Mikrokeskkond: konkurendid Kliendid SISEKESKKOND Liitlased Tarbijad Regulaatorid Organisatsioonide evolutsioon: Aldrich'i organisatsioonilise evolutsiooni teooria. Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioonid · Valik · Säilimine · Võitlus Populatsiooniökoloogia o majandustsüklid- kui majandusel läheb hästi tekib palju organisatsioone juurde o Piiratud ressrsid o Rajasõltuvus Evolutsiooniprotsess: Variatsioonid Valik Säilimine Võitlus Evolutsiooni tasemed: · Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon · Organisatsioon kui leviku evolutsioon · Organisatsioonisisene evolutsioon
Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab
Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks). Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, Y) nim SKP lõheks. Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad. Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab
Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb. Inflatsiooni tagajärjed :Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme tõusu tõttu majanduses tekkiva disproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna liikmetele.Kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest ennast inflatsiooni vastu kindlustada. 10) Majandustsükkel /faasid/tunnused Vastata küs. Õppida (eksamiks) Äri- ehk majandustsüklid on iseloomulikud ennekõike turumajandusele. Äritsükleid iseloomustab majandusliku aktiivsuse kasv üheaegselt mitmes majandusvaldkonnas, millele järgneb kokkutõmbumise periood (samuti mitmes valdkonnas). Äri- ehk majandustsüklid-SKP väärtus muutub pidevalt.Äritsüklite jooksul kõigub reaalne SKP ümber oma potentsiaalse taseme. Majandustsükkel koosneb kahest faasist:kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi
Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsüklid, töötus, kohalikku sissetulekute ja inflatsioon tööpuuduse taset, majanduskasvu tempot, intressimäärasid ja laenude kättesaadavust, inflatsiooni, naaberriikide majandusolukorda. Tehnoloogiline keskkond Näiteks tuleb hinnata uurimis- ja arendustöö tase,
Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M).
c. Vastutsükliline d. Pro-tsükliline Keynes's majandusteooria väidab, et a. Tööpuudust saab vähendada läbi valitsussektori kulutuste kasvu b. Tööpuudust vähendab maksude suurendamine c. Tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade d. Valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta Makromajandusliku ringkäigu skeemis käsitletakse leketena a. Tarbimiskulutuste suurenemist b. Investeeringute alanemist c. Säästmise suurenemist d. Valitsussektori kulude suurenemist Majandustsüklid on reeglina 10 aastat pikad. - Vale Majanduse elavdamise fiskaalpoliitilised meetmed eeldaksid a. Valitsussektori kulutuste vähendamist b. Rahapakkumise suurendamist c. Maksude alandamist d. Maksude tõstmist Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud a. Eurotsooni riikide majanduskasvust b. Välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust c. Eesti demograafilisest olukorrast d. Maksumääradest Klassikalise majandusteooria koolkond väidab, et a
sektori tarbimiskulud (G) ning netoeksport (X-M) RKP (rahvuslik koguprodukt)- mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (ehk residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele kuuluvate) tootmistegurite (kapital, tööjõud) kasutamisest. Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisena, tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Majandustsüklit iseloomustavad seega majanduse tõusu- ja langusfaasid, mille jooksul rahvamajanduse tegelik kogutoodang kasvab (laieneb) või kahaneb (tõmbub kokku) võrreldes potentsiaalse (e täistööhõivele vastava) tasemega. Majandustsükkli faasid (kirjeldada mis juhtub kui tõuseb või langeb) 1. Tipp e. haripunkt- majandusbuum 2
mis on usaldusväärseim ja eelistatuim teenusepakkuja turul. 4.2 MISSIOON OÜ „Kiirelt targaks“ missiooniks on tõsta kooliõpilaste õppetulemusi läbi eratundide ning olla usaldusväärne ja aus tööandja oma töötajaile. 5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 5.1 MAKROKESKKONNA ANALÜÜS Poliitilised ja seadusandlikud mõjurid: Tegevust piiravad või reguleerivad dokumendid Majanduslikud mõjurid: Majandustsüklid ja tarbijate ostujõudlus Töötus ja tööpuudus/tööjõu puudus Inflatsioon Sotsiaalsed mõjurid: Rahvastiku vähenemine = õpilaste vähenemine Tehnoloogilised mõjurid: Kiire tehnoloogia areng 5.2 SWOT ANALÜÜS Tugevused: Unikaalsus ja uudsus Madalad püsikulud Motiveeritud õpetajad Vähe töötajaid Asukoht (logistiliselt hea) Nõrkused: Varasema kogemuse puudus ettevõtjana
