INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS (1)

Q: Mis soovib siseneda kõrgemat lisandväärtust tootvasse ettevõtetesse?

Vastus leiad õppematerjalist: INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Majandus - Ettevõtluskeskkond

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis soovib siseneda kõrgemat lisandväärtust tootvasse ettevõtetesse?

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledz
Turismiosakond
Referaat
INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS
Pärnu 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. INVESTEERING , RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD 4
1.1 Investeering 4
2.EELARVEPRIORITEEDID 9
3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS 11
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD ALLIKAD 17

SISSEJUHATUS

Riigi õige majanduspoliitika on edu pant riigi arenemisele üldiselt, oluliseks komponendiks on investeeringute poliitika. Riigil on selle juures mitu rolli: laenuandja, garant , seadusandja, reeguleerija ning palju muud.
Praegusel hetkel, sesoses majanduslangusega invstteeringute poliitikat võib pidadad eriti oluliseks faktoriks, riigi majanduse tõstmiseks. Kõik eelpool öeldud kinnitab riigi õige investeerimispoliitika aktuaalsust.
Tuginedes internet allikatele ja paberkirjandusele, vaatleb autor investeeringute poliitika reguleerimist, seadusandlust ja täitumist Eesti riigis.
Töö eesmärk: seletada olemus ja investeeringutepoliitika osa. Töö esimeses osas selistatakse investeeringite politika mõistet ja tähendust. Teises osas käsitletatakse Eesti Riigi investeeringute strateegiat ja prioriteete. Kolmandas osas on toodud Eesti investeeringute poliitika praegune olukord.
Peamised eesmärgid investeeringute poliitikas on: luua keskkonna, mis soodustaks suuremaid investeeringuid erasektorisse, meelitades välismaised ja erainvesteeringud ettevõtete ja valitsuse toetuse ülesehitamiseks, ning samuti tähtsaimate eluvõimaldavate tootmiste ning sotsiaalse sfääri toeatamine, tõstes samal ajal kapitalimahutuste efektiivsust.

INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD

1.1 Investeering

Autori arvates riik peab effektiivselt ja asjatundlikult juhtima investeeringuid. Mida korralikum riik analüüsib saadud kogemust ja erinevaid andmeid sellest valdkonnast, seda parem.
Üheks majandus poliitika vormiks on investeeringute poliitika, mis sisaldab investeeringu protsessi kõiki osade reguleerimist, täpsemalt: mahud, struktuur, allikad, investeeringute efektiivsus jne. Investeeringutepolitika põhiülesanded on: soodsa keskkonna moodustamine, mis aitab mitteriikliku sektori investeeringute aktiivsuse tõstmisel kaasa; era omamailste ja välisinvesteeringute ligi tõmbamine ettevõtete rekonstrueerimiseks, ja samuti tähtsamate eluvõimaluste tehaste ja sotsiaalse sfääri riiklik toetus kapitali sissepanekute efektiivsuse tõstmisel. ( Perekrestova, Romanenkos, Sazonov…2004:56)
Kategooria „ investeeringud ” on üldine makroökonoomilene näitaja. Kõik investeeringud on laiemas mõistes- kõik aktiivide tüüpid, mis on sisaldatud majandus tegevusse kasumit saamiseks. ( Sealsamas )
Benjamin Graham on öelnud, et "Investeerimine on tegevus, mille käigus põhjaliku analüüsi järel sooritatakse rahapaigutus, mis tagab põhiosa kaitstuse ning annab võimaluse mõistlikuks tootluseks”.
Investeerida on võimalik väga erinevatesse varaklassidesse - aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse jne. (Sealsamas)
Investeeringute kogumahtu on sageli tõstetud eslise kui majanduse edukust iseloomustavate indikaatorite üht olulisemat näitajat. Aasia finantskriisist saadud õppetunde järel on aga võimalik väita, et fakt kõrgest investeeringute tasemest ei tähenda tegelikult suurt midagi. Suurusjärk on kvantitatiivsel võrdlusel muidugi kaalukas, ent peamine küsimus rahapaigutuste kvaliteedis ning investeeritud varade haldamise ja kasutamise jätkuvas protsessis. (Nõmmann, Luiker, Eliste 2002:27)
Jätkusuutlikkuse kontseptsiooni kohaselt on oluline teha vahet erinevate investeeringutel tootmisvahenditesee ja teistesse varadesse. Investeeringut võib pidada jätkusuutlikuks, kui selle tagajärel suureneb tootlikus . (Sealsamas)
Investeeringuks võib pidada rahapaigutust uude tehnoloogiasse ja ka toote või teenuste arendustegevusse, mille tulemusena väheneb loodusressursi kasutus ja jääkproduktide hulk toote ühuku kohta.(Sealsamas)
Investeeringud intelektuaalsesse omandisse( know-how, kaubamärgi jmt), uutesse seadmetesse ja oskustööjõudu suurendavad kodumaised ettevõtete tootlikkuse kasvu. Juhul kui tööstusharus domineerib väliskapital, annavd need investeeringud siiski kodumaistele ettevõtele tootlikkuse kasvu suhteliselt väiksema efekti. Pealegi sunnib välismaiste ettevõtete pakutav konkurents kodumaiseid ettevõtteid turuosa säilitamiseks kasutama olemasolevaid tehnoloogiaid võimalikult efektiivselt või otsima uusi.( Tiits , Kattel , Kalvet, Kaarli 2003:23)
Tuleb eraldada riigi investeerimispoliitika, regionaaalne ja ettevõtte investeerimispoliitka. Neid on küll seotud, kuid määravaks on riigi investeerimispoliitika, sest ta loob tsiviil “ mängu reeglid” investeerlngute sfääris ja kaasab investeerimis tegevuse akriiveerimiseks regionaal ja ettevõtetete tasanditel.( Perekrestova, Romanenkos, Sazonov…2004:58)

1.2 Riigi roll

Riik on üldine majanduspoliitka kujundaja. Riigi läbi viidavast majanduspoliitikast sõltub, kas ettevõtjatel on riigis hea tegutseda, kas riiki voolavad siise välisinvesteeringud, kas inimestel on siin tööd, kas inimeste elatustase kasvab või kaheneb, millise maine on riigi majanduskeskkond omandanud Euroopa Liidus ja maailmas, milline on riigireiting jne. Riigi majanduskeskkond on pikkajaline investeering. Head majanduskeskkonda on raske luua, kuid suhteliselt kerge rikkuda. ( Savisaar 2008:156)
Riigi üldine majanduskeskkond on pidevas muutumises olev süsteem. Majanduskeskkond võib ajas nii atraktiivsemks kui ka vähem atraktiivseks muutuda. Viimase viieteistkümme aasta jooksul on Eestisse raha paigutanud paljud välisinvestorid, kes järelikult on leidnud meie riigi olevat hea koht äritegevuseks. Viimasel ajal on aga üha rohkem hakkanud kostuma ärevaid signaale sellest, et paljud välisettevõtjad on otsustanud oma tegevuse Eestist ära viia. Argumendiks tuuakse muuhulgas peamiselt tõusnud hindu ja kallinenud tööjõudu, ent ka tööjõu madalat tootlikust jne. (Sealsamas:157)
Tagamiseks Eesti majandusedu jätkumist, peame riiklikul tasandil väga põhjalikult läbi mõtlema kõik võimalikud majanduspoliitilised sammud, mille astumine aitab tagada arengu jätkumist. (Sealsamas:158)
Investeeringud on ilmselgelt üks majanduse konkurentsivõime tagamise ja arendamise peamisi eeldusi . Loomulikult kehtib see ka Eesti ja teist EL-I kandidaatriikide kohta, seda enam, et nad on saanud lähiminevikust kaasa paljuski aegunud , turumajanduse tingimustes sageli kasutuks osutunud tootmisbaasi.(Tiits…2003:20)
Tänasel päeval Eesti investeerimis potentsiaal on päris kõrge, nii siise kui ka välisinvesteeringute pärast. Selle potenstisaali kasulikku kasutamise jaoks on vajalik määratud tegevuste, strateegiate plaan.
Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid
tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest.( Kilvits 2008:7)

1.3 Välisinvesteringud

Välisinvestorite usaldus Eesti vastu suurenes ning tõeline laenubuum sai hoo sisse 2005. aastal. Erasektori laenujäägi suhe SKPsse kasvas 2002 aasta. 42% lt 110% ni 2008. aasta lõpuks, mis oli Eli uute liikmesriikidega võrreldes kõrge näitaja. kodumajapidamiste laenudest üle 80% olid eluasemelaenud ning mittefinantsettevõtete investeeringutest moodustavad hooned ja rajatised üle kolmandiku. Seega läks suur osa laenurahast kinnisvara soetamiseks sellealaseks äritegevuseks, mitte aga ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Ehitusbuum kasvas ehitussektori hõive aastatel 2004-2007 peaaegu kahekordseks, tekitades tööjõupuudust ning palgasurveid konkureerivates sektorites.
Eesti soodne ettevõtluskeskkond on toonud riiki suures mahus otseinvesteeringuid finantssektorisse, kaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse( kokku 73% aastatel 1994-2008). Kõigest 14% otsestest välisinvesteeringutest on läinud ekspordipotentsiaaliga töötlevasse tööstusesse. Euro kasutuselevõtu kursil püsimine ning märgid majanduse toibumisest on taas liigi meelitamas välisinvestoreid. Euro kasuselevõtu mõjud; parem majanduskavu potentsiaal, kindlam finantskeskkond, usalduse suurenemine välisinvestori silmis , lihtsamad majandussuhted palju EL riikidega, suurem välisinvesteeringute sissevool.
Tuleb arvestada, et riigi osavõtu osakaalu laiendamisel peavad olema mõistlikud piirid. Sellisteks piirideks on finantsvõimalused ning pidev jälgimine, et et riigi osavõtt majanduses soodustaks, mitte tõrjuks välja erainvesteeringuid.

EELARVEPRIORITEEDID

Eelarves tuleb panna suurt tähelepanu välisinvesteeringutele, sest invseteerimispoliitika mõjutab terve riigi heaolu, edukad investeeringud toovad riigile suure kasumi tulevikus, kuid ei tohi unustada ka riskistest.
Praegustes tingimustes saavad suure tähtsuse investeerimispoliitika rajamise ja realiseerimise täpsus, eelarvelise planeerimise jätkusuutlikusega arvestamine.
Üldiselt majanduspoliitilistest kaalutlustest tulenevalt on oluline, et plaanitavad tegevused ja eelarvevahendite kasutamine oleksid tõhusad ja tulemuslikud. Eelarve kulude planeerimisel jätkatakse majandusarengu ja sisenõudluse toetamiseks riigisiseste investeeringutega ning kasutatakse ära maksimaalselt EL vahendite võimalused. Kapitalimahukate projektide teostamiseks, näiteks teadus – ja arendustegevuse investeeriguteks, otsitakse võimalusi kaasata enam erasektorit. Valitsus kavandab rakendada maksimaalselt meetmeid avalike teenuste osutamise muutmiseks efektiivsemaks ja seeläbi säästu saavutamiseks ja teenuste kvaliteedi parendamiseks. ( Riigi...2011-2014)
Aastatel 2011-2014 prognoositakse riigi kõigis sektorites sh avalikus- ja erasektoris, investeeringumahtude kasvu keskmiselt 10-12% aastas. Riigiasutuse investeeringud, kaasa arvatud investeeringutoetused kasvaavd 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 1 164 mln krooni võrra ehk 11,2% kuid vähenevad 2014. aastaks võrreldes 2010. aastaga 5 797 mln krooni võrra ehk 45% kahenemine aastatel 2013 ja 2014 on seotud struktuurtoetuse perioodi 2007-2013 vahendite vähenemisega. Nelja aasta summas kavandatakse riigisektori investeeringuid 44 485 mln suuruses mahus, sh 28 559 mln krooni välisvahendite arvelt. (Sealsamas)
Lisaks kavandatakse riigisektori investeeringuid Riigi Kinnisvara AS kaudu kokku 3 976 mln krooni eest. Suur osa investeeringute kogumahust suunatakse teehoidu (11,7 mld), tervisehoiu ja hariduse infrastruktuuri arendamisse (4mld), tegevus- ja arendustegevusee (2,3 mld) ning veemajanduse projektidesse (4,4 mld). Samuti saavad valmis või renoveeritakse mitmed kulturiobjektid, riiklikud erihoolekande ja lastehoolekande asutused (505,6 mln). Lisaks suunatakse ka 924 mln krooni riigiüleselt infotehnoloogia arengu projektidesse. Suur osa eeltoodud projektidest teostatakse välisvahendite arvelt. (Sealsamas)
Sellisel viisil eelarve välja töötamisel peavad olema paika pandud prioriteetsuunad. Proficit(ne znaju kak po estonski) peab olema välistatud. Samuti peab rangelt kontrollima eelarve vahendite kasutamist.

INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS

Peale majanduskriisi Eestis paljud kardavad investeerida nii Eestis kui välismaal, kuigi need investeeringud võiksid tuua suure kasumi tulevikus.
Juhtuv majandus pakub välisinvestoritele ja ka kohalikele hästi kapitaliseeritud ettevõtjatele võimalusi osta soodsa hinnaga tulevikupotentsiaaliga ettevõtteid, mille on tekkinud likviidsusraskused. Seda võimalust nad ka kasutavad ning paljud ettevõtted võivad vahetada omanikku. Nende tegevuse tõttu võib ka investeerimisaktiivsus tõusta. (Hundimägi, Ruus 2008:157)
Samas kohalikud ettevõtted investeerivad laienemisse vähe ning püüavad paigutada piiratud ressursse pigem efektiivsuse suurendamisse. (Sealsamas)
Välisinvestorid haaravd võimalusest
Järgmisel aastal tuleb Eestisse suurel hulgal ja mitmes vormis väliskapitali: välisinvestorid ostavad ettevõtteid, mis on hätta sattunud, aga mille hind on hea. Sellistel aegadel saab teenida oma investeeringutelt erandlikult kõrget tootlust.
GILD Bankersi andmeil oli 2008. aasta esimesel poolaastal liitumiste ja ülevõtmiste maht liigi kaks korda väiksem kui aasta tagasi samal perioodil. Järgmisel aastal peaks see jääma samale tasemele . Välisinvestorid pole GILD Bankersi juhi Rain Tamme hinnangul kindlasti Eesti pettunud : pigem tuli neile üllatusena see, et majanduskasvu pidurdumine sai kellelegi üldse üllatusena tulla. (Sealsamas: 158)
Tartu ülikooli majandusprofessori Urmas Varblase hinnangul on välisinvestorid praegu äraootaval seisukohal aga näe vajadust tõmblemiseks. Välismaalased on oma kodumaal kriise enngi näinud ning nende jaoks pole see midagi erilist. Ka Eesti pangad läksid rootslaste kätte pärast Vene kriisi 1990. aastate lõpul. Nüüd on aga erinevus selles, et ühed välisinvestorid võivad hakata teisi üles ostama. (Sealsamas)
Järgmisel aastal liiguvad välisinvestorid suures osas sektorisse, mida majandustsüklid kõige enam mõjutavad ning kust nüüd võib odavas väljamüügis head kaupa leida- ehk siis kaubandus, kinnisvara, ehitus, ehitusmaterjalide tootmine. Kus ettevõtted on kõige suuremas häädas ja neid ähvardab pankrot , seal on ka hinnad all. Praegu on ostjad kinnisvarasektori suhtes veel kõhklevad, sest oodatakse madalamaid hindu. Kuna võib eeldada, et kinnisvaras ja ehituses on raskemad ajad veel tulemas( praegu ehitatatkse vanade tellimuste alusesl, kinnisvaralaenude tagastamine seisab alles ees), siis peaks turul just järgmisel aastal aktiivsemaks minema. Samas sõltud see investorite ootustest. Kui viimased usuvad, et kinnisvarahinnad jäävad Eestis mitmeks aastaseks samale tasemele, siis ei hakka nad raha kinni panema , seda enam, et 2004-2007. aastatega võrreldes hinnatõusu pole oodata ka pärast hindade põhjas ära käimist. (Sealsamas)
Ostu- müügitehinguid toimub ka teistes sektorites- näiteks toiduainetööstuses- , kuid siin pole tegemist põhjast ostmisega. Pigem võivad strateegilised investorid , kes siiamaami hinda liiga kõrgeks pidasid või kellele Eesti omanikud kasvuperioodil müümast tõrkusid, nüüd tehingud teoks teha, kõikidele, kes otsivad Eesti majanduses võimalusi laieneda ja turgu haarata, tuleb kasuks ka tööjõupuuduse leevenemine ja aeglasem palgasv.
Oluline küsimus on see, et mis eesmärkidega investorid siia tulevad: kas meile tuleb ka rohkem sellist raha, mis soovib siseneda kõrgemat lisandväärtust tootvasse ettevõtetesse? Kuna odava tootmise faasi on viimaste aastate palgatõusega Eestus läbi saanud, siis võib eeldada, et nii see tõesti on. Siia jääb vähem neid, kes tahavad, et eestlased teeksid odavat lihtööd. Selliste investorite lahkumine on osa väärtusahelas ülespoole liikumisest .(Sealsamas: 159)
Kõrgema väärtusega investor hinnas
Olulisem on see, mida me teeme kõrgema väärtusega investorite siia meelitamiseks. Jaokim Heleniuse hinnangul peab Eesti sellsk pakkuma järelkindlalt ettevõtlussõbralikku keskkonda ja madalamaid makse. Samuti peab valitsus õigetele firmadele mügitööd tegema: välisinvestorite raha peaks rohkem suunduma tegevustesse, mille järel on nõudlus suures osas väljaspool Eestit. Näiteks Heleniuse asutatud Trigon Capital tegeleb ülikõrge tootlikusega finantsteenuse ekspordiga. (Sealsamas: 201)
Eesti ettevõtted keskenduvad nüüd pigem põhitegevusele ja hoiavad kinnisvarasektorist eemale. Eesti Panga hinnangul on investereeringute kasvu peamine korrektsiooniallikas just kinnisvarasektor. Siiamaani on välisinvesteeringud luukunud peamiselt finantsvahendusse( 33 protsenti) ning kinnisvarasse, rentimisse ja äritegevusse( 28 protsenti) ( Eesti Pank , esimene kvartal , 2008). (Sealsamas)
Seega annab kinnisvaramulli lõhkemine võimelduse põhitegevusele. Eelkõige keskendutakse tootlikkuse tõstmisele, mis tähendab enam investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. Kuna see suurendab meie konkurentsivõimet, siis tuleb seda muutust tervitada . Teisalt pärsib investeerimissoovi laenuressursi nappus. Pangad on ülimalt ettevaatlikud raha laenamisel ning kõrged intressitasemed võivad paljud kavandatud projektid edasi lükata. (Sealsamas: 202)
Suur potentsiaal peitub IT- investeeringutes. Eman kui pool OECD riikide viimaste aastate majanduse tootlikkuse kasvust on tulenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtust ning sellega seotud organisatsioonilistest ümberkorraldusest. (Sealsamas)
Suuremate ettevõtete huviorbiiti satub aina enam ka kvaliteedi juhtimine. Sellega on hakanud tegelema näiteks EMT ja Estravell. (Sealsamas)
Võimekamad leiavad võimaluse panustada turundusse, see saab siseturult välja minnes ka aina tähtsamaks. Eesti ettevõtted alles peavad oma rahvusvahelisi brände üles ehitama hakkama. Praegu ei tooda meie firmad( ei tööstusettevõtted ega ka teaduslahenduste pakkujad) tihti lõpptooteid ja brändideni ei küünditagi. (Sealsamas 203)
Ettevõtete investeeringute maht järgmisel aastal aga tõenäoliselt väheneb. Augustis- septembris väitsid paljud äriliidrid, et investeeringud kasvavad. Sest konkurents nõuab seda. Tegelikkuses võib eeldada, et on hea, kui maht jääb 2008. aasta tasemele. Lainevad vähesed ning ka laienemise kulu on majanduslanguses väiksem. (Sealsamas)
Riigisektori investeeringud oodatud
Suureks küsimuseks on riigisektori investeeringud. Need sõltuvad poliitilistest ja seni on valitsus andnud märku kulude kärpimisest. Samas tuleks praegu panustada infrastruktuuri, sest hinnad on all ning riik saaks ühtaegu vajalikud tööd ära teha, ettevõtteid käigus hoida ning ka Euroopa Liidu ressursse kasutada. (Sealsamas 204)
Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane usub, et riigist oleks väga rumal praegu mitte ehitada ja investeerida: kui valitsus hetke kasutab, saab ta pdavamalt ehitada ja ettevõtted ei lähe pankrotti . Jaokim helenius nõustab, et riik peaks praegu investeerima. Ta toob näiteks Tallinna-Tartu maantee , mis vajab renoveerimist majandusolukorrast sõltumata. Nüüd on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: tee saab korda ja samas antakse tööd töölistele, kes panevad raha taas tarbimisse. (Sealsamas)
Ekspansiivsemaks rahanduspoliitikaks pakuks valitsusele võimaluse meie terve maailma mõistes ülimadal riigivõlg, mis moodustab praegu veidi üle kolme protsendi SKPst( võrdlusesks: erasektori võlg kokku on 110 protsenti SKPst, millest poole võib kanda ettevõtete ja poole eraisikute komtosse). GILD Bankersi jihi Rain Tamme hinnangul ei pelga välisinvestorid seda, kui riigieelarve läheb miinusesse , eeldusel, et riik investeerib arukalt . (Sealsamas)
Üks tundmatu on ka see, millal algab majapidamiste investeeringute uus kasvutsükkel.
Praegu on elavnenud säästmine ja laenukasv piidurdunud. Järgmisel aastal võib oodata, et eraisikud muutuvad veelgi ettevaatlikumaks. Kui nad aga on sunnitud oma säästusid vähendama, siis seda juba olemasolevate laenude teenindamiseks. (Sealsamas 205)
Kokkuvõttes võiksid järgmise aasta investeeringud anda majandusele üldiselts soodsa võimenduse. Välisinvestorid annavd raskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse areneda ning tõstavad pikas perspertiivis firmade konkurentsivõimet, sest neil on suurem kogemus rahvusvahelisel turul, just varadesse investeeritud väliskapital saab Eesti majanduskasvu taastumise aluseks, täpselt nagu see vedas kasvu buumiaastatel. (Sealsamas)
Ka Eesti ettevõtjate investeeringud on järgmisel aastal eeldatavasti mõistusega tehtud- raha ei käida välja spekuleerimiseks, vaid see suunatakse põhitegevuse ja tootlikkuse kasvatamisse. Kuigi need viljad ei valmi veel aastal 2009, annavd nad tulemusi hiljem. (Sealsamas)
Tanapäeval Eesti majandus taastub, investeeringute sektor hakkab taas arenema. Tekivad uued investeerimisprojektid, ning kuigi kriisieelse tasemeni on veel kauge , siiski on märgata taastumistendentse.

KOKKUVÕTE

Üheks majandus poliitika vormiks on investeeringute poliitika, mis sisaldab investeeringu protsessi kõiki osade reguleerimist, täpsemalt: mahud, struktuur, allikad, investeeringute efektiivsus jne.
Kategooria „investeeringud” on üldine makroökonoomilene näitaja. Kõik investeeringud on laiemas mõistes- kõik aktiivide tüüpid, mis on sisaldatud majandus tegevusse kasumit saamiseks.
Riik on üldine majanduspoliitka kujundaja. Riigi üldine majanduskeskkond on pidevas muutumises olev süsteem. Majanduskeskkond võib ajas nii atraktiivsemks kui ka vähem atraktiivseks muutuda.
Välisinvestorite usaldus Eesti vastu suurenes ning tõeline laenubuum sai hoo sisse 2005. aastal. Eesti soodne ettevõtluskeskkond on toonud riiki suures mahus otseinvesteeringuid finantssektorisse, kaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse( kokku 73% aastatel 1994-2008).
Juhtuv majandus pakub välisinvestoritele ja ka kohalikele hästi kapitaliseeritud ettevõtjatele võimalusi osta soodsa hinnaga tulevikupotentsiaaliga ettevõtteid, mille on tekkinud likviidsusraskused.
Ekspansiivsemaks rahanduspoliitikaks pakuks valitsusele võimaluse meie terve maailma mõistes ülimadal riigivõlg, mis moodustab praegu veidi üle kolme protsendi SKPst( võrdlusesks: erasektori võlg kokku on 110 protsenti SKPst, millest poole võib kanda ettevõtete ja poole eraisikute komtosse).

KASUTATUD ALLIKAD

Hundimägi, A., Ruus, K. 2008. Võitlusse majanduslangusega. Äriplaan 2009. Äripäeva raamat.

Kilvits, K. 2008 TTÜ Kirjastus. Majanduspoliitika.

Nõmmann, T., Luiker, L., Eliste, P. 2002 Tallinn. Eesti arengu alternatiivne hindamine-jätkusuutlikkuse näitajad.

Riigi Eelarvestrateegia 2011-2014. Eesti Vabariigi Valitsus. [ http://www.valitsus.ee/failid/RES_2011_2014.pdf ] 10.11.2010

Savisaar, E. 2008 Tallinn. Majanduspoliitika.

Tiits, M., Kattel, R., Kalvet, T., Kaarli, R. 2003. Teadus- ja Arendusnõukogu Sekretariaat.

Перекрестова, Л.В., Романенкос, Н.М..Сазанов, П.. 2004 Издательский центр «Академия». Финансы и кредит.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 43 allalaadimist

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #1

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #2

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #3

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #4

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #5

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #6

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #7

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #8

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #9

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #10

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #11

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #12

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #13

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #14

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #15

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #16

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #17

INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

simberlen Õppematerjali autor

Referaat

poliitika investeering eesti vabariik referaat

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra. Samas suurusjärgus kasvas ka lämmastikväetiste müük. Ligi kolm korda enam kui 2004. aastal eksporditi mitmesuguseid sünteetilisi vaikusid (põlevkivitööstuse produktid). Üldiselt kasvas eksport kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes, suurem langus toimus

Majandus

doc

Eesti maksebilanss referaat

SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti

Rahvusvaheline majandus

doc

Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ?

olukorrast Eestis ? Õppeaine: Majandus Õpetaja: Õpilane: Oma kooli nimi+aasta ja kuupäev Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Urmas Varblane Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor : Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard 2007 alusel on Eesti 22. kohal ehk kaks kohta kõrgemal kui

Majandus

docx

Majandussüsteemide võrdlus - Eesti ja Soome

aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud. Eesti Eesti on demokraatlik vabariik ning kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist2 011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008

Majandus

odt

Eesti majanduse areng 1990-2011

Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................

Majandus

docx

Ettevõtete arendamine, toetamine, tugisüsteemid

Hoolekandeteenustega, AS Sanatoorium Tervisega ja OÜ Kontaktikeskusega. Suurprojektide toetus (Swedbank) Toetame tugevate ja elujõuliste organisatsioonide algatusi. Toetame organisatsioone, kes on oma ala tipptegijad Eestis ning kelle tegevus on laiapõhjaline ja üle-eestiline ning ettevõtmised pakuvad paljudele huvi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toetus on suunatud väga konkreetsele algatusele, mis langevad kokku meie väärtustega. Nii toetame näiteks Eesti Suusaliitu, Toidupanka, terviseradu ning SA Junior Achievement. Projektipõhine väiketoetus Toetame kindlale sihtrühmale suunatud väiksemaid projekte. Toetame projekte, mille taga on mittetulundusühingud, sihtasutused või organisatsioonid, mis tegutsevad kindlas nisis. Toetus võib täiendada strateegilist partnerlust või klassikalist suuremat koostööprojekti. Strateegiline partnerlus Toetame suure sotsiaalse mõjuga projekte.

Ettevõtluse alused

ppt

Loeng 10 - Maksebilanss

Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss

Majandus

doc

Ungari majandus ja investeerimine

investeerimisvaldkondi. Viimastel aastatel on välisinvestorid näidanud üles huvi nelja elektroonikatööstus sektori vastu: infotehnoloogia, telekommunikatsioonid, koduelektroonika, autoelektroonika. Autoelektroonikat valmistavad Ungaris Temic, Delphi ja Bosch. Need firmad valmistavad toodangut peamiselt Ungaris veoautosid ja busse tootvatele ettevõtetele: Audi, Ikarus, Opel, Raba Ungari investeeringud Eestis 2008. aasta lõpu seisuga oli Eesti otseinvesteeringud Ungarisse negatiivse saldoga: -28,47 miljonit krooni, Ungari otseinvesteeringud samal ajal olid mahus 32,41 miljonit krooni. 2009. aasta veebruari alguse seisuga oli Eestis registreeritud 13 Ungari kapitali osalusega ettevõtet osaluse mahuga 3,55 miljonit krooni. (http://www.aktiva.ee/go?URL=http%3A%2F%2Fwww.vm.ee%2Fest %2Fkat_573%2F&Session=f2e6846f4b2f6b9119a971b0808a876e&Language=ET, 02.05.2010)

Ärijuhtimine

Rohkem sarnaseid