THEODOR ADORNO (0)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

THEODOR ADORNO — KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL
Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi.
Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus.
Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik .
Humanismil ei saa olla objektiivset sihti — see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides .
Adorno järgi on objektiivsuse sildi all kogu aeg püütud varjata konteksti ja uus sotsioloogia peab esitama pinget, mis valitseb subjekti vabaduse nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri.
Nii lükkab Adorno tagasi proletariaadi ja klassiteadlikkuse kontseptsioonid ja vastustab kõiki identiteedi vorme.
Pidevalt loob uusi identiteete Adorno arvates aga kunst . Kunst on sihipäratu sihipärasus, milles käsitlematu saab käsitletavaks.
Kunst on:
a) puhas illusioon , ei vasta millelegi ja on seega vabadus;
b) lahkuminev ratsionaalsest loogikast ja seega kriitiline, kunst on Adorno arvates lahus kõigist filosoofilistest, loogilistest ja ontoloogilistest eeldustest;
c) kunstil on mittediskursiivne iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika , teised kunstiliigid on allutatud ratsionaalsusele (logosele ?).
Adorno arvab, et ideoloogia ei ole ebaõige, vaid pigem ta pretensioon reaalsust esitada. Esteetiline illusioon aga omab vabastavat karakterit.
Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis.
Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur — loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane - kõik kaubaks - fetišiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju.
Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju.
Seetõttu ongi Stravinski sama halb kui ühetaoline poptümps ( jazz ), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi.
HERBERT MARCUSE
Ühiskond on muutunud ühedimensiooniliseks ja laiade hulkade ( proletariaat ) revolutsioonilisus on uinutatud võltsvajaduste rahuldamisega. 1968.a. üliõpilasrahutustel kukkus proletariaadi ja üliõpilaste koostöö läbi.
Uued revolutsioonilised jõud:
1) prükkarid ja asotsiaalid ,
2) friigid,
3) üliõpilased ja intelligents ,
4) kolmanda maailma riigid.
Ainult need jõud on veel vabad moodsa maailma elutempost ja väärtustest — võltsvajadustest ja tarbimisest. Olukorras, kus eliidi ja masside tarbimistaseme vahel pole enam suurt erinevust, muutub töölisklass pigem reaktsiooniliseks, kõige enam allutatuks.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kats74 Õppematerjali autor

adorno illusioon subjektiivsus THEODOR ADORNO

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia materjale

Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42

Filosoofia

docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e

Filosoofia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk