Lühikonspekt - kultuur ja ühiskond (0)

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Kultuur ja ühiskond

Ühiskonna mõiste

Ühiskond – sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel ( sipelgad , mesilased) ja inimestel.
Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid ).

Kultuuri mõiste

• kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele
  
• kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud
  
• kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa
  

Loomade kultuur
Loomade kultuurist räägitakse siis, kui ühe liigi erinevad populatsioonid käituvad erinevalt, aga need erinevused ei tulene otseselt geneetilistest erinevustest ega ümbritseva looduskeskkonna erinevustest. Näiteks linnulaulu dialektid erinevates piirkondades ja erinevad toiduhankimise viisid šimpansitel.

Kultuur laiemas tähenduses

Ühiskonna tüübid

Järgnev tüpoloogia lähtub eelkõige elatusvahendite hankimise viisist ja kajastab mingil määral tüüpide ajaloolist järgnevust.
Kütid ja korilased (hunters and gatherers; foragers)

• Inimkond on valdava osa oma ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis.
  
• Sõltuvus loodusest. Ise ei kasvatata ei loomi ega taimi; toitu hangitakse küttimise ja korilusega.
  
• Väikesed grupid. Elatakse paarikümne inimeselistes gruppides, aeg-ajalt kogunetakse ka suurematesse gruppidesse.
  
• Liikuv eluviis. Liigutakse ringi, ühes kohas ei peatuta kaua.
  
• Sooline tööjaotus. Mehed tegelevad peam. küttimisega, mis on küllaltki ebakindel toidu hankimise vahend. Naised korilusega mis on palju kindlam ja annab soojades piirkondades suurema osa toidust (Arktilistel aladel on küttimine peatähtis).
  
• Eraomandi puudumine ja võrdsus; varandust kantakse kaasas.
  
• Keskse võimuorgani puudumine.
  
• Tehakse suhteliselt vähe tööd (võrreldes keerulisemate ühiskondadega).
  
• Toidu jagamine. Kellel on, see annab teistele.
  
• Ühtekuuluvustunne loodusega.
  

Aiaviljelus (horticulturalism)

• Ekstensiivne põllundus. Kasvatakse ühes kohas taimi kuni muld saab ära kurnatud, siis puhastatakse endale uus maalapp.
  
• Ühele põllulapile istutatakse erinevaid taimi; taimede eest eriti ei hoolitseta.
  
• Praegu esineb eelkõige troopilistes piirkondades.
  

Karjakasvatajad (pastoralism)

• Liigutakse karjaga ringi (nomaadid) või karjatatakse ühe koha peal.
  
• Uhked, sõjakad
  

Põllumajandus (agriculturalism)

• Intensiivne põllundus. Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi.
  
• Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse.
  
• Suur ebavõrdsus
  
• Suur asutustihedus.
  
• Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega.
  

Industriaalühiskond (industrial)

• Enamus inimesi ei tegele toidu tootmisega
  
• Spetsialiseerumine
  
• Suur asustustihedus
  
• Linnastumine
  

Postindustriaalne ühiskond

• Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine
  
• Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia
  

Kultuuri olemust seletavad teooriad

Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest
Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu
Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised.

Kultuur on looduslikku päritolu

Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest
Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele
Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused.

Kultuur tuleneb looduskeskkonnast
Marvin Harris , Julian Steward – kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib seda, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga.
Geograafiline determinism – ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust .
Kuidas läheneda võõrale kultuurile :

• etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal.
  
• kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal.
  
• universalism : kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal.
  

Kultuur kui üks ühiskonna komponent

Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist :

Majandus

Poliitilis-õiguslik sfäär

Kultuur (kitsamas tähenduses) – kunst , rahvakultuur, massimeedia , sport jne.
Kultuuri (kitsamas tähenduses) komponendid

Materiaalne kultuur – tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms.

Vaimne kultuur

Sümbolid e. märgid – objektid mis tähistavad midagi

Sotsiaalsed normid – ettekujutused õigest käitumisest

Väärtused – inimeste poolt omaks võetud arusaamad selle kohta, milline käitumine, eluviis on hea, õiglane, väärtuslik jne.
Kulturoloogia – teadus mis uurib kultuuri kui inimesest ja teistest ühiskonna osadest iseseisvat nähtust.

Keel

Loomulik keel on olulisim sümbolite (märkide) süsteem, millega inimesed kokku puutuvad.
Mõned loomuliku keele omadused:

• keele märgid (sõnad) on tähistatava objektiga seotud kokkuleppeliselt (konventsionaalselt): sõna pole enamasti objektiga millegi poolest “sarnane”, see et näiteks sõna “lill” tähistab just sellist objekti nagu ta tähistab tuleb sellest, et inimesed on nii kokku leppinud, mitte sellest, et sõna “lill” on lillega millegi poolest sarnane.
  
• keel on generatiivne : lõplikust hulgast sõnadest võib moodustada (genereerida) lõpmatu hulga lauseid .
  

Keel ja mõtlemine
Edward Sapir & Benjamin Lee Worf – lingvistilise relatiivsuse hüpotees.
Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja tuleviku eristamiseks, mistõttu võib oletada, et Hopide arusaam ajast on hoopis teistsugune kui meil.

Diskursus

Diskursus – viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda; näiteks Euroopa Liidu diksursus kujutab endast kõike seda, mida Euroopa Liidu kohta öeldakse ja reegleid mis juhivad Euroopa Liidust rääkimist või kirjutamist.
Michel Foucault – ajalooline diskursuseanalüüs. Uurib seda, kuidas mingite teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, kuidas ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad.
Teun van Dijk – analüüsib ajakirjanduslikku diskursust, eriti uudiseid.
Ajalehtede ja televisiooni uudised on küll näiliselt objektiivsed, aga sisaldavad tegelikult varjatud suhtumist kajastavate sündmuste kohta. See varjatud suhtumine on tavaliselt selline, mis on kooskõlas valitsevate gruppide huvidega , aga kuna seda suhtumist edastatakse meedias varjatult, mitte otsesõnu, siis ei saa inimesed aru, et nendega manipuleeritakse.

Sotsiaalsed normid

Mis on sotsiaalne norm? Milline käitumine on normaalne? – sellele küsimusele saab kahel moel vastata:

• normaalne on antud ühiskonnas kõige enam levinud käitumine (sotsiaalse normi mõiste statistiline tõlgendamine).
  
• normaalne on õigeks peetud käitumine, selline mis vastab mingile ideaalile, ettekirjutusele (sotsiaalse normi mõiste preskriptiivne tõlgendamine).
  

Mõned probleemid sotsiaalsete normide tõlgendamisel:
Väärkonsensus (false consensus ) – inimesed arvavad ekslikult, et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest.
Pluralistlik ignorants (pluralistic ignorance) – inimesed arvavad ekslikult, et teiste inimeste käitumine või arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast.

Väärtused

Väärtused, väärtushinnangud – arusaamad sellest mis on hea, ilus, õiglane jms. Sarnased väärtused võib kokku grupeerida väärtuste dimensioonidesse, vastandlike väärtuste paaridesse. Mõned olulised väärtuste dimensioonid:

• Traditsionalism – väärtustatakse elu mis järgib traditsioone, austab esivanemaid.
  

Modernism – väärtustatakse iseseisvat mõtlemist, oma peaga otsustamist.

• Kollektivism – väärtustatakse kollektiivi kuulumist ja selle heaks töötamist.
  

Individualism – väärtustatakse individuaalset heaolu ja saavutusi.

• Materialism – väärtustatakse materiaalset heaolu, majanduslikku jõukust.
  

Postmaterialism – väärtustatakse eneseteostust, sõnavabadust, isiksuse arengut.
Ronald Inglehart - inimese väärtuste kujunemine

väärtusi mõjutab eelkõige lapsepõlve keskkond;

väärtustatakse eelkõige seda mida endal ei ole, neid vajadusi, mis endal on rahuldamata; see väide lähtub Maslow vajaduste teooriast.
Abraham Maslow – baasiliste vajaduste hierarhia .

• bioloogilised vajadused
  
• turvalisuse vajadus
  
• sotsiaalse kuuluvuse vajadus
  
• tunnustatuse vajadus
  
• eneseteostuse vajadus
  

Iga järgneva tasandi vajaduse teke eeldab üldjuhul elementaarsemate vajaduste rahuldamist, kuigi erandjuhul võib inimene keskenduda ka mõne kõrgema vajaduse rahuldamisele enne kui elementaarsem vajadus on rahuldatud.
Inglehart on oma suures uuringus World Values Survey leidnud, et jõukates kapitalismimaades domineerivad inimeste seas postmaterialistlikud väärtused (ilmselt seetõttu, et seal on inimeste bioloogilised vajadused kõik rahuldatud ja need ei tundu seetõttu tähtsad); vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad.

Kultuuri (kitsamas tähenduses) vormid

Rahvuskultuur – kultuur mida jagavad sama keelt kõnelevad inimesed
Massikultuur – laiade masside seas levinud ja/või massimeedia kaudu levitatav kultuur
Eliitkultuur – priviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur
Subkultuur – mittepriviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur
Kontrakultuur – vastandab end domineerivale kultuurile

Rahvuskultuur

Johan Gotfried Herder – 18. sajandi filosoof.
Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid.
Igal rahval on oma unikaalne rahvavaim.
Rahvuslik ärkamine – protsess mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks ja hakkab püüdlema rahvusriigi loomise poole. Enne ärkamist eksisteerib rahvus nö. uinunud olekus.
Benedict Anderson – rahvus on inimeste viis maailmas enda kohta määratleda.
Rahvused hakkasid tekkima u. 16-17 sajandi paiku. Enne seda tundsid inimesed kokkukuuluvustunnet nendega kes olid nendega sama religiooni või allusid samale valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles.

Massikultuuri analüüs ja kriitika

Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse , Theodor Adorno , Erich Fromm jt.).
Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas.
Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang.
Asjastumine (commodification) – tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt.
Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida .
Turult väljunud (decommodified) kaubad – kaubad mis peale ostmist inimesele omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele.
Pierre Bourdieu – klass ja maitse.
Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse , kunsti, spordi jne osas.
Habitus – inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus.

Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted

Akulturatsioon – protsess mille käigus subkultuur (näiteks venelaste kogukond Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga . Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel:
Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri
positiivne negatiivne
Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM
oma
kultuuri negatiivne ASSIMILATSIOON MARGINALISATSIOON
6