Valitsussektori tulud (0)

BCU3610 Mikroökonoomika
(kaugõpe)
Alustatud laupäev, 5. detsember 2015, 17:20
Olek Valmis
Lõpetatud laupäev, 5. detsember 2015, 20:22
Aega kulus 3 tundi 2 minutit
Hinne 19,5, maksimaalne: 20,0 (98%)
Küsimus 1
Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: 
Valmis
     ­ tagada sissetulekute õiglane jaotus, 
     ­ pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, 
Hinne 1,0 / 1,0
     ­ tagada majanduslik stabiilsus ning 
     ­ pakkuda mitmesuguseid  kindlustustooteid .
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah, nii see on ­ esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle
ühiskonnas.
Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberjaotamises
maksude ning tulusiirete abil.
Avalike kaupade ja teenuste pakkumine on valitsussektori ülesanne suuresti
seepärast, et niisuguste kaupade puhul tihti  eraturg  ei toimi või siis kujuneks
nõudmise­pakkumise tasakaal välja niisugusel tasemel, mis ei ole ühiskonna
seisukohast vastuvõetav. 
Majanduslikku stabiilsust tagab  valitsussektor  eelkõige majandustsükli kõikumiste
leevendamise näol läbi stabilistsioonipoliitika, aga ka majandustegevuse üldise õigusliku
raamistiku kujundamise ja majandusarengu soodustamise kaudu.
Avaliku sektori poolt pakutavad kindlustustooted on peamiselt sotsiaalse  iseloomuga
( ravikindlustus , pensioni­ ja töötuskindlustus jms). 
Küsimus 2
Avaliku sektori  kulusid  võib vaadelda kui 
Valmis
     ­ kulutusi kaupade ja teenuste  ostmiseks  ning avaliku sektori töötajatele
palga maksmiseks, 
Hinne 1,0 / 1,0
     ­  riiklikke  investeeringuid, 
     ­ valitsuse tulusiirdeid ja 
     ­ riigivõla intressimakseid.
Vali üks:
Tõene
Väär
Esitatud väide peab paika.
Küsimus 3
Põhilisteks maksuliikideks on  maksud   sissetulekult , maksud käibelt ja
Valmis
maksud omandilt,  kusjuures   kaudsed  maksud kehtestatakse sissetulekule,
otsesed  aga käibele või hindadele.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt
ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale ­ sissetulekule
kehtestatavad maksud on just otsesed maksud ( maksukohustuse  kandja ja maksu
maksja  on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed
(maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad ­ näiteks
käibemaksu puhul  maksukohustuslane  on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu
tegelikult lõpptarbijad).
Küsimus 4
Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga
Valmis
isikud  proportsionaalselt  vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse
maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär
Hinne 1,0 / 1,0
kõigile ühesugune.
Vali üks:
Tõene
Väär
Vastupidi!
Proportsionaalse maksusüsteemi korral on erineva sissetulekuga isikutel ühesugune
maksumäär, progressiivse maksusüsteemi puhul maksustatakse aga  suuremaid
sissetulekuid kõrgema maksumääraga.
Regressiivse maksusüsteemi puhul oleks aga nii, et väiksema sissetulekuga isikutel
oleks maksumäär kõrgem ning suurema sissetulekuga isikutel madalam.
Küsimus 5
Mida suurem on  kaudsete  maksude osakaal kõikidest maksudest, seda
Valmis
regressiivsem on maksusüsteem.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Esitatud väide on õige.
Kaudsete maksudega maksustatakse eelkõige tarbimist. Väiksema sissetulekuga
isikutel kulub kogu oma sissetulek tarbimisele, suurema sissetulekuga isikutel jääb osa
sissetulekutest tarbimisest üle ning see moodustab kas säästud või suunatakse
investeeringuteks. Kuna kaudsed maksud rakenduvad aga just tarbimisele, siis
madalama sissetulekuga isikute  sissetulekust  kulubki proportsionaalselt suurem osa
kaudsetele maksudele võrreldes suurema sissetulekuga isikutega, seega on tõepoolest
niisugune maksusüsteem regressiivsem.
Nii näiteks puudutas Eesti mullusuvine käibemaksu määra tõus proportsionaalselt
rohkem just madalama sissetulekuga isikuid.
Küsimus 6
Valitsuse eelarvedefitsiiti on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas
Valmis
emiteerides raha, suurendades maksukoormust või laenates raha kodu­ või
välismaalt.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Väide on õige ­ tõepoolest ­ valitsusel on eelarvedefitsiidi vähendamiseks võimalik kas
raha juurde trükkides (mis aga pikas plaanis ei ole enamasti mõistlik, sest tekitab
olukorra, kus rahamassil ei ole enam kaubalist  katet ), suurendada maksukoormust
maksude tõstmise näol (võib omakorda tuua kaasa hoopiski maksutulude kahanemise,
kui maksumäär läheb liiga kõrgeks) või laenata raha kodu­ või välismaalt (suurendab
riigivõlga ja toob intresside näol kaasa suuremaid valitsussektori kulusid tulevikus).
Küsimus 7
Osa  majandusteadlasi  on arvamusel, et eelarve peaks olema tasakaalus ühe
Valmis
majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on
tõusufaasis ning ülejäägiga siis, kui majandus on langusfaasis.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Väite esimene pool on õige ­ tõepoolest on pigem oluline hoida eelarve tasakaalus ühe
majandustsükli, mitte aga ühe  majandusaasta  piires. Väite teine pool peaks aga olema
vastupidi ­ kui majandus on tõusufaasis, siis peaks planeerima just ülejäägiga eelarve
ja koguma  reserve , mida siis langusefaasis kasutada eelarvepuudujäägi katteks.
Küsimus 8
Avaliku sektori tulude peamised allikad on:
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
avaliku sektori ettevõtete  kasumid
maksud omadilt
maksud sissetulekutelt
maksud käibelt
Kõik neli kuuluvad avaliku sektori peamiste tuluallikate hulka.
Küsimus 9
Avaliku sektori kulude alla kuuluvad:
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
riigivõla intressid
riiklikud investeeringud
valitsuse tulusiirded erasektorile
valitsussektori  ostud  ja tööjõukulud
Avaliku sektori kulude alla kuuluvad kõik nimetatud.
Küsimus 10
Kaudsed maksud on oma  olemuselt :
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma
sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks  maksudeks  võrreldes
suurema sissetulekuga inimestega
proportsionaalsed , kuna hoolimata sissetulekutest maksavad kõik
inimesed oma sissetulekutest täpselt ühesuguse osa kaudseteks
maksudeks
progressiivsed , kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad
oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks
võrreldes suurema sissetulekuga inimestega
regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma
sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes
suurema sissetulekuga inimestega
progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad
oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks
võrreldes suurema sissetulekuga inimestega
Progressiivse maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inimesed oma
sissetulekutelt suhteliselt suurema osa maksudeks võrreldes madalama sissetulekuga
inimestega, regressiivse maksusüsteemi puhul aga vastupidi. 
Kuna kaudsed maksud on seotud eelkõige tarbimisega, siis peab arvestama, et
madalama sissetulekuga inimesed kulutavad kogu oma sissetuleku tarbimisele,
suurema sissetulekuga inimestel jääb aga osa sissetulekust säästudeks ja
investeeringuteks,  viimased  aga ei ole  koormatud  kaudsete maksudega. Seega tuleb
tõdeda, et kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, sest madalama
sissetulekutega inimestel kulub suhteliselt suurem osa sissetulekutest kaudsetele
maksudele võrreldes suurema sissetulekuga inimestega.
Küsimus 11
Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse  printsiipi  väljendatakse:
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
horisontaalse  võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt ühesugustele
sissetulekutele rakendatakse ühesugust maksumäära
vertikaalse võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele
sissetulekutele rakendatakse kõrgemat maksumäära kui madalamatele
sissetulekutele
töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele
rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele
sissetulekutele
transparentsuse printsiibi abil, mille kohaselt igaüks peaks teadma,
mille eest ja kui palju ta makse maksab
Võrdsuse printsiibi järgi rakendatakse nii horisontaalse kui ka vertikaalse võrdsuse
printsiipi.
Küsimus 12
Laffer 'i kõver väljendab kompromissi
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
tootmise ja tarbimise vahel
tarbimise ja  investeerimise  vahel
maksude kinnipidamise ja maksusoodustuste ning tasakaalustatud
eelarve vahel
maksumäära ja maksutulu vahel
töötuse ja inflatsiooni vahel
Nagu juuresolevalt jooniselt näha, väljendab Laffer'i kõver maksumäära ja maksutulu
vahelist seost. 
