Kontode mõiste ja ehitus (0)

Kontode mõiste ja ehitus.

Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis , kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks . Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tšekid, arved , jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut.
Kontod on finantsarvestuse abivahendid , varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks.  Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot.
Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K).
Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks.
 Igale bilansikirjele vastab kindel konto, vastava nimetusega.
Bilansi alusel jagunevad RMP kontod aktiva - ja passivakontodeks, mis näitavad üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk ( saldo - raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine.
 Aktivakonto skeem  
DEEBET
KREEDIT
Vara algjääk (saldo)
Suurenemine (+)
Käive
Vara lõppjääk (saldo)
 
Vähenemine (-)
Käive
 Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebet käive - kreedit käive
Passivakontodel toimuvad tehingud vastupidiselt. Siin näidatakse kreeditis kohustuste ja kapitali algjääk (saldo) ning suurenemine ja deebet poolel näidatakse konto vähenemine.  Saldo ehk lõppjääk on kreeditis
Passivakonto skeem
 
DEEBET
KREEDIT
 
Vähenemine (-)
Käive
Kohustused kapitali algjääk (saldo)
Suurenemine (+)
Käive
Kohustuste ja kapitali lõppjääk (saldo)
 
Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreedit käive –deebet käive
Aktivakontodel on algsaldo ja lõppsaldo ainult deebet poolel, passivakontodel ainult kreedit poolel. Seega kontode suurenemine asub alati kontode algsaldoga ühel  poolel,  vähenemised asuvad konto vastaspoolel.
 Saldo- konto jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel.
 
Kontod oma nimetustega avatakse algbilansi alusel, ning igale bilansikirjele avatakse vastavad aktiva- või passivakontod. Algsaldo kirjendatakse alati konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontodel – deebetis ja passivakontodel- kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel).
 Kontode avamisel kehtib kolm reeglit:
a)  algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis.(aktivakontol – deebetis ja passivakontol – kreeditis)
b)  varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol.
c)  Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel.
Konto käive - kontodesse kirjendatud summade kokkuvõtet (ilma algsaldota) ehk majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Iga kuu lõpul tuuakse RMP kontodel tuuakse  välja esmalt deebet -ja kreeditkäibed ning siis kontode lõppsaldod.
 Üldreeglina leitakse kontode lõppsaldo järgmiselt:
Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive.
 
 Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet- ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele.
Kontodel tehakse kokkuvõtteid iga kuu, see on kuu viimase kuupäeva seisuga. Ning leitakse bilansikontodel uus algsaldo järgneva kuu esimeseks kuupäevaks.
Kontosid millel saldo võib esineda  nii deebetis, kui ka kreeditis nim. aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne.
Kontraaktivakonto – reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga . Näiteks “ Põhivara kulum ”. Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis.
Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga. Bilansi passivas näidatakse ta “-“ märgiga.
Täiendavalt kasutatakse ka kasumiaruande kontosid, mida võib nimetada tulude ja kulude kontodeks ning tulemuskontodeks. Neid  kasutatakse toodangu , kaupade, teenuste jne. müügitulemuste väljatoomiseks.
Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga, neid kasutatakse perioodi kulude kogumiseks ja rühmitamiseks. Seega kulud suurenevad konto deebetis ja vähenevad konto kreeditis. Kulukontodel ei esine majandusaasta (kuu) alguses ja lõpus saldot.
 Näiteks: Osteti kantseleitarbeid , tasuti sularahas
D- kantseleikulu
K – kassa
Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid
Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg- ja lõppsaldod.
Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve
D- nõuded ostjate vastu
K- müügitulu
 Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele)
Majanduusaasta lõpul  selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/ kahjum .
 Bilansi muutuste vormid
 
Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi.
 
1)   vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas - Siin toimub muudatus ainult bilansi aktivas ehk varades. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht  (kokkuvõte) ei muutu.
2)   vara katteallikate ümberpaiknemine e. muudatused bilansi passivas- Siin toimub muudatus ainult bilansi passivas ehk kohustustes ja kapitalis. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht ei muutu.
3)   vara ja katteallikate suurenemine e. muudatused bilansi aktivas ja passivas suurenemise suunas. Siin suureneb üks aktivakirje ja sama summa võrra suureneb passivakirje. Bilansi maht suureneb.
4)   vara ja katteallikate vähenemine e. muudatused bilansi aktivas ja passivas vähenemise suunas. Siin väheneb üks aktivakirje ja sama summa võrra väheneb ka passivakirje. Bilansi maht väheneb.