Teadusmahukas tootmine Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades 22 Globaalne tööjaotus Nokia ehitatav tehas Jucu külas, mis jääb Rumeenia pealinnast Bukarestist 450 kilomeetrit loodesse. Nokia peakorter Espoo linnas, Soome 23 Agraarühiskonnast infoühiskonda 24 Tööstusühiskonna majandustsüklid 25 AJASTU AGRAAR- INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenus majandus- tekstiilitööstus, ed: info töötlemine, harud loomakasvatus metallurgia, edastamine, turu- , masinatööstus uuringud,biotehnolo metsandus, jms ogia kalandus, jahindus
inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud. Keskmise pikkusega äritsüklid- 15-20 a majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjus demograafilised muutused Lühiprioodilised äritsüklid- 4-6 aastat Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisega tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Traditsiooniliselt eristatakse majandustsüklis kahte(nelja) faasi: I Tipp-majandusbuum II lagusfaas III alang-madalseis,tsükli põhi IV tõusufaas- majanduslik tõus Depressioon - Pikaajaline ja sügav majanduslik langus. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad: *kodumajapidamiste tarbimiskulutused vähenevad *ettevõtete kaubavarud suurenevad
tarbimise ja investeerimise vahel maksude kinnipidamise ja maksusoodustuste ning tasakaalustatud eelarve vahel maksumäära ja maksutulu vahel töötuse ja inflatsiooni vahel Nagu juuresolevalt jooniselt näha, väljendab Laffer'i kõver maksumäära ja maksutulu vahelist seost. Küsimus 13 Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, Valmis kusjuures reeglina on eelarve: Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: defitsiidis majandusliku languse ajal defitsiidis majandusliku tõusu ajal tasakaalus majandusliku languse ajal ülejäägiga majandusliku tõusu ajal tasakaalus majandusliku tõusu ajal
Kuigi alguses oldi massiliselt WIR-süsteemi vastu, kasvas see suure kiirusega ning 1935. aasta alguseks kuulus sinna üle tuhande konto omaniku, kes tegelesid aktiivselt toodete ja teenuste vahetamisega. WIR pank on iseseisev lisa-valuuta süsteem, mis teenindab väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Tegu ei ole pärisraha asendava süsteemiga, vaid sellega paralleelselt toimivaga, mille tõttu mõlemad rahasüsteemid üksteist toetades tagavad senisest sujuvamad majandustsüklid. "WIR" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring (majandusring), see nimi meenutab osalistele, et majandusring on ka kogukond. WIR kannab endas Sveitsi ideaali: selleks, et püsida koos nagu kogukond, tuleb kaitsta indiviidide huve. WIR pank ei taotle kasumit, vaid teenib klientide huve. See on väga stabiilne ning maailma suurim ja vanim ainult vahetusel põhinev privaatraha omav süsteem.
kaupade nõudlust ja pakkumist. Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku, milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada. Makrokeskkond jääb aga üldjuhul väljapoole ettevõtte kontrolli ja siin toimivad mõjud, mis tulenevad majanduse kui terviku seisukorrast. Makromajanduslikeks näitajateks on: majandustsüklid, inflatsioon, töötus, intressimäärad, valitsuse kulud ja laenud. Makromajanduse näitajate ja nende seoste uurimise kaudu saab hinnata ettevõtteväliseid mõjureid. Siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu majanduskasv, sissetulekute, keskmise töötasu ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eelisolukorras on need ettevõtted, mis saavad aru keskkonna muutustest ja suudavad neid
tarbimise ja investeerimise vahel maksude kinnipidamise ja maksusoodustuste ning tasakaalustatud eelarve vahel maksumäära ja maksutulu vahel töötuse ja inflatsiooni vahel Nagu juuresolevalt jooniselt näha, väljendab Laffer'i kõver maksumäära ja maksutulu vahelist seost. Küsimus 13 Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, Valmis kusjuures reeglina on eelarve: Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: defitsiidis majandusliku languse ajal defitsiidis majandusliku tõusu ajal tasakaalus majandusliku languse ajal ülejäägiga majandusliku tõusu ajal tasakaalus majandusliku tõusu ajal
- tarbida rohkem kaupu ja teenuseid - kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis Kogunõudlus Kogunõudlus AD näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi Kogunõudlusel on neli komponenti C -tarbimine
teooria. . . . . Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid. 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert S analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna
Kui eelarve on puudujäägiga, mis tähendab riigivõla kasvu (sest puudujääk finantseeritakse laenuga), siis on see väga suureks koormaks järeltulevatele põlvedele. Eelarve puudujäägi võib põhjustada: Valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika-maksude vähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine. Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust.
