50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Isabel341
Õppematerjali autor
keskmist hinnatõusu Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama? Maastrichti (tavaliselt 3%) kriteeriumid peab täitma, kui ei täida, peab reeglite järgi trahvi maksma. (2013. aastal 2,8) Deflatsioon Inflatsiooni vastandnähtus Üldise hinnataseme langus, mille põhjustab liialt vähe raha võrreldes majanduses toodetavate kaupade ja teenuste hulgaga Tavaliselt seotud ülikiire produktiivsuse kasvuga Majanduse alused 7.10 Raha ja monetaarpoliitika Kaupa, mida saaksime igas olukorras rahaks nimetada, pole kerge defineerida Kõige kindlamalt võib rahaks nimetada ringlevaid paberrahasid ja münte Lisaks sularahale defineeritakse rahana ka nõudmiseni hoiuseid pankades ehk jooksvaid arveid pankades Peale nõudmiseni hoiuste täidavad raha funktsiooni ka tähtajalised hoiused pankades Raha funktsioonid Arvestusühik ehk väärtuse mõõt võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
7. Selgitage, kuidas saavad eelarvepoliitilised ergutusefektid töötada suvalise fiskaalpoliitika eesmärkide vastu? Ergutusefektideks oleks maksupoliitika, valituse ostud, kohalike omavalitsuste doteerimine jne.. Juhul kui puudub stabiilsus näit. maksupoliitikas, võivad inimesed kohandada oma käitumist ning efekti polegi. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 8. Kas fiskaal- ja monetaarpoliitika on tavaliselt koordineeritud või koordineerimata ? Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on sisuliselt koordineeritus kehv. Liigselt kitsendatud monetaarpoliitika takistab investeeringute alase eesmärgi saavutamist, liiga vaba monetaarpoliitika teeks raskeks hinnataseme alal püstitatud eesmärgi saavutamise. 9 Millised 9. Milli d on koordineeritud k di it d poliitika liitik eelised
reguleerimises. Peamisteks eesmärkideks on siin majanduskasvu soodustamine, majanduse stabiliseerimine, tööpuuduse ning inflatsiooni vähendamine. Kui valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist, on tegemist fiskaalpoliitikaga e eelarvepoliitikaga. 45. fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 46. monetaarpoliitika. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. 47. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Valitsus saab kasutada fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi, või vähendades makse. Sellisel juhul on tegemist ekspansiivse fiskaalpoliitikaga. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. 48
49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. 50. Rahapoliitika – Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult
lahkusid areenilt ebaefektiivsed firmad. Deflatsiooni positiivne külg: Deflatsioon taastab ostuvõime ning suunab majanduse tõusuteele. Probleem ajas!! Nähes hindu alanemas, võivad inimesed ostmisega viivitada, sel perioodil kestab aga majanduslik langus. disinflatsioon suurendab majanduslikku efektiivsust ja kasvu piisavalt, et kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju. LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA Fiskaal ja monetaarpoliitika Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist. Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid