Rootsi aeg Eestis (0)

Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik - autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa -, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes elas sõjakäikudes • Sõditi Poolaga(1656 – 1660) ja Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud Rootsi kuninga plaan rajada Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis, mis aga Vene vägede tegevuse ja kuninga varase surma tõttu ei teostu. Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk ( Kadrioru loss) Linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal aeglaselt alla, kuna idakaubandus oli mujale kolinud. Rootsi oli sel ajal Euroopa juhtiv tööstusriik ja sellega tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja klaasi manufaktuurid, ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf - hukkub kuu hiljem Lützeni lahingus. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus .: • 1684.a. asutas Bengt Gottfried Forselius koolmeistrite seminari , kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Esimesed külakoolid (õpetatakse usuõpetust, laulmist , lugemist ja kirjutamist) 17.saj. Eesti kirjakeele uurimise algus. Probleem on kas võtta kirjakeele aluseks põhja- või lõuna-eesti keelemurre. 1640-1740 Nõiaprotsessid Eestis. Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg. Teostas siseriiklike reforme Liivimaal: • 1680-1681 viidi Eestis läbi reduktsioon (mõisamaade riigistamine) • Vähendas talupoegade koormisi, viies sisse vakuraamatud kus kõik talupoja kohustused kirjas olid. Riigistamise vastu on siinsed mõisnikud – Joh. Reinhold von Patkul (põgenes ja aitab luua Rootsi-vastast sõjaliitu) Suur nälg 1695-1697 (Eesti ajaloo suurim) – sureb u. 75000 inimest e. iga 5 eestlane. Karl XII (1697 – 1718) – uus kuningas oli noor ja kogenematu (15a.), kelle ajal ka Rootsi suurriik hävis. (Põhjasõjas). Karl XII - võimekas väejuht ja Põhjasõja algusaastatel polnud tema juhitud Rootsi armeele Ida-Euroopas vastast. Karlile sai saatuslikuks Venemaa sõjakäik 1708-1709, kus Rootsi armee ja suurriik hävitati täielikult. Kordamisküsimused ajaloos: Liivi sõda ja Rootsi aeg 1558-1700 (3 AT)
1. Mis olid Liivi sõja põhjused?

• Venemaa ( Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika – soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele.
  

• Vana- Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine
  
• Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas
  

2. Kas Venemaale oli 1558.a. hea aeg rünnata Liivimaad? Põhjenda
1556– 1557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et Liivi ordu, Liivimaa ainukene arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ning ei suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis Poola-Leeduga rahu juba enne sõjategevuse algust. See oli Venemaale selge märk Liivimaa nõrkusest ja võimalusest vallutada siinsed maad.
3. Ivan IV Julm (1533-1584) on esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks – üks julmemaid valitsejaid ajaloos
Hertsog Magnus on Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise.
Stefan Batory oli Tšehhi -Poola Kuningas. Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu , mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused .
4. Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti?
Venemaa, Läti, Poola, Taani ja Rootsi
5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki?
Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa.
6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale?
Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa , mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle - Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud.
7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena?
Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi-Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni
1917. aastani.
8. Iseloomusta poolakate võimu Lõuna-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, tegevus)?
Mõisnike õigusi kärbiti. Huvi taastada katoliiklus . Maad jaotati vojevoodkondadeks ( Pärnu, Tartu)
9. jesuiidid - on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati 27. septembril 1540.
Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa.
Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.
10. Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena?

• Altmargi vaherahu lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. Rootsi säilitas Liivimaa selle osa, mis jäi põhja poole Daugava jõge, (sealhulgas Eesti mandriosa) ning vaherahu kehtivuse ajaks ka vallutatud Preisi linnad Elbingi (praegu Elbląg), Braunsbergi (praegu Braniewo), Pillau (praegu Baltiisk) ja Memeli (praegu Klaipėda) koos nende ümbrusega. Viimastest sai hiljem Preisi kindralkubermang, mille eesotsas oli Axel Oxenstierna.
  

• Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi. Rootsi sai tollivabaduse Taani väinades , välja arvatud Elbe toll , mida võeti Bremenisse saabunud laevadelt Bremeni peapiiskopi kasuks. Taani troonipärija Frederik III, Verdeni ja Bremeni peapiiskop , pidi need kaks ametikohta loovutama rootslastele. Nende tingimuste täitmise tagatiseks oligi Hallandi maakond.
  

11. Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa?
Kuna nad olid ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi.
12. Arutle , kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte?
Sai nimetada, suureks näitajaks oli juba rahvaarvu kasv. Sõjad olid möödas.
13. Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut
Mõjutas hästi, sündimus hakkas kasvama ja sellega tõusis ka rahvaarv.
14. Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik?
Balti Hertsogiriik jagunes: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa.
15. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide?
Barokk. (Kadrioru loss.)
16. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti?
Manufaktuurid e. käsitöökojad. Need olid saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid, klaasikojad.
17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus?
1632 a. asutati, 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas 1690.
1699 - 1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selletegevuse
lõpetab.
18. Academia Gustaviana – (Tartu Ülikool) Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool) 1632-1665
Bengt Gottfried Forselius asutas koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid.
Johann Skytte oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane , Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
19. reduktsioon ehk mõisate riigistamine
vakuraamatud olid talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel
20. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele?
1684 a. rajati kool Tartu lähedale kus alustati koolmeistrite ja köstrite õpetamist. ( Tuntakse selle peamise õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse järgi)
21. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises?
Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad)

Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?
Karl XI osutus edukaks ja pragmaatiliseks reformijaks, kes suutis päästa nii majanduse, sõjaväe kui ka impeeriumi. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale: nendest moodustati seniste palgasõdurite asemele rahvaarmee. Talupojad pidid sõjaväge ülal pidama , vastutasuks suurendati nende õigusi ja haritavat maad. Viimast teostati peamiselt maade taasriigistamise ehk reduktsiooni teel, mis kõige teravamalt puudutas Rootsi emamaad , ent jõudis ka Käkisalmi lääni, Ingerimaa, Eestimaa ja Liivimaa kubermangudesse .