Mikro- ja makromajanduse eksamiks kordamine (0)

Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid)
Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut . Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud.
Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos

• Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe
  

Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline
Alternatiivkulu - kui midagi tahta, peab millestki loobuma
Majandussüsteemid:

Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada

Plaanimajandus- otsused ressursside jaotuse kohta võetakse vastu keskvõimu poolt.
Käsumajandus- totalitaarne režiim, plaan määrab, kui palju keegi midagi saab

Turumajandus - ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal, neid koordineerib hinnamehhanism; eraomandid, täielik valikuvabadus. Turu hinnasignaalid- ettevõtete otsused, mida ja kui palju toota

Segamajandus - reaalne maalilm, süsteemide segu. nt riik reguleerib või finantseerib (nt politseid-turvalisus, kaitse)
Positivistlik analüüs- fakt, nt kõrged intressimäärad vähendavad laenude võtmist
Normatiivne analüüs- hinnang, nt maksude tase Eestis on liiga kõrge
Ceteris paribus – on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja ) on konstantsed
Turul toimiv hinnasüsteem koordineerib majanduslikke otsuseid, võimaldades ressursse (hüviseid) valdavatel inimestel, firmadel kaubelda vabalt, ostes ja müües ükskõik millise turul kujuneva relatiivse hinnaga. Ül:

vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel, seega tasakaalustab turgusid,

toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina, suunab tootmist- ettevõtjad hakkavad valmistama rohkem neid kaupu, millel suurem nõudlus ja hinnad on seetõttu kõrgemad

tulude jaotaja ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit
Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks.
Piirkasulikkuse teooria mõõdab täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadavat kasulikkus. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga
Samasuskõverate teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise jaoks erinev), mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkuse indeksiga , mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub hüviste kogustest: Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks.
Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest hüvistest, mille puhul on ära tarbitud kogu sissetulek antud hindade juures. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus. Ala teljestiku positiivses osas hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve , selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida.
Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine, piirid—sissetulek, kaupade, teenuste hinnad
Nõutava hüvise koguse sõltuvus sissetulekust

• sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega.( esmatarbe - ja luksuskaubad).
  
• sissetuleku tõustes hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga — hüvisega, mida inimene vajab perioodi jooksul mingis kindlas koguses, näiteks ravimid
  
• sissetuleku tõustes hüvise nõudlus väheneb. Siis inferioorne hüvis nö väheväärtuslike hüvisega
  

Ettevõtte liigid

Ainuomandus- ettevõttel on üks omanik, sõltumata tööliste arvust, omaniku piiramatu vastutus. Kasum= omaniku sissetulek- tulumaks . Nt põllumajanduses, toitlustuses, programmeerijad, kunstnikud .

Täisühing- kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. Partnerite kokkulepe. Kasum maksustatakse korra, kui omanik seda saab.

Aktsiaselts - ettevõte, kahe või enama omanikuga, kellel on piiratud vastutus (aktsionärid). Juhtimisstruktuur oleneb omanike arvust. Suure osa rahast saab aktsiaselts akstionäridelt. Kasum kuulub omanikele, eraldi maksustamine aktsionäride sissetuleku pealt. nt
Turu struktuur
Ettevõtete arv
Toormisharru sisenemine
Toode
Kontroll hinna üle
Täieliku konkur. turg (põllumajandus)
palju (hinnavõtjad)
Sisenemisbarjäärideta
sarnased
üksikul ettevõttel kontroll puudub (hind madal), ülevaade
Monopolistliku konkur.turg
palju
Sisenemisbarjäärideta
eristatud
1 ettevõte ei mõjuta teist
Oligopol
mõned- igaühel suur osa
Sisenemisbarjäärid
sarnased ja eristatud
kontroll olemas. iga osa mõjutab
Monopol
ÜKS
Sisenemisbarjäärid
Kindel, eristatud
olemas kontroll (ühistransp), seaduslik kaitse-patent,

Muud ettevõtluse vormid- nt mittetulundusettevõte nt koolid, kirikud- eesmärk ei ole kasum. kooperatiiv, munitsipaalettevõte
Turu reguleerimise peamisteks eesmärkideks on sotsiaalse efektiivsuse ja võrdsete tingimuste tagamine
Pareto täius- valitsuse tegevus, mille eesmärgiks on inimeste heaolu suurendamine nii, et kellegi teise heaolu ei halvene

