MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Micro_macro ökonoomika

3 KEHV

MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL
Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi

• Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine . Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt.
Uue majanduse tunnused:
- infovahetuse kiirus suureneb oluliselt;
- uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid;
- tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid;
- laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad.
• Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S. Kuznetsi2 poolt avastatud lained. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu.
Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest.

• Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus:

1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid .

2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid „hüppeliset”. Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida.
Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid).
Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali , infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust.
Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full -employment output)– kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks).
Potentsiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahet (Y FE, – Y) nim SKP lõheks.
Negatiivse lõhe (suletud lõhe) eksisteerimisest annavad märku tootmisvõimsuste tavalisest suurem koormatus, tööjõu puudus, kasvavad palgad ja hinnad.
Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus.
Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine .
Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas ( retsessioon ), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd .
Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt . Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt.
Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine.
Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud.
Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses.
Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus .
Kogunõudluse (AD – aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M)

• eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C – consumption );

• ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment);

• avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G – government spending);

• kaupade ja teenuste eksport (X - exports).
NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab kodumaiste ja välissubjektide nõudlust kodumaiste kaupade järele, kodumaine nõudlus aga mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele.
Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud

1. jõukusefektist – kui üldine hinnatase tõuseb, siis majapidamiste finantsvahendite ostujõu vähenemise tõttu eratarbimine väheneb;

2. välissektori asendusefektist – kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega;

3. intressimäära efektist – kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad.
Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e.
YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e)
- + + + - + + -
Kogupakkumine (AS – aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus.
Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P.
YS = YS (P, K, L, A, W/P)
+ + + + -
NB! Keyneslik kogupakkumiskõver (horisontaalne AS joon) on erandjuhtum. Sageli kasutatakse ka vahepealse ehk lühiperioodil kõige tõenäolisemalt esineva SKP ja hinnataseme seose kohta mõistet keyneslik kogupakkumiskõver.
Lühiperioodi kogupakkumiskõvera eelduseks on hindade ja palkade jäikus ehk aeglane kohanemine muutustega . Kui nominaalpalk W on lühiperioodil muutumatu, siis üldise hinnataseme suurenedes reaalpalk W/P väheneb, tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab.
Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni ). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks
(YFE - full-employmet output).
Kogunõudlus- ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt tähistab makroökonoomilist tasakaalu.
Kogunõudluse kasv võib tekitada inflatsioonilist majanduskasvu, kogunõudluse vähenemine võib tekitada majanduslanguse e. retsessiooni (majanduse kokkutõmbumise) või depressiooni.
Retsessioon – kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul.
Depressioon – madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine , kahanenud äriline usaldatavus , langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine
Kogupakkumise kasv võib tekitada deflatsioonilise majanduskasvu, kogupakkumise vähenemine võib tekitada stagflatsiooni.
Deflatsioon – üldise hinnataseme alanemine
Stagflatsioon – majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 192 allalaadimist

MAJANDUSTSÜKLID-KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL #1

MAJANDUSTSÜKLID-KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL #2

MAJANDUSTSÜKLID-KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL #3

MAJANDUSTSÜKLID-KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL #4

MAJANDUSTSÜKLID-KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL #5

MAJANDUSTSÜKLID-KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

192 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janka Õppematerjali autor

Mikro-makroökonoomika materjal majandustsüklite, kogupakkumiste ja kogumõudluste kohta.

äritsüklid kogutoodang kogunõudlus retsessiioon depressioon stagflatsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu. Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille

Kategoriseerimata

doc

Makroökonoomika

Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos

Ökonoomika

docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

suureneb nullilt 1 milj. tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2

Majandus

docx

Makro testid

7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid

Makroökonoomika

docx

Makro 2 KT- EKSAM

palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on tootmiskulude kasvust ....... 35. Varjatud ehk allasurutud inflatsiooni iseloomustab hinnataseme püsivuse juures kaupade ja teenuste kvaliteedi halvenemine ja/või sortimendi ahenemine. Õige 36. Nõdlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus,mille tulemusena kogunõudlus suureneb veelgi. Õige 37. Huperinflatsiooni korral on üldine hindade tõus: suurem kui 50% kuus 38. Võtke arvutuse aluseks tarbimiskorv, mis koosneb ainult kahest kaubaruhmast, kusjuures toidukaupade osakaal on 0,7 ja riiete osakaal 0,3. Kui suur on üldine tarbijahindade muutus, kui toidukaupade hinnad tõusid keskmiselt 5% ja riiete hinnad alanesid 15%? −1% (tarbimiskorvi kogumaksumus alanes 1% võrra). 39

Makroökonoomika

docx

Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)

5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav

Makroökonoomika

docx

Makroökonoomika konspekt konvergentsist, IS-LM mudelist ning DAD-DAS mudelist

I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad

Makroökonoomika

pdf

Sissejuhatus majandusteooria eksami konspekt

.......................................................................... 7 SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9 Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 kogupakkumine ........................................................................................................ 10 kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal................................................................... 11

Sissejuhatus majandusteooriasse

Rohkem sarnaseid