Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr.3.2 (0)

Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna Tehnikaülikool
2016
Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale.
Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele , olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see organismi tapab, kui aga sind ümbritsevad selline grupp kus suitsetatakse siis suure tõenäosusega sa ei lõpeta suitsetamist, olenemata kahjulikusest. Kui aga vahetada näiteks sõpruskonda ja seal ei suitsetada ning see on tabu siis tahest tahtmata jäetakse ka see lõpuks maha. Minul isiklikult on see kogemus olemas ja selle tõttu ka see peatükk kui selline mind kõnetas. Olin umbes 11 aastane kui mind hakati suitsetamisega sõprade poolt mõjutama. Seltskonna survel hakkasin ka ise suitsetama. Kui aga üks hetk otsustasin sõprus ringkonna välja vahetada umbes 16 aastaselt, jätsin ka suitsetamise maha. Kokkuvõtteks siis hoiakutest, inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast. Olen päris veendunud, et see jätkub ka edaspidi tulevikus. Hoiakud ja käitumisnormid aga ajaga ning ümbrusest tingitud faktoritega võivad muutuda.
Järgmiseks võttis N.Hayes teemaks eelarvamused . Peamiselt kirjutas ta selle mõistetest, teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsusest või loomusest. Inimestel on pea iga asja kohta oma eelarvamus, mis on kujunenud inimese elu ajal läbi elatud kogemustest. Pean selle väitega nõustuma. Meil on kõigil iga asja peale oma eelarvamus. Autor tõi väga hea näite Adorno põhjal. Ehk siis teatud tüüpi inimestel on kasvatuse tagajärjel suurem kalduvus olla eelarvamuslik grupiväliste isikute suhtes. Näiteks teisest rahvusest inimesed. Meie eestlased oleme olnud raudse eesriide taga päris pika aja ja alles vene võimu välja minekul hakkasid eestlased rohkem reisima ja ise nägema millised on võõramaalased. Kes aga pole välismaalastega ise kokku puutunud ei oska ka ise öelda milline on üks või teine rahvus ning nendel isikutel on teatud sorti eelarvamused võõramaalaste kohta. Näiteks öeldakse, et prantslased on ülbed ja arrogantsed. Kuna olen oma tööga seoses kokku puutunud prantslastega siis mina seda väita ei saa. Mina pigem ütleks, et nad on väga sõbralikud, rõõmsa meelsed ja abivalmis inimesed. See aga on tulnud minu enda isiklikust kogemusest. Teised aga kes pole kokku puutunud nendega, neil on eelarvamused ja see ei muutu enne kui pole isikliku kogemust. Sama võib öelda ka kõigi teiste rahvuste kohta. Kõigi kohta käivad omad eelarvamused, milline on üks või teine rahvus. Tõin praegu näiteid erinevate rahvuste kohta kuid sama kehtib ka meie endid ümbritsevaid inimesi. Kui pole teatud inimestega ise kokku puutunud siis meil kõigil on oma eelarvamus nende kohta. Kui kohtame mingit inimest esimest korda siis paneme neile koha nn sildid/ stereotüübid külge. Olenemata sellest, et pole süvitsi uurinud milline ta olla võiks. Kokkuvõtteks siis võib öelda, et meid kõiki ümbritsevad kõikjal teatud tüüpi eelarvamused kõigi ja kõige kohta. See kõik on tulnud sellest, mida oleme läbi elanud ja millega kokku puutunud. Kes on kus kohast ja mis jutu vms kuulnud , lugenud, näinud. See aga on nii, et eelarvamused ei saa enne muutuda kui me reaalselt asjaga kokku puutume.