Rahanduse aluste arvestuse vastused (0)

Eesti Maaülikool - Majandus - Rahanduse alused

5 VÄGA HEA

RAHANDUSE ALUSED

devalveerimise mõiste
Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise.

rahanduse tekkimise eeltingimused
Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted

rahanduse definitsioon
Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.

rahanduse valdkonnad
Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) – keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes.
Ettevõtete/firmade rahandus
Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus.
Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus.

raha definitsioon
Raha on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend.

raha funktsioonid
Maksevahend , vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine.

raha tüübid läbi aegade
Täisväärtuslik kaupraha ( kuld , hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha .

likviidsuse mõisted. Näited
Likviidne – rahaline v kergesti rahaks muudetav . Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto , valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara .

väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused
Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus , liikumiskiirus, likviidsus, inflatsioonikindlus, omahind (rahaühiku väljaandmise hind).

raha pakkumine – mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi
Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades.
RP=D+D(1-r)+D(1-r)+D(1-r)+D(1-r)=, kus RP – raha pakkumine, D – esialgne hoius, R – kohustusliku reservi määr, n – hoiustamiste arv

ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem
Ideaalne rahakordaja eeldab,et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha ka välja laenatakse. Tegelikkuses see nii ei esine ja tegelik rahakordaja on väiksem. Valem: , r- kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja

raha pakkumise kolm mõõtu
M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel)
M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel)
M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid)

kullastandardi alamliigid
algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940.a sai rahamärke vahetada Inglise naelte vastu ning viimaseid omakordi Inglise Panga kullakangide vastu. Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks.

Bretton Woods ’i süsteem
USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar . St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe)

eesti rahasüsteem
Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992.a rahareformiga kehtestatud Eesti krooni vahetuskursiga Saksa marga suhtes. Kroon on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumsele Eesti ja välisriikide vahel.

eesti krooni reservvääring
EURO

Eesti Vabariigi rahaseadus
Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised pangad on kohustatud kehtivat EV raha vastu võtma piiranguteta. EK vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Vigastatud ja rikutud raha (?)

Eesti krooni bilanss
Kuna Eestis kehtib Valuutakomitee süsteem, mille ülesandeid täidab Eesti Pank, siis EEKi bilanss kajastub Eesti Panga bilansis. Bilanss näitab kui palju on Eestis kulda ja välisvaluuta reservi.

valuutakomitee süsteemi olemus
Valuutakomitee põhimõtetele tuginev rahapoliitika on kõige otsesem ja läbipaistvam võimalus kohaliku valuuta sidumiseks rahapoliitiliselt domineeriva riigi valuutaga. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss. Valuutakomitee kohustuse – sularaha ja hoiused – on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgkvaliteediliste välisvaluutareservidega. Valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev - kui ka kapitalikonto tehinguteks.

rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid
Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine.

erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel
Raha kehtib ka väljaspool oma riigi piire. Suletud: raha kehtib rangelt ühe riigi piires.

inflatsiooni mõiste
... on hindade teatav kasv, mille tulemuseks on ostukulude suurenemine pakutava kauba suhtes. Väljendub ka töötasu kasvus ja toodangu kallinemises ning raha ostujõu languses.

inflatsioonimäära mõiste
... on hindade taseme muutuste määr. Väljendub protsendina aastas.

inflatsiooni põhjustaja ja peamine indikaator
inflatsiooni peamine indikaator on tarbijahinnaindeksi muutumine, kuid seda näitab ka rahvusvahelisel turul kasutatava raha vahetusväärtuse alanemine teiste valuutade suhtes.

rahapoliitika – eesmärgid, liigid ja täidesaatja
Rahapoliitika on osa riigi majanduspoliitikast. Eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv , maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss, rahaline stabiilsus. Nende samaaegne saavutamine on vastukäiv, seega keskendutakse tav ühele v mõnele neist eesmärkidest. Jaguneb: leebe rahapol. – tulemuseks raha pakkumise kasv; range rahapol. – püüab rahapakkumise kasvu pidurdada . TÄIDESAATJA?

fiskaalpoliitika – eesmärgid, vahendid ja täidesaatja’
Eesmärgid sarnased rahapoliitikale, vahendid Riigieelarve ja maksud, ellu viib valitsus. Eesmärk – kõrge tööhõive, majanduskasv jne.

rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid
Avaturuoperatsioonid , laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas.

valuuta mõiste
Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid.

valuutapoliitika mõiste
Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks.

valuutaturu mõiste
majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud. Maailma valuutaturg kujuneb eri riikide pankade korrespondentsisidemete kaudu.

