WIR panganduse ajalugu ja tänapäev (1)

Tartu Ülikool
Majandusteaduskond
WIR panga ajalugu ja tänapäev
Referaat
Juhendaja : Andro Roos
Tartu 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
Ajalugu 4
Süsteemi kirjeldus 5
Liikmeks saamine 6
WIR tänapäev 7
WIR süsteemi piirangud 7
Raha võimu kukutamine 8
Kokkuvõte 8
Kasutatud materjal 9
Sissejuhatus
Šveitsi WIR- pank rajati aastal 1934 Werner Zimmermanni ja Paul Enz’i poolt valuuta puudujäägi tõttu, mis tulenes 1929. aasta majanduskrahhist. Taolise süsteemi loomise idee ei pärinenud mitte Paul Enz’ilt ja Werner Zimmermann’ilt, vaid ühelt vahetuse ja sularahata arveldamisega tegelevalt organisatsioonilt, mis paiknes Skandinaavias ja Baltimaades. Kuigi alguses oldi massiliselt WIR-süsteemi vastu, kasvas see suure kiirusega ning 1935. aasta alguseks kuulus sinna üle tuhande konto omaniku, kes tegelesid aktiivselt toodete ja teenuste vahetamisega.
WIR pank on iseseisev lisa-valuuta süsteem, mis teenindab väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Tegu ei ole pärisraha asendava süsteemiga, vaid sellega paralleelselt toimivaga, mille tõttu mõlemad rahasüsteemid üksteist toetades tagavad senisest sujuvamad majandustsüklid.
“WIR" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring (majandusring), see nimi meenutab osalistele, et majandusring on ka kogukond . WIR kannab endas Šveitsi ideaali: selleks, et püsida koos nagu kogukond, tuleb kaitsta indiviidide huve.
WIR pank ei taotle kasumit, vaid teenib klientide huve. See on väga stabiilne ning    maailma suurim ja vanim ainult vahetusel põhinev privaatraha omav süsteem. Tänapäeval eksisteerib sadu alternatiivraha süsteemi näidiseid. Mõned, nagu WIR, kasutavad tsentraliseeritud krediidi süsteemi, kus ei ole raha ringluses. Vahetused tehakse läbi pangakonto või WIR-i krediitkaardi. Selleks, et WIR-panga kaudu ülekandeid teha, peab mõlemal osapoolel olema selles pangas konto. WIR-pank on suurim taoline süsteem, milles on üle riigi 80 000 liiget, enamik neist (80%) on väikesed või keskmised ettevõtjad. Ülejäänud on tarbija-majapidamised ja ka väga vähesed suured ettevõtted. WIR-pangale kohaselt (2010) moodustavad tema kliendid märkimisväärse osa mitmetest Šveitsi tööstusharudest.
Ajalugu

• WIR’i ühistu rajati 16.10.1934 Zürich’is. Esimene grupp koosnes kuueteistkümnest inimesest, kelle poolt sisse makstud ühistu kapital oli 42 000 Šveitsi franki (umbes 2 625 Šveitsi franki inimese kohta).
  
• Esimene väljaanne WIR-uudistest tuli välja juba esimesel Novembril. Esimeseks makseks määrati 5 franki ja nõutav miinimum summa aktsia eest oli 25 franki, mida võis kohe hakata kasutama krediiditehinguteks teiste liikmetega.
  
• 1935. aastal moodustati kohalik WIR-grupp ka Basel’is, Bernis, Zürich’is, Winterthur’is, Biel’is ja Derendingen’is. Samal aastal ilmus ka esimene ettevõttekataloogi väljaanne. Esimesel ja teisel Augustil peeti esimene WIR-koosolek Vierwaldstaetter’ i  järve ääres.
  
• Aastast 1939 kuni 1942 viidi läbi mitmeid ümberkorraldusi. Nagu WIR’i personali isiklikud kommentaarid osutasid, oli see periood organisatsiooni jaoks raske, seetõttu paluti liikmetelt toetust hädaolukorraks. Väljavaated olid halvad, kuid tänu peamiselt lojaalsete liikmete poolt väljastatud 250 000 frangisele toetusele jäi organisatsioon püsima.
  
• 1945. aastal oli 900 osavõtjat, tehinguid WIR’i krediidiga tehti 717 00 frangi eest. Enne aastat 1945 oli osavõtjate arv alla tuhande, kuid pärast seda hakkas see kiirelt tõusma. Eelnevate aastate seisak oli ilmselt seotud sõja ajal esinenud kaupade puudusega.
  
