Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus:
toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 . Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 . Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 ja ettevõtte kohustused 10 000 . Täpsemalt: bilansikirje masinad ja bilansikirje tarnijatele tasumata arved. Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 . Enne tehingut: Pärast tehingut: aktiva passiva aktiva passiva 87 365.- 87 365.- 97 365.- 97 365.- mis muutub? aktiva passiva +10 000 +10 000 Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali samaaegse vähenemise. Toimunud majandustehingu tulemusena väheneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte).
suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Näide 1 Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 €. Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 €. Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 € ja ettevõtte kohustused 10 000 €, ( Täpsemalt: bilansikirje masinad ja bilansikirje tarnijatele tasumata arved.) Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 €. Enne Pärast tehingut: tehingut: aktiva passiva aktiva passiva mis muutub: aktiva passiva 87 365.- 87 365
HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?).....
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 ...
ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi. 1) vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas Siin toimub muudatus ainult bilansi aktivas ehk varades. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht (kokkuvõte) ei muutu. 2) vara katteallikate ümberpaiknemine e. muudatused bilansi passivas Siin toimub muudatus ainult bilansi passivas ehk kohustustes ja kapitalis. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht ei muutu. 3) vara ja katteallikate suurenemine e. muudatused bilansi aktivas ja passivas suurenemise suunas
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 ma...
Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive 365 Debitoorne võlgnevus = 42 päeva 2000000 365 2000000 Debitoorne võlgnevus 42 = 230136,986 230137( dollarit ) 365 Vastus: Bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on 230137 dollarit. 2) Käibevälde 60 päeva; Debitoorne võlgnevus 500 000 dollarit. Müügikäive? Debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive 365 500000 müügikäive
aktsionäridele ja intresse laenuandjatele, aitab siduda kasumiaruande ja bilansi raha liikumisega Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse kolme põhikategooriasse: 1) rahavood äritegevusest, 2) rahavood investeerimistegevusest, 3) rahavood finantseerimistegevusest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje raha muutusi aasta jooksul. Ta seob ettevõtte majandusarvestuses aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide kaupa. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Kodune ülesanne Kasutades finantsanalüüsi kalkulaatorit analüüsi veelkord enda koostatud bilanssi ja kasumiaruannet.
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarud...
- Materiaalne põhivara -Ülekurss - Bioloogilised varad -Kohustuslik reservkapital - Immateriaalne põhivara -Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -Aruandeaasta kasum (kahjum) 2/9/2015 Mai Takkis 42 14 Bilansi kirjed Bilansikirje on eraldi nimetuse ja summaga vara liik või vara katteallikas Raha kassas Maa Raha arveldusarvel Ehitised Nõuded ostjate vastu Inventar Maksude ettemaksed ja Lõpetamata ehitised tagasinõuded Ettemaksed põhivara eest Ettemaksed teenuste eest Võlad tarnijatele Tooraine ja materjal Võlad töövõtjatele
Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod.
lõikes. Kui ettevõttes on vajalik koostada kassaordereid, siis peavad orderitel olema täidetud dokumentidele esitatud nõuded. Siin tuuakse eraldi välja millised on nõuded kassakäibe dokumentidele ja millal vormistatakse. Näiteks, sissetuleku dokument vormistatakse tehingu toimumisel ja väljastatakse kliendile. Väljamineku dokumendil peab olema sularaha arvestuse eest vastutava isiku allkiri. 3 NÕUETE JA ETTEMAKSETE ARVESTUS Ettevõtete praktikas sisaldab bilansikirje "Nõuded ostjate vastu" sageli olulisel hulgal ebatõenäoliselt laekuvaid arveid. Kui aga võlgniku maksevõime on madal ja tekib kahtlus maksete laekumises, tuleb nõudeõiguse nominaalväärtust vähendada. Selleks kantakse ostjatelt laekumata arved, mille laekumise tõenäolisuse kaheldakse, kuluks. Tuleb kehtestada ettevõttesisesed nõuete hindamise põhimõtted ja tegevusplaan. Põhimõtete koostamisel tuleks lähtuda ettevõtja antavatest maksetähtaegadest: üldjuhul on makse
(tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 120% X 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000 D Ettemaksete käibemaks 500 K Arvestatud käibemaks 500 Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot. Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000
Omakapital kokku 72 219 288 49 662 721 22556567 45,4% Kohustused ja omakapital 175 116 047 129 484 900 45631147 35,2% kokku PASSIVA KOKKU 175 116 047 129 484 900 45631147 35,2% 23 3.2.3. OÜ Refonda lõpp-bilansside horisontaalne analüüs. Tabel 3. Bilansikirje algjääk on 100%, järgneva perioodi jääk aga bilansikirje jäägi suhe algperioodi jääki. AKTIVA 31.12.2006 31.12.2006 31.12.2005 31.12.2005 Käibevara Raha 548 261 2,4% 22 408 289 100 % Nõuded ja ettemaksed 38 252 980 97,1% 39 400 459 100 % Varud - tooraine ja materjal 30 024 100 %
üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad: AKTIVA PASSIVA bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb ühe ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega
Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod.
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu k...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad: AKTIVA PASSIVA bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb ühe ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
Lihtaktsia nimiväärtus = (omakapital-eelisaktiate väärtus)/lihtaktsiate arv 4. Dividendid ühe aktsia kohta - dividendide summa ühe lihtaktsia kohta Dividendid ühe aktsia kohta = lihtaktsiate dividendid summa / lihtaktsiate arv 5. Aktsiate dividendimäär - mis iseloomustab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes Aktsiate dividendimäär = dividendid ühe aktsia kohta / aktsia turuhind Ülesanded: 1. On teada nelja aasta andmed Bilansikirje 2007 2008 2009 2010 käibevarad 200000 224000 256000 281000 varud 82000 100000 125000 140000 Lühiajalised 100000 102000 107000 110000 kohustused Leida lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja maksevõime kordaja iga persioodi kohta. Hinnata ettevõtte likviidsuse taseme dünaamikat
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
põhiosa makseid. Finantssuhtarve saab kasutada vähemalt neljale küsimusele vastamiseks: 1. kui likviidne on firma 2. kas firma juhtkond saavutab piisavalt kasumit 3. kuidas firma investeeringuid finantseeritakse 4. kas omanike (aktsionäride) tulu investeeringutelt on piisavalt suur. Bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs. Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk on muutunud aastast aastasse. (Eelmise perioodi jäägid on 100%). Kasumiaruande horisontaalanalüüs koostatakse sarnaselt ja näitab tulude/kulude kasvu. Bilansi vertikaalne analüüs näitab bilansikirjete suhet bilansimahtu. Kasumiaruande vertikaalne analüüs näitab iga kirje suhet müügituludesse. Need suhtarvud näitavad ettevõtte juhatuse otsuste mõju tegevuskulude juhtimisel. Finantssuhtarvude analüüsil saadud näitajaid tuleb alati võrrelda nii majandusharu keskmiste
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine; 4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku.
Käibevara Kohustused Põhivara Omakapital 6 Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja oma- kapital) kokku RS-ga etteantud bilansivorm on toodud raamatupidamise seaduses lisas 1. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel ja bilansi passivakirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjekorras kuuluvad kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel.
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena või kaubavekslitena (kirjalik lubadus maksta teisele osapoolele võlgu olev summa). Kindlasti peavad dokumendil peal olema rekvisiidid, mõlemate osapoolte kinnitused, käibemaksu määr. Selle dokumendi alusel üks pool kajastab müüki, teine ostu. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD ...
poolel, milliste allikate arvel on varad moodustatud s.t katteallikate struktuur ja maht. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Seaduses kasutatavad mõisted 1) vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 3) omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Vara koostis ja vara katteallikad formeeritakse bilansikirjetena. Iga bilansikirje sisaldab kirje nimetust ja summat. Bilanss omab kindlat struktuuri. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel pidevad muudatused, kuid bilanssi ei formeerita suvalistel aegadel, vaid alati perioodi lõpu (alguse) seisuga. 7. Põhivõrdused 8. Arvele esitatavad nõuded ja lihtsustatud arve 17.2.1. Arvele märgitavad andmed
Rapla vesiroosi Gümnaasium Äriplaan Raili Tiits 11b Juhendaja: õp Sulev vahtre Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia ja ulmekirjandust. Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes ...
maksta või rahuldada muul moel teise ettevõtte nõudmised vastavalt seadusele või lepingule. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest määratlemisest ning hindamisest. 2. Vara koostis ja vara katteallikad kajastuvad bilansis liigendatult bilansikirjetel. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. 3. Bilanss omab kindlat struktuuri. Lisas on toodud raamatupidamisseadusega sätestatud bilansiskeem. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. 4. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel järgmised muudatused. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatu-
väljaminek kassast, kuigi puhaskasumist on ta maha arvestatud, ja peab niisiis kajastuma sissetulekuna analoogiliselt amortisatsiooniga. Juba makstud osa liisingute maksumusest kajastub väljaminekutes liisingute tasumise all. · Investeeringute all kajastub ka sissemaks arvutite eest. PLAANILISED BILANSID (Bilansid on koostatud 31. detsembri seisuga.) Summa (kr) Bilansikirje 2003 2004 2005 AKTIVA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 190845,3 1813120 3688546 Põhivara 1. Materiaalne põhivara 61780,83 106450,3 82508,33 AKTIVA KOKKU 252626,1 1919570 3771054 PASSIVA Kohustused Võlad majandustegevusest 1
aasta majandusaastaaruanne veel auditeerimata. 2.2.1. ASi Even horisontaal- ja vertikaalanalüüs Ettevõtte hetke finantsseisundist ja tulevikuväljavaadetest arusaamiseks on tähtis jälgida muutusi aastast aastasse. Käesoleva töö autor alustab uuritava ettevõtte maksevõime analüüsi teostamist horisontaalanalüüsiga ning võrdleb ettevõtte kolme järjestikuse aasta, 2003 2005, bilansse ja kasumiaruandeid. ASi Even bilansi horisontaalses analüüsis on välja toodud iga bilansikirje muutus nii rahalisel kui protsentuaalsel kujul võrreldes eelneva perioodiga (Lisa 1). Bilansi horisontaalanalüüs (Lisa 1) ja varade muutumise graafik (Joonis 2) näitavad, et varade üldmaht suurenes 2004. aastal 92,95% ning aastal 2005 veel 11,06% võrreldes eelneva aastaga. Seega on uuritava ettevõtte varade kogumaht iga aastaga suurenenud, tegevusvaldkonna keskmine varade juurdekasvutempo 2004. aastal oli 23,1%. Võrreldes 29
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE ...
standardit. Igal aastal kontrollivad nende turvalisuse juhtimise süsteemi eksperdid sõltumatust riskide hindamise organisatsioonist - Lloyds Register' st - ning Eesti, Läti, Soome ja Rootsi veeteede ametitest. Seisuga 31. detsember 2015 töötas kontsernis 6 966 inimest (31. detsember 2014: 6 654 inimest) (3). 10 2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk on muutunud aastast aastasse. Esimese aasta jäägid on seega 100%.Kui nõuded kasvavad järgmisel aastal 5%, saamegi 105%. Kasv on esimese aastaga võrreldes kumulatiivne. Kasumiaruande horisontaalne analüüs koostatakse sarnaselt. Bilansi horisontaalne analüüs kinnitab seda, mida teised suhtarvud on näidanud, näiteks käibekapitali osas. Siit ilmneb ka, mis muutused on toimunud põhivara (finantsinvesteeringud, materiaalne ja immateriaalne vara) ja pikaajaliste
jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja
Näide: Ettevõte esitab ettemaksuteatise, mille alusel laekub ettevõttele 3000 eurot ettemaksu (tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 – 120% X – 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y – 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000 D Ettemaksete käibemaks 500 K Arvestatud käibemaks 500 Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot. Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000
kasumiaruande ridade vahel · Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
kasumiaruande ridade vahel · Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
kasumiaruande ridade vahel Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
laenude väljastamine ja kauplemine finantsinvesteeringutega. Sellisel juhul finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
registreerimine EVK-s (ÄS § 250; VKRS § 10 lg 2). Kapital peab olema täielikult sisse makstud. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 4.3. Aktsiad 4.3.1. Üldalused Aktsia mõiste määratlemine on üsna keeruline probleem, kuna aktsiat saab vaadelda väga erinevatest aspektidest. Seaduses tavaliselt (nii ka Eestis) aktsiat ei defineerita, teoorias püütud seda defineerida küll varana, õiguste ja kohustuste kogumina või siis jälle bilansikirje osana. Aktsiakapital, mis moodustatakse aktsionäride sissemaksetest, on aktsiaseltsi bilansi passivapoole üks assigneering, aktsia on mõtteline osa aktsiakapitalist. Vastavalt ÄS-le saab aktsiat pidada aktsionäri õiguste kandjaks, kuna ÄS § 226 loetleb mitmed aktsiatest tulenevad õigused: 1. osaleda aktsionäride üldkoosolekul; 2. osaleda kasumi ja AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; 3. muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jurii...
saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Standardiseeritud kontoplaani ei ole (va avaliku halduse üksused). Majandusüksus võib avada ning kasutada piiramatut arvu kontosid. Kontode hulk peaks olema majandusüksuse seisukohalt optimaalne. Kontode nimetused ei pea ühtima vastavate bilansikirjete nimetustega sest analüütiliste kontode kasutamisel ei ole võimalik konto nimetuse ühitamine bilansikirje nimetusega. Kontoplaan esitatakse majandusüksuse raamatupidamise sise-eeskirjades (mida täiendatakse vastavalt vajadusele). Parandused vastavalt EV raamatupidamise seaduse § 10 "raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ning registrites ei ole lubatud sissekandeid kustutada ega teha õienditeta parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud teha parandusi." Vastavalt EV raamatupidamise seaduse § 10 ebakorrektne raamatupidamiskirjend tuleb parandada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