Küsimus 13
Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust,
Valmis
kusjuures reeglina on eelarve:
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
defitsiidis majandusliku languse ajal
defitsiidis majandusliku tõusu ajal
tasakaalus majandusliku languse ajal
ülejäägiga majandusliku tõusu ajal
tasakaalus majandusliku tõusu ajal
ülejäägiga majandusliku languse ajal
Reeglina on eelarve defitsiidis majanduslanguse ajal ning ülejäägiga majanduse
tõusufaasis.
Küsimus 14
Riigivõlga võivad tüüpiliselt suurendada:
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
kauakestev  majanduslangus
maksude vähendamised, millega ei kaasne avaliku sektori kulude
vähendamine
liialt suured sõjalised kulutused
sõjajärgne majanduse ülesehitamine
Riigivõlg suureneb siis, kui valitsussektor võtab oma tegevuskulude katteks laenu,
seejuures võib seda võtta nii välis­ kui kodumaistelt laenuandjatelt. Liialt suur riigivõlg
võib põhjustada riigi valuuta usaldusväärsuse kaotust. Probleem seisneb ka selles, et
riigivõlg esindab käesoleva põlvkonna laenu, kusjuures võlgade ja ka intressi tasumine
jääb tulevaste põlvkondade kanda.
Kui laenuraha kasutatakse  jooksva  tarbimise  suurendamiseks , võib võla võtmisse
suhtuda  küllalt kriitiliselt, kui aga saadud  laene  kasutatakse tootlikeks
investeeringuteks, siis võivad ka järgmised põlvkonnad neist laenudest kasu saada.
Küsimus 15
Kaudsed makssud on:
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
üksikisiku  tulumaks
käibemaks
ettevõtte tulumaks
aktsiisid
sotsiaalmaks
Kaudsed maksud on seotud eelkõige tarbimisega, kus maksu kandja ja maksu
maksja ei lange kokku ­ käibemaks, aktsiisid.
Küsimus 16
Piirmaksumäära  alandamine  Laffer'i kõvera tõusvas osas tõenäoliselt:
Valmis
Hinne 0,5 / 1,0
Vali üks või enam:
suurendab ettevõtete soovi rohkem investeerida
vähendab avaliku sektori tulusid
ei pruugi stimuleerida inimesi rohkem töötama
suurendab inimeste soovi tulude suurendamiseks rohkem töötada
Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas toob eeldatavasti kaasa
avaliku sektori tulude vähenemise ning ei stimuleeri inimesi rohkem töötama, sest
nende netosissetulekud suurenevad juba niigi seoses maksumäära alandamisega.
 
Küsimus 17
Enamikule Euroopa maade valitsussektoritele on praegusel ajal iseloomulik:
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
riigivõlg
avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal SKP­s võrreldes
20. sajandi algusega
negatiivne säästmine (ehk säästude kulutamine)
riigieelarve  puudujääk
Kõik nimetatud.
Küsimus 18
Suurim erinevus erasektori võlgnevuse ja avaliku sektori võlgnevuse vahel
Valmis
on asjaolu, et:
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
avalik  sektor  saab võlgnevuse likvideerimiseks raha juurde emiteerida
erasektor  on võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik
sektor aga välismaistele võlausaldajatele
erasektor saab erinevalt avalikust sektorist vabalt oma laene
refinantseerida
erasektori võlgnevus on praktiliselt  riskivaba
Surimaks erinevuseks peab lugema siiski asjaolu, et avalik sektor saab võlgnevuse
likvideerimiseks raha juurde emiteerida.
Teised nimetatud erinevused ei ole tegelikult üldse pädevad (erasektori võlg ei ole
riskivaba, mõlemad  sektorid  saavad oma laene refinantseerida ning mõlemad võivad
võtta laenu nii kodu­ kui välismaistelt võlausaldajatelt).
Küsimus 19
Riigivõlg on vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele, kui 
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks või enam:
laenuraha on kulutatud jooksva tarbimise eesmärgil
laenuraha on kasutatud relvastuskuludeks
laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks
laenatud raha on kasutatud sotsiaalabiks
Üldiselt loetakse järgmise põlvkonna arvelt laenamist vastuvõetavaks ka sellele
järgmisele põlvkonnale, kui laenuraha on kasutatud tootlikeks investeeringuteks, sest
sellest saab eeldatavasti kasu ka see järgmine põlvkond ise.
Küsimus 20
Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on suurusjärgus
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
~90 mlrd €
~20 mlrd €
~10 mlrd €
~8,5 mlrd €
Eesti 2015. aasta riigieelarve kulude maht on planeeritud ~8,5 mlrd eurot.