Majandusteaduse alused (0)

Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad:
Toode- töö tulemus , millel ainelis- esemeline vorm
Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas)
Toodang- nii tooted kui teenused
Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises
Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks
Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad , kapital võivad vabalt liikuda . Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused )
Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema perioodi jooksul
Makroökonoomika tähtsaimad agregaatnäitajad:
SKP- antud riigis teatud ajaperioodi jooksul valminud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses, sõltumata kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik.
RKP- tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse e residentide poolt riigi majandusterritooriumile ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades.
SKP arvutamise meetodid:
* Nominaalne SKP( inflatsiooniga korrigeerimata)- arvutatakse, kasutades antud jooksva aasta hüviste ja teenuste turuhindasid
*Reaalne SKP- korrigeeritakse hinnaindeksiga, sõltub arvutuse aluseks võetud baasaastast
SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit :
*tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine
*tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C ( eratarbimine )+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE ( netoeksport =ekpordi-impordi vahe)
*Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress , kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees)
Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu , tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris
Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida:
Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud.
Keskmise pikkusega äritsüklid- 15-20 a majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjus demograafilised muutused
Lühiprioodilised äritsüklid- 4-6 aastat
Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisega tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest.
Traditsiooniliselt eristatakse majandustsüklis kahte(nelja) faasi:
I Tipp-majandusbuum
II lagusfaas
III alang -madalseis,tsükli põhi
IV tõusufaas- majanduslik tõus
Depressioon - Pikaajaline ja sügav majanduslik langus.
Äritsükli langusfaasi iseloomustavad:
*kodumajapidamiste tarbimiskulutused vähenevad
*ettevõtete kaubavarud suurenevad
*tootmist vähendatatkse
*vähenevad investeeringud
*netoeksport(X-M) väheneb
*ettevõtted valandavad töötajaid
*alanevad toorainete hinnad
*vähenevad ettevõtete kasumid
*aktsiate hinnad langevad
*konkurentsivõimetud ettevõtted pankrotistuvad
Kogunõudlus(AD)- majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus.
Elementideks: tarbimine C, investeeringud I , valitsuse kulutused G ja puhaseksport ( NX=X-M)
AD=C+I+G+(X-M)
Kogupakkumie(AS)- majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana (toodetud sisemajanduse koguprodukti summana).
Makromajanduslik tasakaal- tasakaal saavutatakse sellise reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasemel kus kogunõudlus võrdub kogupakkumisega . ükskõik kumma kõvera nihe muudab kogunõudluse ja pakkumise tasakaalu ning tekitab kas majanduskasvu või langust.
Inflatsioon - keskmise hinnataseme põsiv tõus, millega kaasneb raha ostujõu vähenemine.
Deflatsioon – inflatsiooni vastandprotsess, keskmise hinnataseme alanemine
Keskmise hinnataseme muutust mõõdetatakse:
*üldine hinnaindeks e SKP deflaator
*tarbijahinnaindeks- mõõdab ostukorvi muutusi võrreldes eelmise aastaga
*tootjahinnaindeks- eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus
Inflatsiooni järgi eristatakse
* roomav e hiiliv inflatsioon- aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus(2-4% aastas), mille korral toimub majanduse aktiivne areng.
* mõõdukas inflatsioon- aastane hinnatõus on 5-10%, selline hinnataseme tõus stimuleerib inimesi ostma, sest kahaneva ostujõuga rahale eelistatakse kaupade ostmist
*galopeeriv inflatsioon- iseloomulik puhanguline iseloom. Hinnatõus 10+ protsenti aastas. Selle puhul püütakse sageli rakendada administratiivseid meetmeid nt hindade külmutamist
*hüperinflatsioon- väga kiire üldise hinnataseme tõus ja vastavalt raha väärtuse vähenemine- hävitab riigi majandussüsteemi.
Hüperinflatsiooni tunnused:
*raharingluse kiirus kasvab tohutult
*hinnad kujunevad äärmiselt ebastabiilseks, samuti reaalpalk -äärmine ebapüsivus majanduselus
*märkimisväärne rikkuse ümberjaotumine
Töötus -üheltpoolt tööpuudus kui sotsiaalne nähtus, teisalt tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolek.
Tööpuudus esineb kui inimesed kes soovivad ja suudavad tööd teha ei ole võimelised leidma sobivat tööd
Tööealises rahvastikus eristatakse:
*isikuid kes soovivad töötada ja on selleks võimelised e majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud
*isikud kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised e majanduslikult passiivne rahvastik
Töötuks loetakse isik kellel puhul on täidetud kolm tingimust:
*on ilma tööta
*on töö leidmisel valmis kohe alustama
*otsib aktiivselt tööd
Täistööhõive- esineb kui igaüks kellel on vajalikud võimed ja oskused ning kes soovib teha tööd leiab ka tööd.
Tööpuuduse määr –töötute protsentuaalne osakaal tööjõus.
Tööhõive määr- tööga hõivatute protsentuaalset osakaalu tööealises rahvastikus
Raha- käsitlus I - üldine maksevahend , mille eest saab omandada kõiki teisi kaupu vastavalt kaupade hindadele ja raha ostujõule.
Käsitlus II lisaks eelnevatele komponentidele on ka pangaarved .
Emissioon- väljalaskmine, ringlusesse suunamine. Antud kontekstis siis sularaha ringlusesse suunamine keskpanga poolt.
Raha loomise protsess
Kommertspankade tegevus , mille käigus nad annavad laenudena välja panka hoiustatud raha. Kuna seda kasutatakse mingite tehingute eest tasumiseks jõuab see osaliselt või kogumahus tagasi panka. Selleks et keskpangal oleks ülevaade raha loomise protsessi üle kehtestab keskpank kommertspankadele kohustusliku reservi nõude- see on seaduslik summa mida kommertspangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas
Finantssüsteem- selle moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega , kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( intuitsioon , kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk)
Intressimäär- hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuks andmise eest mingil perioodil , mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast.
Intress kujuneb vastavalt laenusummale ja intressimäärale
Intresside arvutamiseks kasutatakse:
Lihtintressi- arvutatakse , kui laenu iga-aastane põhisumma on üks ja sama
n: K=k(1+in)
Liitintressi korral K=k(1+i)n
Nominaalne intressimäär i – laenude eest makstava rahalise hüviise määr teatud ajaperioodil
Reaalne intressimäär r – inflatsiooniga kohandatud intressimäär
Tavainimene puutub intressimääraga kokku laenu võttes. Sel juhul koosneb pangaintressimäär kahest osast:
*pangapoosest marginaalist – täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. See arvutatakse panga poolt igale kliendile personaalselt.
*euriborist- üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor kas fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks või kasutatakse ujuvat intressimäära, mille puhul pank reguleerib euribori muutusi.
Euribori muutumist põhjustab euroopa keskpanga rahapoliitika . Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada. Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%)
Maksebilanss - aruanne , mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga . Toimub üldjuhul residendi ja mitteresidendi vahel .
Maksebilanssi kontod on :
*jooksevkonto- koosneb kaubandusbilansist , teenuste bilansist , tulude bilansist ja ülekannete bilansist
kaubandusbilanss =kaupade eksport -kaupade import
teenuste bilanss = teenuste eksport – teenuste import
tulude bilanss=tulud välismaalt- tulud välismaale
ülekannete bilanss = ülekanded välismaalt- ülekanded välismaale
*kapitali ja finantskontod
Kajastatakse kapitali eksporti ja importi( investeeringud, laenud, väärtpaberitehingud, hoiused)
Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog
*kapitalikonto ja jooksevkonto
Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada
Y=C+I+G+(X-M)
Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M)
Devalveerimine - raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes
Revalvatsioon- rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes
*Üldjuhul kaubandusbilanss devalveerimise tõttu paraneb , erandjuhul halveneb.
Võlakiri- väärtpaber mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest
Aktsiad- omandiõigust kinnitavad väärtpaberid
Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid :

• Forward - tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja ostma mingi finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga
  
• Fuuturid- et forwarde oleks võimalik omakorda osta-müüa ,standardiseeritakse forwardide tingimused
  
• Optsioonid- annab ostajale ÕIGUSE osta-müüa optsiooni alusvara kindlal tähtajal eelnevalt kindlaks määratud hinnaga, makstes selle eest optsiooni kirjutajale teatavat tasu e optsioonipreemiat
  

Indeks- mõõdupuu millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivaid muutusi.
Investeerimisriskid:
*intressirisk- nii aktsiate kui võlakirjade hinnad langevad üldise intressitaseme tõustes ja tõusevad intresside langedes
*valuutarisk- eri valuutade kõikumisest tulenevaid muutusi oodatavas tulumääras
*volatiilsusrisk- mida kõikuvam väärtpaberi hind, seda suurem on riskikomponent
*likviidsusrisk- võimalus , et aktsiale ei pruugi leiduda ostjat või müüjat või on ostu- või müügihuvi väike. See risk on suur väikestel turgude.
Portfelliteooria - eesmärk valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid , mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu
Fiskaalpoliitika - rahakoti haldamine e eelarvepoliitika. Riigieelarve suurus sõltub maksukoormusest ja sellest kui hästi või halvasti maksud laekuvad.
*Automaatne fiskaalpoliitika- inerts , mille tulemusena iseenesest ning välisest sekkumisest sõltumata võivad majadusprotsessid liikuda soodsas suunas.
*Situatsioonikohane fiskaalpoliitika jaguneb sõltuvalt soovitud eesmärkidest:
-agressiivselt laienev fiskaalpoliitika- valitsuse tegus majandustegevuse elavdamise suunas. Eesmärkide saavutamiseks peaks valitsus suurendama avaliku sektori kulutis või vähendama makse
- kitsendav fiskaalpoliitika- valitsus mingitel põhjustel peab vajalikuks majandust nn maha jahutada. Sisuliselt oleks eesmärgiks majanduse kokkutõmbamine, liigse optimismi vähendamine ja ka majanduskasvu aeglustamine. Selleks vähendatakse avaliku sektori kulutusi või suurendatakse makse