Põhikriitika neomarksistide suhtes: superstruktuuri autonoomia idee jätab tähelepanuta kultuurisektori allaneelamise suurte tööstusettevõtete poolt ning selle allutamise äriloogikale. > tähtsal kohal majandusprotsessid. Golding ja Murdoch (1995) peavad poliitökonoomia keskmeks nelja ajalooprotsessi: 1. meedia kasv; 2. korporatiivse haarde kasv; 3. kaubastumine; 4. riigi sekkumise muutumine. Autorid leiavad, et kõik meediumid on läbinud sarnased majandustsüklid: esmalt hakkavad laienema väikeettevõtted, sageli ka üksikisikule toetuv tootmine. Levi ja müük eristuvad ning muutuvad ärilisteks, võetakse üle uued tehnoloogilised lahendused, tootmine muutub tööstuslikuks, tarbimine muutub massitarbimiseks ning ebaisikustub. meedia kasvav tehnoloogiline keerustumine eeldab ka suuremaid finantse: väljaspoolt tulevate investeeringute atraktiivsuse garanteerib selles etapis aga kasvav auditoorium kui reklaami sihtrühm (Golding & Murdoch, 1995).
g =(Y t-Y (t -1) /Y (t -1 ))100 Alternatiinve näitaja on RKP (rahvamajanduse koguprodukt), mis näitab riigi residentide poolt loodud toodangu väärtust nii antud riigis kui välismaal. Ostuvõime pariteedi näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate vauutade ostujõu. See tähendab, kui konverteeritud erinevatesse valuutadesse ostujõu pariteedi alusel, siis on kõigis maades võimalik omandada õhesugune ,,ostukorv" kaupu ja teenuseid. 3.Majandustsüklid ja nende tekkepõhjused Majandsustsükliks nimetatakse tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber. Neid iseloomustab aktiivsuse kasv üheaegselt mitmes majanduskasvuvaldkonnas millele järgneb kokkutõmbumine. Põhjalikult hakati neid uurima Suure Depressiooni ajel, mil paljud riigid ei suutnud leida väljapääsu pikaajalisest ja sügavast majanduslangusest. Tekkepõhjused:
tingimused, ka rahvusvahelised tegurid. Rahvusvahelised tegurid hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi. 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid esinevad populatsioonidena, milles esinevad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioonid · Valik · Säilimine · Võitlus Populatsiooniökoloogia majandustsüklid, piiratud ressurss, rajasõltuvus. 4. loeng 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste! Organisatsiooni areng on organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub organisatsiooni sisemiste tegurite ja välimiste ehk keskkonnafaktorite koosmõjust. 2. Kuidas erinevad kasv ja areng? Areng on sisemise võimekuse olemasolu ja rakendamise oskuse tulemus, kasv on väliste faktorite mõjul tekkinud tõus. 3. Millised on Van de Ven ja Poole järgi muudatusprotsesside 4 loogikat
38. ostujõu pariteedi teooria Väidab ühe hinna seadusest lähtudest, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise e inflatsiooniga. Praktikas võib rakenduda vaid hetkeliselt, pikas perioodis näitab vaid valuutakursi muutumise suunda. 39. ostujõu pariteedi teooria puudused Ostujõu pariteedi korral oleks valuutakurss õige. Igapäevaselt see aga ei toimi. Erinevate riikide majandustsüklid on erinevad, tööviljakuse kasv on erinev, ühe hinna seadus ei kehti alati. 40. valuutakursside süsteemid Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem (keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v
toiduainete sisaldust ning tagamaid kajastav äpp ● Eesmärk: Saavutada 100% klientide rahulolu ja usaldusväärsus ning leida võimalusi ületada klientide ootusi pakutava osas. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas?). 5.1 Makrokeskkonna tegurid, mis meid mõjutavad/võivad mõjutada: 5.1.1 Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne) 5.1.2 Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärarused jne) Toitumisärasused ehk veganite arvu kasv/langus nt? 5.1.3 Tehnoloogiline keskkond (uurimis- ja arendustöö tase, tootearendus jne) 5.2 Mikrokeskkond 5.2.1 Edutegurid rakenduste valdkonnas Peamised edutegurid üleüldises rakenduste valdkonnas on äpi kasutamise lihtsus, selle