valuutakursi mõiste
ühe valuuta hind teises valuutas, ühe riigi raha kurss teiste riikide raha suhtes. Selle väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut.

valuuta kaudne ja otsene noteering
Kaudne – annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks . Otsene – näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks.

punkti mõiste valuutaturul
punktiks nim valuutaturul 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut.

spot- ja forward kurss
Hetke- e spot-kurss on valuutakurss , millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tähtajakurss e forward-kurss – kurss, millega sõlmitakse ostu/müügitehing tulevikus.

valuutaarbitraaži mõiste
Arbitraaž tähendab valuuta üheaegset ostu ja müüki kasumi saamise eesmärgil. Kui arbitraaž hõlmab kahte valuutat, mida ostetakse ja müüakse, siis on tegemist kahepositsioonilise, kui kolme, siis kolmepositsioonilise arbitraažiga.

valuutade ristkurss
Valuutakurss, mis on leitud kahe teise valuutakursi järele.

ühe hinna seadus
See ütleb, et konkureerivate turgude korral, mis on vabad transpordikuludest ja seaduslikest kaubandusbarjääridest (tollid), peab erinevates riikides toodetud ühesugusel kaubal olenemata tootjast olema hind kogu maailmas ühesugune.

ostujõu pariteedi teooria
Väidab ühe hinna seadusest lähtudest, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise e inflatsiooniga. Praktikas võib rakenduda vaid hetkeliselt, pikas perioodis näitab vaid valuutakursi muutumise suunda.

ostujõu pariteedi teooria puudused
Ostujõu pariteedi korral oleks valuutakurss õige. Igapäevaselt see aga ei toimi. Erinevate riikide majandustsüklid on erinevad, tööviljakuse kasv on erinev, ühe hinna seadus ei kehti alati.

valuutakursside süsteemid
Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem ( keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss (rahasüst, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursi kõikumiste vähendamiseks.

riigitulude sise- ja väliallikad
Sise: omal maal toodetud rahvatulu , rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud

Eesti Vabariigi rahandussüsteem
riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib.

Finantsturg - institutsioon , mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus.

Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid , mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused
 kindlustusseltsid
 väärtpabervahendajad

Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad

Krediidiasutus- ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene . (kommerts) pangad ning laenuhoiusteühistud, tegevusloa annab Eesti Pank

Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjatele maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud. Maksete ja hüvitiste vahe tuuakse finantsturule . Liigitatakse elu- ja kahjukindlustusselts.

Väärtpaberivahendajad- fin. Turuga seotud erinevate väärtpaberite emiteerimise ning teisese turu kaudu.

Finantsturgude liigid-Rahaturg- lüh, ajal kuni 1 a. instrumentide turg
 Kapitaliturg - pikemaajaliste instrumentide turg
 Esmasturg - toimub esmakordne müük investoritele, osapoolteks emiteerija
ja investor
 Järelturg- osapoolteks kaks investorit, tunduvalt laiem kui esmasturg
Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite
turuks .
 turu börsivorm- mis jaguneb tellimisraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja
maaklerituruks
turu börsiväline turg- finantsinstituutide vaheline turg

Lihtmakse- maksed põhinevad tsekkidel ja maksekorraldusel, põhinevad vastastikusel usaldusel ja ei saa kontrollida
dokumendimaksed- kasutamine garanteerib, et kauba eest tasutakse ettenähtud korral ja tähtajal.

Avalikud kaubad - kaubad, mida erasektor ei paku, kuid seda on sunnitud tegema riik

Eelarve e. büdžett (irw)- teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süstemaatiline kalkulatsioon

Eelarve menetlus hõlmab- eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine, eelarve täitmine, muutmine aruande koostamine ja kinnitamise protsess, milleks kasut, erimeetodeid

Eelarvedefitsiit- summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid

Assingeerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine

Eelarvele esitatud nõuded- ühtsus , täielikkus, reaalsus, avalikkus

Eelarve tasakaalustamise võimlused- kulude vähendamine maksude suurendamine, riigilaenude, võlapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt , lisavaheneid, varade müük , paberraha emissioon

Riigieelarve tululiigid - laekumised maksudest
koormised, lõivud, trahvid jm, tulud
tulud riigiettevõtetest- ja asutustest, riigivaradest ning ka riigile kuuluvatest
aktsiatest jm, väärtpaberitest
sise- ja välislaenud
riigi poolt antud ja tagastatud laenuja saadud intressid
eelarveaasta alguses olemasolevate vahendite jääk
muud laekumised
RE kululiigid - Assigneeringud Riigikogu, Vab.Presidendi, õiguskantsleri, Riigikohtu , Riigikantselei ja
Maavalitsuste ning nende hallatavate riigiasutuste ja ministeeriumide valitsemis-
alade finantseerimiseks
Seadused sätestatud sihtotstarbelised assigneeringud
Eraldised valla- ja linnaeelarvetesse ning muud seadustes sätestatud eraldised
RE-st antavad toetused
Assingeeringud riigilaenude tagastamiseks ja riigilaenude intresside tasumiseks ning
tasumiseks ning riigigarantidest ja- tagatistest tulenevate kohustuste katmiseks, kui
seaduses pole sätestatud teisiti.
Muud assigneeringud vastavalt seadusele
Eraldised Vab, Valitsuse reservi ettenägematuteks kuludeks.

RE menetlus- RE eelnõu arutamine, RE eelnõu muutmise ettepanekud , RE vastuvõtmine ja jõustamine

RE täitmist korraldab Eesti Rahandussüsteem

RE=TULUD+KULUD püüeldakse tasakaalu poole

Riigikassa ülesanded-

Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu.

RE kassaline täitmine

Kindlustuse peamised rühmad-Isikukindlustus, Varakindlustus e riskikindlustus e kahjukindlustus , Vastutuskindlustus, Sotsiaal- e pensionikindlustus

Kindlustuse mõiste- kliendi ja kindlustaja vaheline leping kindlustuse kohta

Kindlustatud isik- võib olla kindlustusvõtja ise või 3 isik, kelle kasuks leping on sõlmitud

Kindlustusjuhtum- sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustaja peab hüvitama var-
ale tekkinud kahju või välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral.

Eestis jaguneb sotsiaalkindlustus : RIIKLIK KINDLUSTUS - korraldavad riiklikud sotsiaalkindlustuse institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st.
ERAKINDLUSTUS – on korraldatud eraomandis olevate kindlustus-organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud .

Pensionikindlustussüsteem- RIIKLIK PENSIONIKINDLUSTUS( I sammas) – vanaduspension , töövõimetus- toitjakaotaja- rahvapension, makstakse sotsiaalmaksust.
KOHUSTUSLIK PENSIONIKINDLUSTUS( II SAMMAS) – töövõtja
kohustuslik sissemakse
VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS( III sammas) – piiratud maksu-
soodustustega vabatahtlik sissemakse.

Ravikindlustussüsteem- toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv , mille arvelt makstakse toetusi haigus- hooldus - ja sünnituslehtede alusel ning isiku avalduse alusel ning finantseeritakse ravikulud.

Isikukindlustuse liigid:  õnnetusjuhtumi vastu kindlustamine ( individuaalne, lastele tehtav , töö-
andja poolt tehtav), reisijatele ( ainus kohustuslik)
 kasumikooslusega elukindlustus täiskasvanutele ja lastel
 Mitmesugused muud kindlustuslepingud ( riskielukindlustus, laste)

Varakindlustuse liigid:  Tulekindlustusleping
 Veekahjud
vandalismikahjustuste vastu
murdvaguste vastu
eluhoonete kindlustus
koduse vara kindlustus
loomade kindlustus

Väärtpaberi liigid : omandiõigust tõendavad väärtpaberid ( aktsia , investeerimisfondi osatäht jms)
võlakohustust tõendavad väärtpaberid ( võlakiri e, veksel , obligatsioon, hoiuse serti-
fikaat jm)
ostu või müügiõigust, ostu või müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. derivatiivid

Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak.

Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat.

Tuletisväärtpaberid. Liigid ja isel. OPTSIOON –annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga.

Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle
tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid
maakler- agent , kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu.

Avatud investeerimisfond- fond, mis korjab raha investoritelt ning investeerib seda fondi prospektis määra-
tud instrumentidesse ( aktsiad, võlakirjad jne) fondiosaku ( aktsia?) saab alati
müüa- osta fondiosaku puhasväärtusega.

Suletud investeerimisfond- Sisult sarnane avatud fondiga, aga on noteeritud börsil ning investor saa osta- müüa selle hinnaga, mis turul parasjagu on.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 147 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

147 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkasper Õppematerjali autor

Kõik vastused

rahanduse alused devalveerimine pakkumine bretton woods reservvääring rahapoliitika valuuta

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahanduse alused arvestus

1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus

Rahanduse alused

doc

Rahanduse aluste KT küsimuste vastused

Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid:

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad?

Rahanduse alused

doc

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6

Rahanduse alused

docx

Rahanduse Kontrolltöö

Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid.

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid