Äriplaani näidis (0)

Kristi ROHTSALU
ETTEVÕTTE
ÄRIPLAAN
Juhendaja : A. Kamratov

Sisukord

Sisukord 2
2
ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE 3
ÄRIIDEE 3
ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 3
ÜLDANDMED 3
ETTEVÕTTE EESMÄRGID 4
OSANIKUD 4
JUHATUS JA TEGEVDIREKTSIOON 5
ETTEVÕTLUSKESKKONNA MÕNINGAD ARENGUSUUNAD 5
PROJEKTI KIRJELDUS 5
TEENUS 5
TURG 6
Turu kirjeldus 6
Konkurents 7
Turustamine 8
Müügiprognoosid 8
TEENINDAMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 9
Ettevõtte asukoht 9
Teenindusruumid 9
Tööjõud 9
Teenuse osutamise protsessi kirjeldus ja vajalikud seadmed 9
ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10
Ettevõtte juhtkond 10
Ettevõtte juhtivtöötajate tugevad ja nõrgad küljed 10
Juhtimisstruktuur 11
PROJEKTI SWOT 11
ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK 11
FINANTSPLANEERIMINE 12
PROJEKTI MAKSUMUS 12
FINANTSEERIMISALLIKAD 12
STARDIEELSED KULUD 13
TEENINDUSKULUDE ARVESTUS 13
Püsivkulud 13
KASUMIPLAAN 14
LÜHIPERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN (2003) 14
PIKA PERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN 15
PLAANILISED BILANSID (Bilansid on koostatud 31. detsembri seisuga.) 16
RAHANDUSSUHTARVUD 17
LISAD 18

ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE

ÄRIIDEE

Projekti lühikirjeldus
Käesoleva projekti raames on plaanis luua osaühing, mis eduka funktsioneerimise korral peaks eelkõige üliõpilaste jaoks muutma mugavamaks sõidud kodunt kooli ning koolist koju. Firma poolt pakutavat teenust on kasutama teretulnud loomulikult kõik inimesed. Projekt sisaldab ka keskkonnasõbralikku külge – kuigivõrd peaks vähenema liigse energia tarvitamine ühiskonnas tervikuna . Teenust on soodsam kasutada pikemate sõitude puhul.
Asutatav ettevõte hakkab tegelema tinglikult kahte tüüpi inimeste kokkuviimisega: nende, kes kusagile sõita soovivad ja nende, kellel on auto, autos vabu kohti ja kes juhuslikult antud kohta sõidavad. Edaspidi nimetatakse esimese tüübi hulka kuulujaid sõitjateks ja teise tüübi esindajaid autojuhtideks.
Autojuhtide jaoks ei ole projektis osalemine raha teenimise võimalus omaette , kuid kerge vaevaga on võimalik vähendada auto omamisega seonduvaid kulusid .
Osaühing alustab reaalselt tegevust augusti alguses. Vaadeldaval ajavahemikul jaguneb tegevus kolme etappi, mis erinevad teineteisest teenindusmahu ulatuselt. Augustist kuni detsembrini 2003 teenindab ettevõte ligikaudu ühte kolmandikku potentsiaalsest klientuurist. Teisel perioodil, mis kestab jaanuarist juunini 2004, on see näitaja umbes 60%. Täisvõimsuse äriplaanis vaadeldaval ajavahemikul kuni aastani 2005 saavutab ettevõte juulis 2004. Nimetatud perioodi jooksul on plaanis koguda piisavalt kapitali, et hiljem muuta tegevust oluliselt kvaliteetsemaks ning kasutatavaks rohkematele turusegmentidele. Kavas on rajada oma keskused suurematesse linnadesse.
Kui osaühing on saavutanud antud projektis ettenähtud suuruse, on ettevõttes kolm osakonda . Üks osakond tegeleb autojuhtidega, kes telefoniteel endast märku annavad, edaspidi autojuhtide osakond. Teine osakond tegeleb sõitjatega, kes samuti telefoni kasutavad, edaspidi sõitjate osakond. Kolmas osakond tegeleb nendega, kes ühenduse võtmiseks ettevõttega e- maili kasutavad, edaspidi arvutiosakond. Töötajad ei kuulu siinjuures ühte kindlasse osakonda, vaid vahetavad ameteid, et asi liiga rutiinseks ei muutuks.
Koostaja
Kristi Rohtsalu
Koostamisaeg
Kevad 2003
Äriplaani konfidentsiaalsus
Soovitav

ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS

ÜLDANDMED

Ettevõtte nimi: OÜ Fahre Mit
Aadress: Eha 8A, Tallinn
Telefon: 123456
Asutamise kuupäev (asutamiskoosoleku kuupäev): 15.06.2003
Osaühingu eelistamise põhjused teist tüüpi äriühingutele on jägmised:

• osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Projekti edukuse tagamiseks on otsekohe tarvis üsna laia haardega välja tulla ning risk on suhteliselt suur;
  
• omakapitali nõue võrreldes aktsiaseltsiga on väiksem. Ei ole mõtet ettevõttesse asutamisel paigutada 400000 krooni jagu kapitali, kui koheselt ei leia rakendust pooltki sellest;
  
• osaühingu ülalpidamiskulud võrreldes aktsiaseltsiga on väiksemad. Pole vaja näiteks nõukogu.;
  
• vähem formaalsusi kui aktsiaseltsi puhul.
  

Põhilised tegevusalad:

• autojuhtide ja sõitjate kokkuviimine;
  
• poolte turvalisuse kindlustamine.
  

Osakapitali suurus: 40000 krooni
Osakapitali kirjeldus: rahaline sissemaks
Asutamisperiood: 2 kuud
Tegevuse alustamise kuupäev: 01.08.2003

ETTEVÕTTE EESMÄRGID

Ettevõtte missioon : üliõpilaste jaoks kodu ja kooli vahet käimise mugavamaks tegemine ning energiaressursside efektiivsem kasutamine.
Pikaajalised eesmärgid (2-5 aastat):

• organisatsiooni muutmine võimalikult iseseisvalt funktsioneerivaks;
  
• kapitali kogumine pärast aastat 2005 kavandatavateks suurteks uuendusteks.
  

Lühiajalised eesmärgid (1 aasta):

• jooksvate kulutuste ja liisingute tasumine;
  
• turu hõivamine, seoses sellega ettevõtte laiendamine.
  

OSANIKUD

Osakapitali suurus, osade suurus: 40000 krooni, jaguneb kaheks 20000 krooniseks osaks.
Osanike õigused:

• õigus osaleda osaühingu juhtimises;
  
• õigus osaleda kasumi jaotamises;
  
• õigus osaleda osaühingu lõpetamisel allesjääva vara jaotamises;
  
• õigus kasutada muid seaduses ja põhikirjaga ettenähtud õigusi.
  

Eriõigusi osanikel pole.
Osanike nimekiri, kelle omandis on üle 10% osakapitalist:

JUHATUS JA TEGEVDIREKTSIOON

• Juhan Juurikas , 37 a., majandusalane kõrgharidus. On juhatuse esimees ja osaühingu tegevdirektor .
  
• Kristi Rohtsalu, 20 a., keskharidus . On üks osanik ja sõitjate osakonna juhataja.
  
• Liisa Pihl , 20 a, keskharidus. On teine osanik ja autojuhtide osakonna juhataja.
  

ETTEVÕTLUSKESKKONNA MÕNINGAD ARENGUSUUNAD

Kõrgkoolis õppimise üha populaarsemaks muutumine suurendab potentsiaalset klientuuri.
Euroopa Liiduga liitumine toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Tõenäoline Rahaliiduga liitumine põhjustab kulusid, mis on seotud ettevõtte sissetulekute ja väljaminekute vajaliku korrigeerimise ümberarvutamisega EUROdeks. Euroopa Liit võib kehtestada praegu veel ettenägematuid nõudeid. Konkurentide arv võib suureneda . Tõenäoliselt tõuseb elatustase, mis annab võimaluse teenuse suhtelise hinna tõstmiseks. Piiride avanemine pakub uue võimaluse ettevõtte laiendamiseks. Saksamaal tegutsevalt analoogselt ettevõttelt on võimalik kergemini teavet nendepoolsetest kogemustest saada.
Kolmanda ettevõtluskeskkonna arengu muutuste grupi moodustavad võimalikud muutused maksustamises. Algselt oli seoses Euroopa Liiduga liitumisega kavas maksumäärad ühtlustada. Eesti ettevõtete jaoks oleks see tähendanud ettevõtetele tulumaksu taaskehtestamist. Siiski otsustati igale valitsusele jätta õigus oma riigis makse ise määrata. Esialgu eelpool nimetatud ohtu niisiis pole. Äsja ametisse astunud valitsusega seoses võib kaasneda muudatusi tulumaksumäärades, mis on seotud töötajate netopalga tõusu või langusega vastavalt muutuste olemusele.

PROJEKTI KIRJELDUS

TEENUS

Autojuht annab telefoni teel, e-mailiga või ise büroosse tulles teada stardikoha, sihtkoha, sõidukuupäeva, vabade kohtade arvu, auto värvi, margi ja numbri, samuti oma nime ja kontaktandmed. Võimalike erisoovide esinemisel (näiteks soov sõidutada mittesuitsetajaid vms.) avaldab ta ka need. Sobiva sõitja olemasolul annab ettevõte autojuhile sõitjast teada. Kui sõitjat veel ei ole, siis vastavalt autojuhi soovile ettevõte kas teatab autojuhile tund enne väljasõitu sõitjatest või ootab autojuht enda öeldud stardikohas nimetatud stardiajast viis minutit kauem. Kui tuleb sõitjaid, on tal võimalus teenida 20 senti iga sõitja pealt kilomeetri kohta. Kui ei tule, ei juhtu ka midagi, sest oma andmete teadaandmine on tasuta.
Sõitjal on oma soovidest teadaandmiseks samasugused võimalused. Kui ta helistab või ise büroosse tuleb, teatatakse talle koheselt, millise autoga ta sõita saab. E-mailiga saadetud teatele saabub vastus kahe tunni jooksul pärast teate kättesaamist firmas. Kui momendil päris sobivat autot ei ole, pakub ettevõte välja mingil teisel kellaajal sõitva autojuhi või paneb sõitja sõitjate nimekirja, kes veel otsivad sobivat autojuhti. Selle leidmisel edastatakse kliendile vastav teade. Maksmine toimub järgmiselt: sõitja kannab osaühingu pangaarvele 40 krooni teenustasu. Autojuhile mineva raha maksab ta viimasele otse. Maksta on loomulikult võimalik ka büroos. Selle raha eest on sõitjal õigus terve kuu jooksul arvetades maksmise kuupäevast ükskõik mitu korda firma teenuseid kasutada. Ühekordne tellimus maksab 10 krooni.
Teatud kindlustatuse tagab kohustuslik liikluskindlustus. Firma poolt pakutav kindlustusteenus seisneb selles, et kui mingil põhjusel sõitja ei jõua antud autojuhiga soovitud ajal sihtkohta (näieks auto läheb tee peal rikki), siis makstase sõitjale kinni ühistranspordi kasutamine sihtkohta jõudmiseks, selle võimaluse puudumisel aga ööbimiskoha maksumus kuni 500 krooni. Kui ei ole võimalik kasutada kumbagi eeltoodud varjanti või taksosõit on odavam kui 500 krooni, makstakse kinni taksosõit.
Büroo on avatud iga päev peale riigipühade hommikul kella kaheksast õhtul kella kaheksani.