• Aastal 1958 oli osavõtjaid 11 000-12 000 ja rahatehingud WIR-krediidiga olid tõusnud 53 millioni frangini.
  
• Aastal 1970 oli juba üle 18 000 osavõtja ja rahatehingud WIR-krediidiga olid jõudnud 180 millionini.
  

Süsteemi kirjeldus
Alguses, varajates kolmekümnendates, ei näinud algne kontseptsioon ette rohkemat kui usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas. Nad maksid kontole raha ja pärast seda, kui neile krediteeriti viieprotsendiline boonus, võisid nad asuda kasutama WIR’i raha. Sel ajal ei näinud algne kontseptsioon ette rohkemat kui usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas.  Nad arvasid, et saavad omavahel äriasju ajada tõendatavate dokumentide süsteemiga, mis sarnaneb IOU-le, mis kataks vähemalt osa iga ülekande hinnast. Need IOU’d  ( informatsiooniline dokument, mis teadvustab võlgnevust) said siis ringelda nende hulgas valuuta asemel. See kontseptsioon aga formaliseeriti ja institutsionaliseeriti kiiresti. IOU-l ei ole tagatis ja aktsepteeritakse puhtalt isiklikul usaldusel. Üpris ruttu avastati,et tagatise olemasolu on vajalik selleks, et muuta neid tõendavaid dokumente laialdasemalt aktsepteeritavaks, täita eksisteerivaid panganduse seaduseid ja vältida finantsilisi kaotusi.
Arvatavasti arvavad paljud, et siin on seos traditsiooniliste krediidikassadega, kuigi WIR-i süsteemi aluskontseptioon on erinev. Krediidikassa nõuab liikmete poolt tegelikku rahalist hoiust ja selle tegevus on sarnane säästu ja laenu institutsioonide omaga . Mõlemal juhul tuleb tegevuskulud hüvitada välja laenuvõtjate poolt makstavate intresside ja investoritele lubatud summa vahega.
WIR-i süsteemis osalejatel ei ole n-ö reaalseid hoiuseid, sellega seoses ei anta ega võeta ka tavamõistes laene .  Kui liige taotleb WIR’i krediiti, siis peab ta olema võimeline andma tagatiseks hoiuraamatuid, võlakirju, väärtpabereid, elukindlustuspoliise, pandilepinguid jne. Need dokumendid jäetakse WIR´i kontorisse hoiule ja tagatiseks. WIR’i osanik võib jätkata oma investeeringu või säästu pealt intressi saamist  ja hoida oma kindlustuskaitset jõus.
Liikmeks saamine
Tehingud WIR’i liikmete vahel kulgevad lihtsalt. Selleks, et liikmeks saada, peab ärimees ainult kuulutuma oma kavatsust hakata kasutama WIR-panga teenuseid, kas osaliselt või täeielikult, oma arveldusteks teiste liikmetega. Igal liikmel on tavapangas kasutusel olevate tsekkidega sarnane komplekt broneeringu tellimise kviitungeid, millel on tempel nime, aadressi ja kontonumbriga. Selleks, et teha oste teiselt liikmelt, peab ostja andma müüjale broneeringu arve kviitungi, millele on märgitud eelnevalt kokku lepitud hind. Loendi põgusal ülevaatusel on selgunud , et paljud osanikud on nõus sajaprotsendiliselt vastu võtma WIR valuutat.
Erinevalt tavalisest pangatšekist, on WIR’i broneeringu arve kviitungid kohustuslikud, sest kui see nii ei oleks võidakse hakata viilima broneeringu kulude üheprotsendilise osamaksu maksmisest. Sellest maksust laekuvaid sissetulekuid kasutatakse selleks, et katta WIR-kontori ülalpidamiseks minevaid administratiivseid üldkulusid.
Peale avalduse esitamist uurib WIR-i esindaja ärimehe mainet, iseloomu, ärivaistu jne. WIR kooperatsioon tellib kandidaadi kohta andmeid krediidibüroodest, mis saadetakse lõpuks raportina kolmeliimelisele vastuvõtukomiteele. Kui kandidaat vastu võetakse, siis saab uus liige hakata WIR - broneeringu kviitungeid maksena vastu võtma ja saatma neid peakontorisse Baselisse krediidina oma kontole. Ta saab seda krediiti siis kasutada, tehes oste teistelt liikmetelt, kas oma äri jaoks või isiklikuks kasutuseks ja tarbimiseks.
WIR tänapäeval
Tänapäeval muudab WIR umbes 2 miljardit WIR’i (1WIR=1CHF) aastas. Kuna paljud tehingud kaasavad umbes 25-50% WIR’e, pannakse ülejäänud toime frankides. WIR’i krediiti on ringluses umbes 1 miljardi eest. Pangatehingud pannakse toime kasutades deebetkaarte või internetipõhist panganduse süsteemi. WIR tegutseb üldise heaolu, mitte kasu eesmärgil, millest võtavad osa umbes 62 000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Üle kogu Šveitsi eksisteerib kuus kohalikku kontorit, WIR’i tähtsus ilmneb kõige enam majandusliku surutise ajal. Hindade alandamine ja kapitali vähesus muudavad ärid loomingulisemaks ning ollakse  rohkem valmis tegelema WIR’i piirangutega. WIR on oluline , sest see tõestab, et ühiskrediidi asutustel on elujõuline ärimudel ning valuutat võib pakkuda ka madala hinnaga, samas säilitades pikas perspektiivis organisatsiooni professionaalsust ja edu.
WIR süsteemi piirangud
Hoolimata suurtest saavutustest kannatab WIR märkimisväärsete piirangute all. Esiteks ei ole see konverteeritav teistesse valuutadesse. See on ühiskrediidi süsteemide tavaline probleem. Üllatav on see, et enamik inimesi on selle situatsiooniga nii harjunud , et ei pea seda probleemiks. Nad väidavad, et mittekonverteeritus on hoopis tugevus, sest see sunnib osalisi oma tehinguid sooritama võrgustikus sees. Seda võib aga pidada veaks, sest mittekonverteeritus kahjustab likviidsust ja see on valuuta puhul põhiline. Tulemuseks on, et paljud firmad võtavad WIR´idena vastu ainult teatud protsendi, see kahjustab likviidsust aga veelgi. Teine probleem on see, et tarbijaid ei teenindata, osaleda saavad ainult ärid. Ka see kahjustab likviidsust, sest näiteks ettevõtjad ei saa oma töötajatele WIR´ ides palka maksta. Mõelda vaid, mis oleks võimalik tänapäevastele üksustele kui need probleemid ületada.
Raha võimu kukutamine
Ilmselgelt on WIR väga oluline osa vastutegevusest raha võimu vastu. Raha võim on näidanud suurt vastuseisu WIR’i võidutsemise vastu. Liikvel on järjepidev kuulujutt , mis väidab, et pangad on öelnud WIR’ile, et asjad on hästi nii nagu on, aga  nad ei tohiks võistelda edaspidise arengu pärast. See seletab, miks nad ei ole arendanud ulatuslikku strateegiat tarbijate osavõtuks. WIR hakkas viiekümnendatel hindama oma krediiti intressidega. Isegi tänapäeval on intressimäärad väga madalad, näiteks 1 % hüpoteegi eest. Kuid siiski on Gesell ’i avates intress solvang. See pidurdab ringlust, mis oli Gisell ’i meelest väga oluline. Hind krediidi eest, isegi 1-protsendiline, on mõnevõrra kõrge pikema perioodilistele tagatisega laenudele. Samuti vähendab see sõnumi võimu: intressivaba krediit ei ole mitte ainult võimalik, vaid lausa fakt. Viimase aastate jooksul on WIR hakanud keskenduma rohkem traditsioonilistele pangandustegevustele, sisaldades ka tavalisi laenusid šveitsi frankides. See on viinud ühiskrediidi eksperdi Thomas Greco tõdemuseni, et panganduskartellid on arvatavasti leidnud tee ka WIR-i juhatusse.   
Kokkuvõte
WIR on juhtiv näide kogu maailmale. See on tõestanud, et intressivaba ühiskrediiti võib pakkuda suures ulatuses. Edu saladuseks oli organisatsiooni kõrgem juhtimine, seda ei loonud paar unistajat, vaid ärimehed, kes mõistsid nii probleeme kui teadsid ka lahendusi.
WIR ei ole konverteeritav ja sellel ei ole mitte mingit ulatuslikku strateegiat, et võistelda avalikult ja suureulatuslikult panganduskartellidega, aga ometi konverteerib see üle miljardi aastas. Need limitatsioonid on võimalik tänpäeval lahendada. Konvertimine ühiskrediidi jaoks on nüüd võimalik. Tarbijaid hõlmavat laiaulatuslikku strateegiat ei ole raske kavandada.
Kasutatud materjalid
http://realcurrencies.wordpress.com/2012/04/19/the-swiss-wir-or-how-to-defeat-the-money-power/
http://projects.exeter.ac.uk/RDavies/arian/wir.html
http://p2pfoundation.net/WIR_Economic_Circle_Cooperative
http://www.relbanks.com/europe/switzerland/wir-bank