Tartu ülikooli majandusprofessori Urmas Varblase hinnangul on välisinvestorid praegu äraootaval seisukohal aga näe vajadust tõmblemiseks. Välismaalased on oma kodumaal kriise enngi näinud ning nende jaoks pole see midagi erilist. Ka Eesti pangad läksid rootslaste kätte pärast Vene kriisi 1990. aastate lõpul. Nüüd on aga erinevus selles, et ühed välisinvestorid võivad hakata teisi üles ostama. (Sealsamas) Järgmisel aastal liiguvad välisinvestorid suures osas sektorisse, mida majandustsüklid kõige enam mõjutavad ning kust nüüd võib odavas väljamüügis head kaupa leida- ehk siis kaubandus, kinnisvara, ehitus, ehitusmaterjalide tootmine. Kus ettevõtted on kõige suuremas häädas ja neid ähvardab pankrot, seal on ka hinnad all. Praegu on ostjad kinnisvarasektori suhtes veel kõhklevad, sest oodatakse madalamaid hindu. Kuna võib eeldada, et kinnisvaras ja ehituses on raskemad ajad veel tulemas( praegu ehitatatkse
SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele IV LOENG I OSA. Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Kogunõudlus AD (aggregate demand) näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogunõudlusel on neli komponenti: C - tarbimine I - investeeringud G - valitsuse kulutused
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud
· hinnainflatsioon · siirdeinflatsioon · maksuinflatsioon Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika pt. 5.4 Riigi majandusse sekkumist käsitlevad teooriad Reguleerimisteooriad - J. M. Keynes (1183-1946): a) Ebastabiilne kapitalistlik majandus b) Majandusprobleemid mitteküllaldasest nõudlusest c) Majanduspoliitika põhisihiks täistööhõive d) Tööhõive tõstmiseks nõudlust reguleerida e) Majandustsüklid tarbimise ja investeerimise kõikumistest f) Investeeringute kasv intressimäärade reguleerimisest Vaba ettevõtluse teooriad - M. Friedman (1912-2006): a) Stabiilne kapitalistlik majandus b) Majandusprobleemid ebapiisavast pakkumisest c) Majanduspoliitika põhisihiks isereguleeruvad hinnad d) Nõudlust mitte mõjutada e) Majandustsüklid rahamassi kasvutempo kõikumisest f) Investeeringute kasv rahamassi kasvust Majanduspoliitika üldised eesmärgid
g A. Akerlof 2001a Kuidas majanduspoliitika ja tehnoloogia mõjutavad majandustsükleid. Finn E. 32 Kydland, Edward C. Prescott (Nobeli preemia 2004). Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandussisesed põhjused Majandustsüklid Majandusvälised põhjused (sõda, kliima) Majandustsükliks M j d t üklik nimetatakse i t t k tõusu tõ ja j languse l perioode majanduses, mis avalduvad kogutoodangu, kogutulu tööhõive ning inflatsioonitaseme näitajate kogutulu,
4. rahvastiku juurdekasv 100% 5. keskmise palga kasv 0% 84. Eeldame, et vorsti hind kasvas 50 kroonilt 60-ni. Selle tulemusena langes vorsti läbimüük kuus 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur oleks sel juhul nõudluse hinna elastsus? Student Response Value Correct Answer 1. 0,5 100% Equals 0,5 (100%) 85. Kas majandustsüklid korduvad kindlate, suhteliselt ühepikkuste, ajavahemike järgi? Student Response Value Correct Answer False 100% False 86. Majandustõusu iseloomustab: Student Response Value Correct Answer 1. pika perioodi korral vallandatakse osa töölisi (palgad 0% oluliselt ei lange), tagajärjeks tööpuuduse kasv 2. ettevõtete kaubavarude suurenemine 0% 3
palju p j ta makse maksab. 19. Lafferi kõver väljendab j kompromissi: p a) töötuse ja inflatsiooni vahel; b)) tarbimise jja investeerimise vahel;; c) tootmise ja tarbimise vahel; d) maksumäärade ja maksutulu vahel; e) maksude kinnipidamise ja maksusoodustuste ning tasakaalustatud eelarve vahel. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 20. Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, kusjuures reeglina on eelarve: a) defitsiidiga majandustõusude ajal; b) tasakaalus majandustõusude ajal; c) ülejäägiga ülejäägiga majandustõusude majandustõusude ajal; ajal; d) ülejäägiga majanduslanguste ajal; e) tasakaalus majanduslanguste ajal. 21. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele:
ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks: · Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). · Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). · Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). · Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). · Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne). · Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). Et prognoosida oma võimalusi tulevikus ja maandada ärikeskkonnast tulenevaid riske: · vali välja ettevõtte seisukohast olulised ärikeskkonna faktorid;
on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul vähenema ● Tegelikkuses paljud vaesed riigid ei kasva kiiremini kui rikkad Konvergentsi toimumise tingimused Y-tulutase g- kasvutempo II loeng- Majandustsüklid Majandusarengu tsüklilisus ● Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne ● Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks Tsüklite põhjused: Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: ● Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine) ● Poliitilised šokid (muutused maksudes) sõjalised konfliktid mis mõjutavad toodangut
koguprodukti. Alates 2008. aasta II kvartalist läks Statistikaamet üle aheldamise meetodile. Aheldamise meetodi puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. SKP JA RKP arvutamisel kasutatakse kolme meetodit: 1) Tootmise meetod 2) Tarbimise meetod 3) Sissetulekute meetod ehk saadud tulu. 8. Majandustsüklid. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Majandustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, mis avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse ning inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja, mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris. Neid tsüklilisi kõikumisi võib perioodi pikkuse järgi jagada: • Pikad äritsüklid, mis teooria järgi peaks tekkima iga 40 – 60 aasta järel, mille põhjustajaks
· uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele:
Tema arvates võib kogu majandussüsteemi vaadelda tööprobleemidest lähtudes, pidades silmas eelkõige kollektiivset tegevust. Üksikasjalikult peatus efektiivsusel ja hüvede haruldusel. Need mõisted juhivad mõtted tootmisliku ja ärilise lähenemise konfliktini. Ta arvab, et kapitalism suudab kindlustada nende jõudude rahuldava tasakaalu. 8. Milline oli W.Mitchelli osa institutsionalismi arengus? (,,Kuld, hinnad ja töötasu", ,,Majandustsüklid") Peamiseks huvialaks sai rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste uurimine. Uuris spetsiaalselt majandustsüklite probleeme, kasutades matemaatilisi võtteid. Ta eitab põhjuslikkuse objektiivset iseloomu. 9. Mis on majandussüsteemide teooria? (lk 259- 274) 1. Kuidas esitas W. Sombart kapitali kujunemise ja kapitalismi olemuse? (,,Moodne kapitalism", ,,Juudid ja majanduselu", ,,Kaupmehed ja kangelased")
ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Ärikeskkonna analüüs jaguneb: Makrokeskkonna analüüs. Mikrokeskkonna analüüs. Makrokeskkonna analüüs Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktoreid: Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (väliskaubandus, kaubandusbarjäärid jne). Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). PEST 3. november 2011 Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskko
leida Väljaspool tööjõudu (I inactive) on inimesed, kes ei tööta ja ei ole ennast tööotsijana registreerinud, kuna nad: · Ei soovi töötada · Pole võimelised töötama Hõive määr hõivatud / tööealine rahvastik = E / E+U+I Töötuse määr töötud / aktiivne rahvastik = U / E+U Aktiivsuse määr aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik = E+U / E+U+I Tööpuuduse põhjused ja liigid · Tööpuudus ja majandustsüklid (Keynes) · Loomulik tööpuudus Pikaajaline keskmine töötuse trend. Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest (kasvu ajal vastupidi) · Siirdetöötus · Palkade jäikusest tingitud töötus Miinimumpalga mõjud Ametiühingute mõju Efektiivsuspalgad · Struktuurne töötus · Varjatud töötus 17 Töötuskindlustushüvitis (UI - Unemployment insurance)