• kui lisanduv täiustus või muutus majanduses parandab 1 in. olukorda samal ajal kui see halvendab kellegi olukorda, siis on majandus sotsiaalmajanduslikult efektiivne või Pareto optimaalne
  

Pareto effektiivsus - ressursside jaotus, mille korral ei saa mitte kellegi olukord ressursside ümberjaotamisel muuta paremaks, ilma et kellegi teise olukord ei muutuks halvemaks
SKP (sisemajanduse koguprodukt )- antud riigis enamasti 1 aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma (vaheproduktid ei lähe SKP-sse) SKP= kodumajapidamiste tarbimiskulud (C) + investeeringud (I) + avaliku sektori tarbimiskulud (G) ning netoeksport (X-M)
RKP (rahvuslik koguprodukt)- mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (ehk residentide ) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele kuuluvate) tootmistegurite ( kapital , tööjõud ) kasutamisest.
Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisena, tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Majandustsüklit iseloomustavad seega majanduse tõusu- ja langusfaasid, mille jooksul rahvamajanduse tegelik kogutoodang kasvab (laieneb) või kahaneb (tõmbub kokku) võrreldes potentsiaalse (e täistööhõivele vastava) tasemega.
Majandustsükkli faasid (kirjeldada mis juhtub kui tõuseb või langeb)

Tipp e. haripunkt- majandusbuum

Langusfaas e. retsessioon - ilmneb kui kogutoodang langeb vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Pikaajaline langus- depressioon - seda iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike kogutoodangu maht ja loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus , üldise hinnataseme langus.

• Äritsükli langusfaasi iseloomustavad nt ettevõtte kaubavarude suurenemine, tootmise vähendamine, vähenevad investeeringud, netoeksport väheneb
  

Inflatsioon - keskmise hinnataseme püsiv tõus- ostujõu langus, stimuleerib nõudlust.

• Roomav e hiiliv- (2-4% a.) aeglane, vaevumärgatav, majanduse aktiivne areng, rahaühiku odavnemine- kahjulik sääste hoida—investeerimine
  
• Mõõdukas (5-10% a.)- stimuleerib kaupade ja teenuste ostmist; kahanev ostujõuga raha- kaupade ostmine ; Tarbimise suurenemine—majanduskasv
  
• Hüperinflatsioon- väga kiire hinnataseme tõus ja vastavalt raha väärtuse vähenemine; ebastabiilsus ; raharinglus kasvab tohutult
  

Kuidas inflatsioon mõjutab majandust?

• Kõrge inflatsioon- raha kaotab väärtust, intressimäärasid tõstetakse- peletab investeeringuid takistades majanduskasvu
  
• Madal inflatsioon- tõstab finantssektori stabiilsust, see omakorda soodustab majanduskasvu
  

Kui hinnatase tõuseb siis SKP tõuseb (nt usalduse kadumine, ei saa enam tarbida, eksportida, toodangu kogus väheneb)
Portfeliteooria- ( Harry Markowitzi teooria) on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga ) portfell odava taotluse saavutamiseks.

• sellise portfelli koostamine koosneb: väärtpaberite väärtuste hindamisest, varade hajutamisest, portfelli optimeerimisest, tootluse jälgimisest
  
• eelduseks , et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et investeeringute riski suurendades soovitakse saada investeeringutelt suuremat tulu e. investorid on riskikartlikud. ei taha võtta riski kui ei ole tulu!
  

Stimuleerivad efektid
Maksude mõju iseloomustatakse sageli Lafferi kõvera abil, mis näitab hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel.

• Jooniselt näeme, et kui maksumäär on null, siis maksutulusid pole, kui maksumäär on 100%, on maksutulu samuti null, kuna sel juhul keegi ei töötaks. Lafferi kõvera alusel saab väita, et madalate maksumäärade puhul suurendab maksude tõstmine maksutulusid, pärast maksimumi läbimist aga hakkavad maksutulud maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema.