Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond. (0)

Loeng 1: Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond.
Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on:

• eesmärk
  
• risk mitte saavutada eesmärki
  
• vajadus planeerida oma tegevust
  
• vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms.
  

Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on:

• oskused (kutseoskus),
  
• kapital (raha või vara),
  
• tööjõud (ise ja /või palgatööjõud),
  
• tooraine (vm ressursid ).
  

Keskmise ehitusettevõtte profiil
Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligi kümme protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajatest. Kõik me tarbime iga päev ehituse tooteid, olgu need siis meie elu-, töö-, kauplemis- või puhkekohaga seotud hooned või elektrit, vett, transporti, informatsiooni meieni toovad rajatised.
Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus erilist rolli mängiv ekspordisektor. Kogu maailmas moodustab ehitussektori eksport umbes kümme protsenti. Ka ei ole Eestil erilisi ehitustehnoloogiaid, mis annaksid raja taga konkurentsieelise.
Eestis on registreeritud ca 5400 üldehitusega tegelevat ettevõtet, arvestatavale osale neist on väljastatud ka tegevuslitsents. Krediidiinfo põhjal on aga aktiivselt turul tegutsejate arv vaid ligikaudu 2000.
Enamasti on üldehitusega tegelevad ettevõtted spetsialiseerunud mingile kitsamale alale . Enamasti spetsialiseerutakse kas müüritöödele, betoonivalutöödele või puitkarkassitöödele sõltuvalt sellest, millise valdkonna spetsialiste on õnnestunud värvata. Kui firmal on näiteks müüritööde ja puitkarkassi brigaad , ostetakse betoonivalutööd alltöövõtuna sisse.
Ehitusettevõtted peavad oma turuks kogu Eestit sõltumata sellest, kus asub nende kontor . Siiski oli näiteks 2005.aastal 57% ehitusettevõtetest registreeritud Harju maakonnas . Rajalises vääringus tehakse kõikidest Eesti ehitustöödest Harju maakonnas keskmiselt 55%, järgnevad Ida-Virumaa 10%-ga, Tartu maakond 9%-ga ja Pärnu maakond 7%-ga.
Töötajate arv
Kõikidest ehitusega tegelevatest ettevõtetest on 73% töötajate arvuga 1-9 töötajat ja 23% töötajate arvuga 10-49. Suuremaid ettevõtteid on vaid 4%.
Suurettevõtetel on enamasti palgal ainult betoonitööde meeskonnad, kuna nende kui peatöövõtjate jaoks on oluline, et hoone karkass oleks kõrge kvaliteediga. Kõik  ülejäänud tööd ostetakse sisse selleks spetsialiseerunud väiksematelt firmadelt . Suurettevõttel on palgal keskmiselt 40-60 ehitustöölist. Väikestes üldehituse ettevõtetes töötab 5-15 ehitustöölist.
Suures enamuses kasutavad ehitusettevõtjad töölepingutega töötavaid töölisi, füüsilisest isikust ettevõtjatelt (FIE) ostetakse teenuseid harva. Ka lisatööjõu palkamiseks tipphooajal sõlmivad ehitusettevõtted töötajatega objektilepingu. Enamasti töötavad FIE-d iseseisvalt remonttöödel.
Käive ja müügikate
Keskmine käive 1-9 töötajaga ehitusettevõtetes on 2 miljonit krooni aastas, 10 – 19 töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas.
Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%.
Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus.
Hooajalisus
Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt . Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd.
Sobivaim ettevõtlusvorm
Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad .
Ettevõtluskeskkond
Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast. Suhtlemine keskkonnaga avaldub ettevõtja või juhi põhitoimingutes – kavandamises, organiseerimises, kontrollimises- ja seetõttu peavad ettevõtjad tundma oma keskkonda hästi ja olema teadlikud seda mõjutvatest teguritest.
Ettevõtluskeskkonna mõjuritena eristatakse ettevõttesiseseid ja ettevõtteväliseid tegureid. Sisemised tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust ettevõttes eneses ja kujundavad ettevõtte sisekeskkonna.
Ettevõtte tegevust määravad ka paljud välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust väljastpoolt ja moodustavad ettevõtte väliskeskkonna.
Väliskeskonna tegurid võib omakorda jaotada makro- ja mikrokeskkonnateguriteks. Mikrokeskkonna tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust otseselt, seega kujuneb ettevõtte väline mikrokeskkond tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerib. Välise mikrokeskkonna moodustavad ettevõtte toodangu või teenuste tarbijad, tooraine hankijad , vahendajad, konkurendid, inim- ja finantsressursid.
Väline makrokeskkond mõjutab ettevõtteid tootmisväliselt, kuid ettevõte peab suutma selle keskkonnaga kohanneda. Välise makrokeskkonana teguriteks on : poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse seadusandlus , millega ettevõtja peab arvestama. Samuti avaldavad mõju pangad ja muud finantseerimisallikad.
Ettevõttesisene mikrokeskkond.
Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid, mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkonna moodustavad ettevõtte omanikud , juhid ja töötajad. Ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused tulenevad just ettevõttesiseset keskkonnast ja sellest omakorda sõltub ettevõtte edu või ebaedu. Sisekeskkond on omanike ja ettevõtte juhtide poolt kontrollitav ning allub juhtimisele.
Ettevõtteväline mikrokeskkond.
Tarbijad. Turumajanduse tingimustes on tarbijatel kõige suurem mõjuvõim. Tarbijatest sõltub, kas ettevõte kujuneb edukaks või mitte. Kui ettevõte ei arvesta oma tarbijate soovide ja vajadustega, siis loobuvad tarbijad pakutavatest toodetest/teenustest ja ja hakkavad neid ostma mujalt. Seetõttu on ettvõttel väga oluline teada, kes on tema tarbijad ja millised on nende soovid.
Hankijad. Äritegevus saab alguse hangetest. Hankijateks e. tarnijateks on kõik organisatsioonid ja isikud, kes varustavad ettevõtet vajalike materjalide, energia, teenuste detailide jms.-ga. Ostes ressursse ja toorainet, teostab ettevõte hankeid. Lisaks hankija valikule tuleb ettevõttel võtta vastu rida otsuseid, mis puudutavad ostu objekti, kogust ja ostu aega. Oluline on siinjuures omada teadmisi hankijate turust ning hanketingimuste võimalikest muutustest, et osata tekkida võivaid ohtusid vältida ja ennetada.
Vahendajad. Vahendajateks on kõik organistasioonid ja isikud, kes aitavad ettevõttel toodangut turule toimetada ja seal realiseerida. Eristatakse nelja vahendajate liiki: kaubanduslikud vahendajad, logistilised vahendajad, turundusteenuste osutajad, krediidi- ja finantsasutused . Iga liiki vahendajate valikul tuleb lähtuda kindlatest kriteeriumidest.
Konkurendid. Konkurentidega puutub kokku iga ettevõte. Ettevõtjal on otsuste tegemiseks vaja hinnata konkurentsitingimusi oma tegutsemiskeskkonnas. Kõik konkurendid ei oma konkurentsivõitluses sugugi võrdset tähtsust, seega tuleb osata konkurentse õigesti klassifitseerida. Edukaks kujuneb konkurentsivõitluses see ettevõte, kes pidevalt analüüsib oma tegevust, võrdleb enda ja konkurentide hindu, tooteid, turustuskanaleid jms.
Ressursid. Ressursside alla mõeldakse siin nii inim- kui ka finantsressursid. Inimressurss ehk tööjõud on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi, et luua tooteid ja teenuseid. Tänapäeva tööturgudele ja ühiskonnale on iseloomulik inimkapitali järjest suurenev väärtustamine Jätkusuutliku ettevõtte rajamiseks on oluline leida väärtuslikud inimesed ja luua neist tulemusrikkalt koos tegutsev meeskond . Viimastel aastakümnetel on enamikes arenenud riikides suurenenud nõudlus harituma tööjõu järele kui kasvanud ka kõrgema haridustasemega tööjõu pakkumine.Finantsressursid on ettevõtte käsutuses olevad rahalised vahendid.
Ettevõtteväline makrokeskkond.
