THEODOR ADORNO (0)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Lõik failist

THEODOR ADORNO — KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL
Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi.
Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus.
Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik .
Humanismil ei saa olla objektiivset sihti — see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kats74 Õppematerjali autor

adorno illusioon subjektiivsus THEODOR ADORNO

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia materjale

Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42

Filosoofia

docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e

Filosoofia