
Sõprus on suhe, mis põhineb vastastikusel avatusel, täielikul usaldusel, ühistel huvidel, inimeste pühendumisel üksteisesse, sõprade pideval valmisolekul igal hetkel tulla üksteisele abi. Sõprussidemed on omakasupüüdmatud, ühele isikule pakub meelehead see et ta pakub meelehead teisele. Sõprus, erinevalt armastusest on põhimõtteliselt suhe inimeste vahel, kes on samast soost (vahepeal, harva ka mehe ja naise vahel).
Paljud on teadlikud sellisest nähtusest nagu sõprus kuid ise ei oska sõbrad olla. Sünnipärane vajadus jääb sellisel juhul rahuldamata. Sageli on põhjuseks inimese vähene arusaam enda olemusest. Ainult mõistes mis on sõprus saab inimene ennast realiseerida. Vastasel juhul, kui sõprus ka tekkib , siis ainult juhuslikult ning siis sõprust ei väärtustata korralikult, kuni ta laguneb, vahe lihtsalt tuttava ja sõbra vahel saadakse aru siis kui on juba hilja .
Kuigi sõpruses on alati nii et üks annab rohkem kui saab, sõprus põhineb endiselt vastastikusel arusaamisel, sõbrad toetavad ükstesit. Sõber on alti abikäeks ning see kes aitab jamadest välja. Isegi kui me ei ole pidanud kunagi tema abi kasutama siis võime tugineda talle: ta ei vea alt ja ei jäta sind üksi raskel hetkel.
Sõbrad olemine on see kui sa meelsasti jagad kellegi teisega (ehk inimesega keda usaldad) seda mis on sulle oluline, olgu see teie aeg või saladused , vara või tunded. Jagamine ei tähenda alati millegi andmis, vaid pigem see on soov lasta teisel osaleda milleskis, mis on sulle kallis. Tugev sõprus tähendab ühised ideaalid, ühised elu positsioonid ning isegi ühine arusaam ilust.
Kui sõprusel on teatud piirid, siis see räägib sellest, et see ei ole tõeline sõprus. Igaühel meist on sõpru ja tuttavaid ajaviite jaoks, inimesed kes on meile vahepeal "vestiks" kellele võib oma muresi ära kurta, kuid tõeline sõber on inimene kõigiks elu sitatsioonideks. Tõelises sõpruses, kui tunnet teist nagu ennast saab rääkida kõigest häbenemata.
Tõelist sõprust ei mõjuta ei aeg ega vahemaa . Inimesed võivad üksteisega rääkida ainult aeg-ajalt, võib mööduda aastaid, kuid nad on endiselt väga head sõbrad. Selline järjepidevus on sõpruse eripäraks.
  Kuigi sõbrad on väga kiindunud enda tunnetesse peavad nad väga tähtsaks enda suhteid, nende sõprus, erinevalt armastus ei ole pime. Me näeme oma sõbra füüsilisi ning isiklikke puudusi, ta võib olla väljakannatamatu, igav, või midagi hullemat. Kuid sõber on sõber, ta on truu ja usaldusväärne, hoolimata kõigist oma vigadest. Lisaks: isegi paadunud valetaja ei valetaks kunagi enda sõbrale ning laisk inimene teeks oma sõbra jaoks ükskõik mida. Valides sõpra, me ei otsi jumalannat või rüütelit valgel hobusel , vaid me otsime isikut, kellele saab toetuda, kellega meil on tihe side ja kellega on ta üks ühine tervik.
Naiste vaheline sõprus on ka olemas, kuigi paljud kahtlevad selles, enamik inimesi arvavad, et sõprust naiste vahel ei ole, et varem või hiljem saab sõprus läbi, mõned arvavad see on olemas, aga see põhineb vastastikuse kasu saamisel. See on lihtsalt raske ja kohutav periood suhetes – solvumis märke, see võib olla väga pikk, kuidkui see keerukas aeg möödub muutub sõprus tugevamaks. Kui sa väärid, siis leiad ja hoiad tõesti häid sõpru, ja just siis saate aru, võib luua tõelist suhet mehaga. Peaasi - taluda seda aega ja saada aru inimesest,kui ei suuda siis on raske pärast säiliteada sõprussuhteid. Sa pead olema sõbra vastu tolerantne jamis ka ei juhtuks ei tohi sa temasse usku kaotada.
Kui me mõistame, kui tähtis on sõprus, sõna "sõber" võtab teistsuguse tähenduse, tähtsuse ja sügavuse. Kui elu - loterii , siis tõeline sõber - suur auhind.


Sissejuhatus
Nii palju on räägitud armastusest ja sõprusest.
Sõprus ja armastus on tunded mida ei suuda iseloomustada, vaid paari sõnaga või lausega. Seda kahte tunnet võib kirjeldada pikalt. Erinevad inimesed mõstavad neid tundeid erinevalt. Osad väidavad et sõprust ja armastust ei ole olemas. Nad rääkivad seda aga ei oska täpselt põhjendada miks nad nii arvavd. Filosoofid on kirjutanud väga palju raamatuid neist tugevatest tunnetest. Samuti on internetis palju artikkleid kus kirjeldatakse sõprust ja armastust.
Mind väga huvitab : Mis on sõprus? Kas sõprusel on mingeid piire ? Millel sõprus põhineb? Milline on tõeline sõber? Mis on armastus? Kas armastuse stiilid on olemas? Millised on armastuse faasid ? Kui kaua kestab armastus?


Kokkuvõtte:
Armastus ja sõprus on olmas. Need on kaks tunnet mida peab hindama .
Üks filosoof ütles, et armastuseta ja sõpruseta ei ole elu. Referaadi jaoks informatsiooni otsides sattusin kellegi jaoks uuele, kellegi jaoks vanale mõttele: seal kus armastus jätab pisarad tekitab sõprus naeratuse. Armastus on kõige tugevam tunne, sest ta vallutab korraga nii pea kui ka südame. Armastus ja sõprus on imelised tunded, mida võiksid kogeda paljud enda elus.