Poliitiline keskkond. Poliitilise keskkonna all mõeldakse õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, samuti ka valitsuse ja teiste võimuorganite arusaama ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada kas otseselt valitsusasutuste tegevusega või kaudselt seaduste ja majanduspoliitika abil. Riik fikseerib oma majanduspoliitilised prioriteedid ja suhted ettevõtetega valitsuse poolt koostatavas arengukavas. Valitsuse majanduspoliitika tähtsamad komponendid on maksu- ja rahapoliitika , mille mõju tunnetavad ettevõtted maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Rahapoliitika määrab raha hinna ja selle kättesaadavuse, mis omakorda mõjutab intressimäärasid, inflatsiooni, ettevõtete rahavoogusid ja kasumit. Ettevõtetele võivad uusi võimalusi pakkuda erinevad riiklikud toetusmeetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete rajamist, innovatsiooni , eksporti või mingeid teisi arengu-suundi.
Majanduslik keskkond. Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida mõjutavad valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused, majanduse arengu tsüklilisus, inflatsioon , intressimäärad jne.
Majanduskeskkonda mõjusid analüüsitakse mikro- ja makrotasandil. Mikrotasandil tegutsevad ettevõtted ja indiviidid ning siin on otsustajateks ettevõtted, määrates oma kaupade/teenuste hindu ja koguseid. Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist.
Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku , milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada. Makrokeskkond jääb aga üldjuhul väljapoole ettevõtte kontrolli ja siin toimivad mõjud, mis tulenevad majanduse kui terviku seisukorrast. Makromajanduslikeks näitajateks on: majandustsüklid , inflatsioon, töötus , intressimäärad, valitsuse kulud ja laenud. Makromajanduse näitajate ja nende seoste uurimise kaudu saab hinnata ettevõtteväliseid mõjureid. Siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu majanduskasv , sissetulekute, keskmise töötasu ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eelisolukorras on need ettevõtted, mis saavad aru keskkonna muutustest ja suudavad neid ennustada.
Sotsiaalne keskkond Sotsiaalsed muutused avalduvad paljude erinevate näitajate kaudu, kuid põhiliselt kuuluvad siia mitmesugused rahvastikuga seonduvad mõjurid . Mitmesuguseid demograafilisi näitajaid, nagu sündivus , elanikkonna struktuur vanusegrupiti, perekondade suurus, rahvuslik koosseis, rahvastiku piirkondlik paiknemine jne. mõjutavad oluliselt ettevõtete tegevust. Sotsiaalse keskkonnaga koos käsitletakse ka kultuurilisi tegureid nagu ühiskonnas hinnatavad väärtused, omaks võetud tõekspidamised ja hoiakud jne. Muutused demograafilises keskkonnas põhjustavad nihkeid turu mahus , nõudluse struktuuris, hinnatundlikkuses, turustuskanalite valikus jne. Kuigi sotsiaalne keskkond jääb väljaspoole ettevõtete kontrolli, tuleb ettevõtetel muutusi keskkonnas ette aimata ja kohandada oma tegevust vastavalt vajadusele.
Tehnoloogiline keskkond
Tehnoloogia on üks olulisemaid tegureid, mis kujundab tarbimise struktuuri. Selles vald-konnas toimuvad muutused annavad terveid põlvkondi uusi tooteid. Infotehnoloogia areng, Internet, mobiilside , arvutid, biotehnoloogia , nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: vähendab kulusid , tõstab toodangu kvaliteeti ja töö efektiivsust , kiirendab ettevõtetes kulgevaid protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib ettevõtteid kas muutustega kaasa minema või loobuma .
Looduslik keskkond. Loodusliku keskkonna moodustavad kõik maakeral leiduvad ressursid. Looduskeskkonna probleemid seostuvad eelkõige ressursside kasutamise ja majandustegevuse tagajärjel tekkiva saastatusega.. Keskkonda säästva arengu saavutamisel mängivad rolli tootjate ja tarbijate teadlikkus ja seda tagava info levik. Sellega kaasnevad rangemad keskkonnakaitsenõuded erinevate tegevusalade ettevõtetele. Rahvusvaheliselt reguleeritakse ka mõne loodusressurssi (nt kalavarude) kasutamist.
Rahvusvaheline keskkond. Ettevõtte liikumisel rahvusvahelisele turule tuleb arvestada igas konkreetse riigi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja looduslike iseärasustega. Sellest lähtuvalt tuleb ettevõttel kohandada ümber tootmine või teenindus, juhtimine ja muud tegevused. Selleks, et hinnata oma ettevõtte võimalusi välisturul tegutsemiseks tuleb õppida tundma vastava riigi ettevõtluskeskkonna iseärasusi ja teha võrdlusi.