4. Kirjeldage organisatsioonilist evolutsiooni! 1) Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: Variatsioonid põhimõtteliselt sama, kuid väikeste erinevustega Valik parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele Säilimine need, kes kõige paremini muutustele kohanenud Võitlus konkureerimine 2) Populatsiooniökoloogia Majandustsüklid majandustõus vs langus Piiratud ressursid ressursside õige kasutamine Rajasõltuvus ei suudeta uusi ideid genereerida 3) Evolutsiooni tasemed: Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon Organisatsiooni kui terviku evolutsioon Organisatsiooni sisene evolutsioon 5. Kirjeldage organisatsiooni kui avatud dünaamilist süsteemi Sinna kuuluvad organisatsiooni sisekeskkond (8 S-i), mikro - ja makrokeskkond. 6
Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku, milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada. Makrokeskkond jääb aga üldjuhul väljapoole ettevõtte kontrolli ja siin toimivad mõjud, mis tulenevad majanduse kui terviku seisukorrast. Makromajanduslikeks näitajateks on: majandustsüklid, inflatsioon, töötus, intressimäärad, valitsuse kulud ja laenud. Makromajanduse näitajate ja nende seoste uurimise kaudu saab hinnata ettevõtteväliseid mõjureid. Siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu majanduskasv, sissetulekute, keskmise töötasu ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eelisolukorras on need ettevõtted, mis saavad aru keskkonna
Lafferi kõver väljendab kompromissi: maksumäärade ja maksutulu vahel Suurim erinevus erasektori ja avaliku sektori võlgnevuse vahel on asjaolu, et: avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks alati raha juurde trükkida Riigivõlg on: läbi aegade akumuleerunud defitsiitide summa Enamikele Euroopa riikidele on praegusel ajal iseloomulik: riigivõlg Piirmaksumäära alandamine Lafferi kõvera tõusvas osas tõenäoliselt: vähendab avaliku sektori tulusid Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, kusjuures reeglina on eelarve: ülejäägiga majandustõusude ajal Kaudsed maksud on oma olemuselt: regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed Riigivõlga on võimalik tasuda:võla refinantseerimisega, lastes välja uusi võlakirju, et tasuda varem võetud võlgu, maksude suurendamisega,
Väliskeskonna moodustavad (PEST, Porter): Sotsiaalne ja poliitiline keskkond - riik Majanduskeskkond riik ja regulatsioonid Konkurentsikeskkond võistlevad ettevõtted ja kliendid Organisatsioonide evolutsioon Aldrich'i organisatsioonilise evolutsiooni teooria Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: Variatsioonid Valik Säilimine Võitlus Populatsiooniökoloogia: Majandustsüklid Piiratud ressursid Rajasõltuvus Organisatsiooniline evolutsioon: Evolutsiooni tasemed: o Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon o Organisatsiooni kui terviku evolutsoon o Organisatsiooni sisene evolutsioon Ettevõtte elukäik: Tsüklid elukäigu jooksul (üldine mudel): Organisatsiooniline võimekus on kompleksne muutuja, mis näitab seda, kuidas ettevõte suudab raha teenida ja oma
valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja –kulud valitsuse monetaartegurid, st. raha „hind“ ehk laenuintressid rahvusliku raha väärtus teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss, inflatsioon, töötus ja raha pakkumine Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on Majandustsüklid, kasv ja langus Inflatsioon Töötus Intressimäärad Valitsuse kulutamine ja laenamine Ettevõte ei saa mõjutada makromajandust. Ettevõtte juhi / juhtide ülesanne on ära arvata võimalikud majanduse muutused ja vastavalt sellele kohandada ettevõtte tegevust kõige otstarbekamal moel pidades silma püstitatud eesmärke. Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega.
mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks: Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne). Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). Et prognoosida oma võimalusi tulevikus ja maandada ärikeskkonnast tulenevaid riske: vali välja ettevõtte seisukohast olulised ärikeskkonna faktorid;
SKP ja Saksamaa kinnisvaraturu vahel (korrelatsioonikordaja 0,08). Tugev seos esineb Hispaania kinnisvarahindade ja Prantsusmaa ning Itaalia SKP vahel (mõlemate väärtus on suurem kui 0,6). Ferrara ja Koopman (2010: 16) leiavad, et majandustsükli pikkuseks on 1,5 kuni 8 aastat ning hindavad oma uurimustöös lühikese tsükli pikkuseks 5 ning pikaajalise tsükli pikkuseks 12 aastat tulenevalt arvutatud näitajatest. Euroala riikides asetleidvad majandustsüklid on omavahel seotud, kuid tugev seos eluasemetsüklite vahel puudub (Ibid.: 27). Selle tingib riikide eripära ning erinevad regulatsioonid, mis avaldavad suurt mõju riigi kinnisvaraturu arengule. Nendest neljast riigist avaldus eluasemeturu mõju pikaajalisse majanduskasvu Hispaanias ja Saksamaal. Mikroökonoomilisel tasandil eristatakse kinnisvaraturul nelja erinevat osa: pinnaturg, varaturg, uusehitiste turg ja maaturg. Nende hindamiseks uuritakse rendimäärade,
erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja kulud valitsuse monetaartegurid, st. raha ,,hind" ehk laenuintressid rahvusliku raha väärtus teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss, inflatsioon, töötus ja raha pakkumine Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on Majandustsüklid, kasv ja langus Inflatsioon Töötus Intressimäärad Valitsuse kulutamine ja laenamine Ettevõte ei saa mõjutada makromajandust. Ettevõtte juhi / juhtide ülesanne on ära arvata võimalikud majanduse muutused ja vastavalt sellele kohandada ettevõtte tegevust kõige otstarbekamal moel pidades silma püstitatud eesmärke. · Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega.
erasektori võime konkureerida teiste maade erasektoriga valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja kulud valitsuse monetaartegurid, st. raha ,,hind" ehk laenuintressid rahvusliku raha väärtus teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss, inflatsioon, töötus ja raha pakkumine Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on Majandustsüklid, kasv ja langus Inflatsioon Töötus Intressimäärad Valitsuse kulutamine ja laenamine Ettevõte ei saa mõjutada makromajandust. Ettevõtte juhi / juhtide ülesanne on ära arvata võimalikud majanduse muutused ja vastavalt sellele kohandada ettevõtte tegevust kõige otstarbekamal moel pidades silma püstitatud eesmärke. · Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega.
valitsuse fiskaaltegurid, st. maksutulud ja –kulud valitsuse monetaartegurid, st. raha „hind“ ehk laenuintressid rahvusliku raha väärtus teised majandusnäitajad riigi tasandil nagu eksporditegevuse tugevus, maksebilanss, inflatsioon, töötus ja raha pakkumine Ettevõtteid väljastpoolt mõjutavad tegurid on Majandustsüklid, kasv ja langus Inflatsioon Töötus Intressimäärad Valitsuse kulutamine ja laenamine Ettevõte ei saa mõjutada makromajandust. Ettevõtte juhi / juhtide ülesanne on ära arvata võimalikud majanduse muutused ja vastavalt sellele kohandada ettevõtte tegevust kõige otstarbekamal moel pidades silma püstitatud eesmärke. Sotsiaalsed tegurid on seotud paljude inimestega.
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
tootmismahu ning sellisel juhul tasakaalustub kogunõudluskogupakkumine kõrgemal hinnatasemel, kuna tootmismahtu ei ole võimalik enam suurendada. Seega püüab piirav (range) eelarvepoliitika vähendada kogunõudlust maksude tõusu ja/või valitsussektori kulutuste kokkutõmbamise kaudu. Reaalses elus aga sageli ei õnnestu eelarve poliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmutamine, mitte hindade reaalne alandamine. Majandustsüklid, maksebilanss ja avatud majandus Kuna turg ei ole sageli täiuslik, siis loetakse vältimatuks vajaduseks ühiskonnapoolset sekkumist nendesse protsessidesse, mida turg ei suuda täita või mille tagajärjed ei ole ühiskonnale vastuvõetavad. Reaalses majanduses ei toimi turg ideaalselt, konkurents on piiratud monopolide tegutsemise tõttu, ebapiisav on avalike hüviste pakkumine turu kaudu ning esinevad olulised
aastast. Kaaludena kasutatakse baasaasta ekspordi mahtusid (korrigeeritud tollistatistika andmetel). Ekspordihinnaindeksi üksikute komponentide hinnamuutusi ESA ei avalikusta (eraldi võetuna ei ole representatiivsed). 6) impordihinnaindeks mis iseloomustab Eesti importkaupade SIF-hindade muutmist (SIF-hind sisaldab tootmishinda ja kaubaühiku veo- ning kindlustusega importiva maa riigipiirini seotud kulusid). Impordihinnaindeksit arvutatakse Eestis alates 1998.aastast. 1.42 Majandustsüklid. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist ajavahemikku, mille jooksul majandusaktiivsus läbib tõusu- ja langusfaasi. Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes
annaabi.ee 
