Nimetu (0)

5 VÄGA HEA

MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL
Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi

• Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine . Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt.
Uue majanduse tunnused:
- infovahetuse kiirus suureneb oluliselt;
- uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid;
- tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid;
- laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad.
• Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S. Kuznetsi2 poolt avastatud lained. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu.
Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest.

• Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus:

1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid .

2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid „hüppeliset”. Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida.
Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid).
Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali , infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust.
Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full -employment output)– kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks).
Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, – Y) nim SKP lõheks.
Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad.
Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus.
Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine .
Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas ( retsessioon ), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd .
Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt . Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt.
Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine.
Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud.
Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses.
Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus .
Kogunõudluse (AD – aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M)

• eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C – consumption );

• ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment);

• avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G – government spending);

• kaupade ja teenuste eksport (X - exports).
NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab kodumaiste ja välissubjektide nõudlust kodumaiste kaupade järele, kodumaine nõudlus aga mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele.
Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud

1. jõukusefektist – kui üldine hinnatase tõuseb, siis majapidamiste finantsvahendite ostujõu vähenemise tõttu eratarbimine väheneb;

2. välissektori asendusefektist – kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega;

3. intressimäära efektist – kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad.
Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e.
YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e)
- + + + - + + -
Kogupakkumine (AS – aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus.
Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P.
YS = YS (P, K, L, A, W/P)
+ + + + -
NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver.
Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega . Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab.
Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne , kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni ). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks
(YFE - full-employmet output).
Kogunõudlus- ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt tähistab makroökonoomilist tasakaalu.
Kogunõudluse kasv võib tekitada inflatsioonilist majanduskasvu, kogunõudluse vähenemine võib tekitada majanduslanguse e. retsessiooni (majanduse kokkutõmbumise) või depressiooni.
Retsessioon – kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul.
Depressioon – madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus , langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine
Kogupakkumise kasv võib tekitada deflatsioonilise majanduskasvu, kogupakkumise vähenemine võib tekitada stagflatsiooni.
Deflatsioon – üldise hinnataseme alanemine
Stagflatsioon – majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mumm Õppematerjali autor

Majandustsüklid MAJANDUSTSÜKLID KOGUNÕUDLUSE mudel KOGUPAKKUMINE

Sarnased õppematerjalid

doc

MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMIS E MUDEL

MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta p

Micro_macro ökonoomika

doc

Makroökonoomika

Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulu

Ökonoomika

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkap

Majandus

docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika

docx

Makro 2 KT- EKSAM

Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

Makroökonoomika

docx

Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)

2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majandusk

Makroökonoomika

docx

Makroökonoomika konspekt konvergentsist, IS-LM mudelist ning DAD-DAS mudelist

I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konverge

Makroökonoomika

pdf

Sissejuhatus majandusteooria eksami konspekt

SISUKORD 1. Majandusteooria metodoloogilised alused................................................................. 2 Majandusteooria mõiste ............................................................................................. 2 metoodika................................................................................................................... 3 6. Rahvamajanduslik ringkäik. SKP arvestus .............................................................. 4 Tulude ja kulude lihtsustatud ringkäik ....................................................................... 4 tulude-kulude täiustatud ringkäik ja tasakaaluseosed ................................................ 6 ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmine ..................................................................... 6 skp arvestamine, lähtudes toodangust ........................................................................ 6

Sissejuhatus majandusteooriasse

Rohkem sarnaseid