TURG

Turu kirjeldus

Turu-uuringud pidid andma järgmist informatsiooni:

• potentsiaalsete sõitjate arv;
  
• kui paljud klientidest (sõitjad ja autojuhid) kasutaksid telefoniteenust, kui paljud meiliksid;
  
• potentsiaalsete autojuhtide arv üliõpilaste endi seas;
  
• infot konkurentide kohta.
  

Kasutati küsitlusmeetodit: üle 100 üliõpilase Tartu Ülikoolis täitis vastava ankeedi (jah – ei vastused). Edasi arvutati välja protsent üliõpilastest, kes teenust kasutaksid. Statistikaameti andmete põhjal tehti kindlaks bakalaureuse- ja diplomiõppes päevases õppes õppivate üliõpilaste arv, mis on ligikaudu 34 000. Nimetatud gruppe vaadati, kuna neist kujuneb firma jaoks sihtturg . Edasi rakendati küsitluse tulemusel kogutud andmete põhjal arvutatud protsenti ja saadigi soovitav tulemus.
Turu-uuringute tulemused:

• potentsiaalseid sõitjaid on 11220, sõitjatena on arvestatud need üliõpilased, kes elavad väljaspool seda linna, kus nad õpivad, kasutavad siiamaani ühistransporti ja asendaksid selle ettevõtte poolt pakutava teenusega ülalnimetatud hinna eest;
  
• 85% klientidest kasutaksid telefoniteenust, 15% meiliksid;
  
• potentsiaalseid autojuhte üliõpilaste endi seas on 4420, autojuhtidena on arvesse võetud need üliõpilased, kellel on auto ja kes oleksid nõus ülalnimetatud tasu eest kaasüliõpilasi sõidutama.
  

Turu püsivus: tõenäoliselt need, kes ideega kaasa tulevad, jäävad püsiklientideks. Siinjuures on oluline teenuse kvaliteedi pidev tõstmine, mis saab võimalikuks tänu sissetöötamisele.
Sihtturu määratlus

Konkurents

Konkurentideks on ühistranspordifirmad.
Teenuse võrdlus konkureeriva teenusega
Hinnang teenuse konkurentsieelistele
Teenusel on küllaltki head konkurentsieelised , kuna summaarne positiivne hinnang on suurem kui iga üksiku omaduse positiivne hinnang. Samuti on summaarne positiivne hinnang suurem negatiivse hinnangu absoluutväärtusest. Teenus omab eeliseid paljude omaduste puhul, samal ajal kui puudujääke on vaid ühes omaduses , mis, tõsi küll, on üsna suure kaaluga.
Konkurentide tugevused ja nõrkused
Põhikonkurendid SEBE ja TAISTO

• Tugevused – inimesed on harjunud nende teenuseid kasutama; hinnad on ülisoodsad, võimalik pakkuda mitmesuguseid hinnasoodustusi; erinevaid sihtkohti on küllaltki palju; bussid on mugavad; bussid sõidavad suhteliselt kiiresti; suurematest linnadest väljuvad tihti.
  
• Nõrkused – läbisõidukohtadest stardivad tihti enneaegselt, vahel jõuavad aga tunduvalt peale õiget aega kohale; reedeti on tihti nii ülerahvastatud, et need, kes pole piletit jõudnud osta, jäävad maha; sõidavad siiski ainult kindlatel liinidel ja kindlatel aegadel .
  

Teised konkurendid (Näiteks Tarbus, Rakvere ATP, Võru Autobaas, Pärnu ATP, Viljandi ATP, Edelaraudtee )

• Tugevused – oma klientuur ; väljakujunenud ettevõtte organisatsioon; väljuvad enamasti õigeaegselt ka väiksematest kohtadest; pole ülerahvastatud.
  
• Nõrkused – hind, ka sooduspileti oma, on kõrgem kui põhikonkurentidel; võimalikke sihtkohti on vähe; väljuvad ka suurematest linnadest suhteliselt harva; sõidavad küllaltki aeglaselt; bussid ei ole alati kõige mugavamad.
  

Teenuse eeldatav müügimahtude jaotus konkurentide vahel
Müügimahtude arvutamisel on silmas peetud OÜ Fahre Miti potentsiaalseid kliente.

Turustamine

Ettevõtte edukuse tagamiseks on vajalik korralik reklaam juba enne reaalse tegevuse alustamist. Juuli lõpus 2003 pannakse üles reklaam internetti (Delfisse) üheks nädalaks. Delfi andmetel on kontakte kavandatud bannerile igal tööpäeval 35000 ning igal puhkepäeval 26000. Samal juuli viimasel reklaamitakse teenust ka SL Õhtulehe kui kõige populaarsema päevalehe telekava tagakaanel ühe nädala jooksul. Augustis kasutatakse reklaamikanalina ühe nädala jooksul sama telekava tagakaant. Septembris, kui kool algab, pannakse plakatitena ülikoolidesse stendidele välja kokku 500 reklaamplakatit.
Pärast ettevõtte laiendamist teise perioodi alguses jaanuaris 2004 kasutatakse jällegi nädalast internetirnetireklaami ning plakateid. Internet on reklaamikanaliks ka kolmanda perioodi alguses.
Aastal 2005 on reklaamil meeldetuletav ülesanne, kuna antud projektiga ettenähtud teenindusmaht on juba saavutatud. Peale internetireklaami on kavandatud ka raadioreklaam Raadio2-s kümne kahekümnesekundilise reklaamiklipina.
Kulutused reklaamikampaaniale

Müügiprognoosid

Hinnaprognoos: 40 krooni kuus; igal aastal korrigeeritakse hinda inflatsioonimääraga, edaspidi on projektis siiski arvestatud reaalsete mitte nominaalsete hindadega.
Müügiprognoos ja prognoositav brutokäive

TEENINDAMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR

Ettevõtte asukoht

Asukohavaliku kriteeriumid ja asukohale esitatavad nõuded on järgmised:

• ümbrus peab vaikne olema, et telefoniga hea tööd oleks teha;
  
• ettevõte peab olema kesklinnas, et töötajatel oleks mugav tööle tulla, ühe tunni jooksul kusagil lõunal käia ning eelkõige on asukoht kesklinnas oluline, pidades silmas kaugemat tulevikku;
  
• vajalik on parkimisvõimalus nii ettevõtte töötajate tarvis kui ka nende autojuhtide ja sõitjate tarvis, kes tahavad sõitu keskuse juurest alustada.
  

Nendele nõuetele valitud asukoht ka vastab.

Teenindusruumid

Teenindusruumid asuvad esimesel korrusel, on renoveeritud, üldpinda on 110 m2. Antud hoones asuvad ruumid on signaliseeritud valve all. Lisaks rendile tuleb eraldi maksta vee ja elektri eest. Büroopinna neli ruumi jaotatakse järgnevalt: üks ruum jääb juhtkonna jaoks, teises ruumis töötavad raamatupidaja, arvutispetsialist ja e-mailidega tegelejad, kolmas ruum on mõeldud telefoniklientidega tegelejatele ning neljas täidab puhkeruumi funktsioone.

Tööjõud

Tööjõu vajadus ja töötasu
Märkus: kuna kaks juhatajat on ka omanikud , võib töötajate arvuks lugeda tinglikult 20. Seda toetab asjaolu, et juhatajatele palka ei maksta.
Töötasude suurendamine toimub samuti inflatsioonimäära alusel ning projekti koostamisel on arvestatud reaalpalkadega.
Värbamisallikatena kasutatakse tööbürood, tööjõupakkumisi ning pannakse ajalehtedesse töökuulutused. Esimesel aastal on tööjõu värbamiseks ette nähtud 500 krooni, hiljem tuleb vajalik rahasumma muude kulude hulgast.
Klienditeenindajale esitatavad nõuded on hea suhtlemisoskus ja elementaarsel tasemel arvutikasutamisoskus. Soovitav on keelteoskus. Arvutispetsialist peab peale arvutioskuse omama teatud juhiomadusi, kuna peale arvutite korrasoleku eest vastutamise ja klientide teenindamiseks efektiivsemate programmide väljatöötamise on ta arvutiosakonna juhataja. Raamatupidaja, juhatajate ja tegevdirektori puhul tuleb kasuks töökogemus.

Teenuse osutamise protsessi kirjeldus ja vajalikud seadmed

Igal klienditeenindajal on töö ajal oma arvuti, arvutilaud, tool ja telefon. Arvutid on võrgus. Kui üks klienditeenindaja võtab kliendi kõne vastu, sisestab ta saadud andmed oma arvutisse ja teistel on võimalik neid kasutada. Näiteks autojuhtide kõnede vastuvõtja sisestatud andmete põhjal teatab sõitjate kõnede vastuvõtja sõitjale sõiduvõimalusest. Klientidelt pole vaja iga kord eraldi kõiki ettevõttele vajaminevaid andmeid küsida, korduvate kliendide puhul on need kiiresti võimalik arvutist leida. Ilmselt rakendatakse esialgu Excelit. E-mailidega saadetud teadetele vastamiseks on eraldi töötajad. Neid, kes ise büroosse tulevad, teenindab parajasti vaba olev töötaja.
Vajalik seadmepark
Planeeritavad kuluelemendid
Vee ühikuhinna komponentidest esimene on tasu ühisveevärgist võetud vee eest, teine maks heitvee pealt. Kokku on liidetud summad eeldusega, et kõik võetav vesi läheb ka heitveeks.

ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE

Ettevõtte juhtkond

Arvutiosakonna juhataja on üksiti firma arvutispetsialist. Sellepärast on tema töötasu ka kõrgem.

Ettevõtte juhtivtöötajate tugevad ja nõrgad küljed

Juhan Juurikas ja Jaan Aus tunnevad hästi teooriaid ja oskavad neid ka praktikas rakendada, kuna nad on kõrgelt haritud ning omavad töökogemust. Nad on enesekindlad ja mõjukad. Juhan Juurika nõrgaks küljeks ongi tema liigne enesekindlus, kuna ta ei taha hästi teiste soovitusi kuulda võtta. See võib pärssida tema õppimisvõimet. Kristi Rohtsalul ja Liisa Pihlal ei ole juhtimisalast töökogemust, kuid nende mõjukuse töötajate seas tagab see, et nad on osaühingu omanikud. Koostöö laabumise korraldamine kuulub tegevdirektori ülesannete hulka. Siin annavad omanikud talle vabad käed, sest nii sihikindla juhi olemasolul ei tohiks probleeme tekkida ning samal ajal õpib ka juht ise rohkem teistega arvestama.

Juhtimisstruktuur

Juhtimisstruktuur on koostatud eeldusel , et ettevõte on saavutanud antud projekti raames ette nähtud täisvõimsuse.
S. juhataja – sõitjate osakonna juhataja
Ar. juhataja – arvutiosakonna juhataja
Au. juhataja – autojuhtide osakonna juhataja

PROJEKTI SWOT

ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK

Vajalike tegevuste joongraafik projekti käivitamiseni osategevuste kaupa
Realiseerimine algab 01.06.2003.

FINANTSPLANEERIMINE

PROJEKTI MAKSUMUS

• Siin ja edaspidi ei loeta notaritasu, riigilõivu ja kandeavaldamistasu projekti kuludeks. Asutajad ja omanikud maksavad need isiklikest vahenditest.
  
• Osa esimesel aastal plaanitud investeeringutest tehakse tegevuse käigus, kui osa sissetulekuid on laekunud. Seetõttu on neid võimalik finantseerida jooksvatest tuludest.
  
• Aastal 2005 ei ole täiendavad investeeringud vajalikud. Seepärast pole järgmises tabelis oluline ära tuua ka võimalikke finantseerimisallikaid.
  
• Lühiajalised laenud on vōetid sōpradelt ja tuttavatelt intressivabalt.
  

FINANTSEERIMISALLIKAD

STARDIEELSED KULUD

TEENINDUSKULUDE ARVESTUS

Püsivkulud

Püsivad palgakulud ( palgad brutopalkadena)
Amortisatsiooni arvestus
Püsivkulud kokku

• “*”märgitud kulud kuus kehtivad alates sellest hetkest, kui ettevõte on saavutanud kavandatud suuruse, st alates juulist 2004.
  
• Teistelt asutustelt ostetud teenused on arvestatud koos käibemaksuga.
  
• Kommunaalmaksude erinevus ettevõtte arengu erinevatel etappidel tuleneb erinevusest veekulus. Ühe töötaja kohta on arvestatud 2 m3 vett kuus.
  

KASUMIPLAAN

LÜHIPERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN (2003)

Osakapitali sissemaks on tehtud enne rahavoogude aruandes kajastatud perioodi algust.
Terve aasta jooksul maksmisele kuuluv puhkusetasu on võrdselt ära jagatud kõigi kuude vahel, kuna täpse puhkustegraafiku määramine sõltub tegutsemise käigus kujunevast situatsioonist. Tõenäoliselt ei anta puhkusi aga kõigile töötajatele korraga.
Tulumaksu arvutamisel on arvesse võetud ka tulumaksu puhkusetasudelt.
Käibemaksu kui väljamineku suurus on saadud nii: realiseerimise brutokäibest arvutatud käibemaksule on liidetud tagasisaadav käibemaks ostetud kaupade ja teenuste pealt. Täpsemad arvutused on lisas .

PIKA PERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN

• Liisinguga arvutite ostmisel kassasse raha ei laeku, sellepärast maksta jääv liisinguosa pika perioodi rahakäibeplaanis ei kajastu. Samal ajal ei ole liisingute maksumus otsene väljaminek kassast, kuigi puhaskasumist on ta maha arvestatud, ja peab niisiis kajastuma sissetulekuna analoogiliselt amortisatsiooniga. Juba makstud osa liisingute maksumusest kajastub väljaminekutes liisingute tasumise all.
  
• Investeeringute all kajastub ka sissemaks arvutite eest.
  

PLAANILISED BILANSID (Bilansid on koostatud 31. detsembri seisuga.)

RAHANDUSSUHTARVUD

Suhtarvudest on näha, et mida enam ettevõte ennast sisse töötab, seda paremaks olukord muutub: kasvab müügitulukus, võlgade osatähtsus muutub väiksemaks, lühiajalised kohustused järjest enam kaetumaks. Aktivate tootluse vähenemine on tingitud raha ja pangakontode suurenemisest, mis aga on vajalik ettevõtte edasisi plaane silmas pidades.
Võlakordaja ja lühiajalise võla kattekordaja on vastavatest normatiivnäitajatest 50% ning 2,3 esimesel aastal kehvemad, kuna võrreldes esialgse rahavajadusega on omavahendeid veel vähe. See puudus korvatakse järgmistel aastatel. Müügitulukuse näitaja oluliselt suurem väärtus normatiivväärtusest 3% on tingitud väikestest kulutustest teenindusprotsessis . Kuna müüakse ainult infot, puuduvad täielikult muutuvkulud ning püsikuludest põhiosa moodustavad töötajate palgad. Kallite seadmete puudumise tõttu on amortisatsioon väike.

LISAD

KÄIBEMAKSU ARVESTUS
Tagasisaadav käibemaks
Realiseerimise netokäive
FINANTSTULUDE JA –KULUDE ARVESTUS
Arvutite liisimisega seotud kulud
Datagate OÜst on juriidilisel isikul võimalik arvuteid osta Hansaliisinguga järgmistel tingimustel:

• esimese sissemakse miinimum on 10%;
  

• aasta intress on 18%;
  
• liisingu maksumus juriidilise isiku jaoks on 300 kr;
  
• minimaalne summa on 7000 krooni;
  
• liisingu pikkus on 6, 12, 18 või 24 kuud.
  

OÜ Fahre Mit valib iga arvuti liisimisel liisingu pikkuseks 6 kuud. Liisida on vaja aastal 2003 hangitavad arvutid.
Arvutite soetamine
Liisimisega seotud kulud finantskuluna (Arvutuste aluseks on Hansapanga kalkulaator .).
TÖÖJÕU VAJADUSE ARVUTUSED JA SEADMETE VAJADUS
Lihttöötajad
Lihttöötajate vajaduse arvutamise aluseks on ettevõtte antud projektis ettenähtud täisvõimsus. Arengu esimesel ja teisel etapil on lihttöötajate vajadus nii mitu protsenti väiksem, kui mitu protsenti on ettevõttele kavandatud vähem kliente.
Sõitjaid: 11220
Sõite ühe kliendi kohta nädalas: 2 (kooli ja koju)
Sõite nädalas: 11220 * 2 = 22440
Sõitjatele kuluv aeg aastas tundides (ühe sõitja teenindamiseks kulub üks minut):
Ühe lihttöötaja töötundide arv aastas:
8 * (365 - 8 - 28 - 52 * 2) = 1800
riigipühad puhkus puhkepäevad
Sõitjate teenindajate arv = kuluvate töötundide arv aastas : ühe lihttöötaja töötundide arv aastas.
Üks auto võtab keskmiselt peale 2 reisijat. Autojuhtide jaoks on vaja töötajat.
Kokku lihttööjõu vajadus ettevõtte täisvõimsuse juures 11 + 6 = 17 töötajat. 15% neist ehk ümardatult 3 inimest tegeleb e-mailidega.
Kõik lihttöötajad kokku töötavad aastas kokku 17 * 1800 = 30600 tundi.
Ettevõte on avatud 365 * 12 - 8 * 12 = 4284 tundi aastas.
Korraga on tööl töötajat. Sellel arvul põhineb ka teenindusprotsessis vajaminevate seadmete hulk.
Ülejäänud töötajad
Ülejäänud töötajate vajadus on kindlaks tehtud analüütilisel teel. Raamatupidajat, arvutispetsialisti ja tegevdirektorit on vaja iga ettevõtte suuruse juures. Juhatajate vajadus tekib alates teisest etapist. Vastavalt ülejäänud töötajate vajadusele on tehtud kindlaks ka ülejäänud seadmete vajadus.
PALGAD JA PUHKUSETASUD
Lihttöötajad teenivad 35 krooni tunnis. Õhtusel ajal on palk 10% kõrgem.
Õhtusel ajal on ettevõte avatud igal lahtioleku päeval 2 tundi. Seega aastas 714 tundi. Kokku on firma avatud aastas 4284 tundi, neist päevasel ajal 4284 - 714 = 3570 tundi. 17 töötajat töötab aastas kokku 30600 tundi, neist ehk 5100 tundi õhtusel ajal ja ehk 25500 tundi päevasel ajal. Kokku kõigile töötajatele makstakse päevase aja eest 25500 * 35 = 892500 kr/a ja õhtuse aja eest 5100 * 38,5 = 196350 kr/a. Kuus makstakse seega kõigile töötajatele kokku
krooni ja ühe lihttöötaja palk on vastavalt 5337,5 krooni kuus.
Arvutispetsialisti palk on 125 krooni tunnis. Ta töötab poole kohaga, seega 900 tundi aastas. Aastapalk on 125 * 900 = 112500 ja kuupalk vastavalt krooni.
Ülejäänud töötajatel on ametipalk.
Puhkusetasud on arvutatud järgnevate reeglite järgi:

• puhkusetasu arvutamisel korrutatakse arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvestata rahvuspühi ja riigipühi) arvuga;
  
• päevatasu arvutamisel liidetakse eelmise perioodi jooksul teenitud palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvestata rahvuspühi ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu.
  

20