Müügitehingute arvestus (0)

Müügitehingute arvestus
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Tulu kajastamine
3 Debitoorse lühivõla arvestus
4 Dokumenteerimine
5 Ebatõenäolise laekumise arvestus
6 Müügiettemaksete arvestus
7 Inventeerimine
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimisel:
•tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu;
•tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada;
•tead müügitehingute kajastamise tingimusi;
•oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks;
•tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente;
•oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid;
•tead inventeerimise üldist korraldust.
2 Tulu kajastamine
Tulu – on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.
Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise.
Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad , nagu näiteks käibemaks ei ole ettevõtte tulu.
Tuluks ei loeta samuti agendi - ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummasid, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavaid komisjonitasusid. Agendi – või komisjonilepingu alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt.
Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o hinnaalandus, mahahindlus).
Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist , võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses.
Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine.
3 Debitoorse lühivõla arvestus
Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha.
Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu.
Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud.
Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine:
D nõuded ostjate vastu 500
D pikaajalised nõuded ostjate vastu 1500
K arvestatud käibemaks 333
K müügitulu 1667
Analüütiline arvestus toimub ostjate viisi eraldi. Igal ajahetkel peab olema võimalik kindlaks teha kui suur on ettevõte nõue iga ostja vastu. Nõuete analüüsiks peavad raamatupidamise andmed võimaldama kindlaks nõude pikkust lähtuvalt maksetähtajast. Kui palju on maksetähtajas nõudeid, maksetähtaega kuni 30 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega 30 kuni 60 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega üle 60 päeva ületavad nõuded.
Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded.
Debitoorne võlg liigitub järgmiselt:
•kaubaline debitoorne võlg – tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel;
•mittekaubaline debitoorne võlg – tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel.
4 Dokumenteerimine
Müügitehingud vormistatakse arvetega.
Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve.
Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid.
Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud Käibemaksuseaduse §37-s
Arvele tuleb märkida:
1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6) kauba kogus või teenuse maht;
7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.
Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
1) reisijateveo teenuse osutamisel;
2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.
Sellisel juhul märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed:
1) arve väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
4) maksustatav summa;
5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
Maksukohustuslane , kellele väljastatakse nimetatud arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri.
Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates
•kauba ostjale lähetamise; või
•kättesaadavaks tegemise; või
•teenuse osutamise päevast; või
• tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja.
Arve võib väljastada paberil või elektrooniliselt .
Kreeditarve esitatakse juhul, kui on vaja parandada esialgselt esitatud arvet kuna on muutunud tellitud kaupade kogus, kaup polnud kliendile sobilik või arve oli lihtsalt vigaselt koostatud. Kreeditarvele märgitakse täiendav viide , millist arvet sellega parandatakse.
Müügitehingud registreeritakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris (Müügireskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine.
5 Ebatõenäolise laekumise arvestus
Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist.
Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse.
Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt.
Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu või ostjale on väljakuulutatud pankrot on need asjaoludeks, mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks.
Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend:
D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest
K Ebatõenäoliselt laekuvad arved
Vaatamata sellele, et ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks, kajastub ta nõudena laekumiseni või lootusetuks muutumiseni bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved kreeditsaldo näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansikirjel miinusega.
Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist.
Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii laekumata kui ka ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest.
Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend:
D Ebatõenäoliselt laekuvad arved
K Ostjatelt laekumata arved
Kui lootusetu nõue siiski laekub, kajastatakse laekumist tuluna.
6 Müügiettemaksete arvestus
Tehingupartnerite kokkuleppest lähtuvalt võib kauba müüja nõuda ostjalt ettemakse tegemist.
Ettemakse summa fikseeritakse kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis . Müüja registreerib laekunud ettemaksu siis kui reaalne raha on laekunud, mitte teatise esitamisel.
Ettemaksust ei teki müügitulu vaid seda kajastatakse bilansikirjel Saadud ettemaksed (kohustus). Ostja ettemakse tähendab müüjale kohustust kaup üle anda või teenus osutada ostjale. Juhul, kui ostjalt laekub pikaajaline ettemakse, siis seda kajastatakse bilansi pikaajaliste kohususte osas kirjel Muud pikaajalised võlad.
Müügiettemaksete analüütiline arvestus toimub kõigi ostjate kohta eraldi.
Käibemaksuseadusest lähtuvalt peab käibemaksukohustuslane arvestama, et käibemaksuga maksustatav käive tekib juba maksu laekumisel.
Näide: ettevõte esitab ettemaksuteatise, mille alusel laekub ettevõttele 3000 eurot ettemaksu (tehing on maksustatav käibemaksuga).
Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu
3000 – 120%
X – 20% X = (3000*20)/120 = 500
Y – 100% Y = (3000*100)/120 = 2500
Koostab järgmise lausendi:
D Raha 3000
K Ostjate ettemaksed 3000
D Ettemaksete käibemaks 500
K Arvestatud käibemaks 500
Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot.
Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi:
D Nõuded ostjate vastu 3000
K Arvestatud käibemaks 500
K Müügitulu 2500
Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega:
D Ostjate ettemaksed 3000
K Nõuded ostjate vastu 3000
D Arvestatud käibemaks 500
K Ettemaksete käibemaks 500
7 Inventeerimine
Nõuded ostjate vastu bilansikirjet tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilansikuupäeva seisuga. Inventeerimine seisneb selles, et ostjatele saadetakse saldoteatised, milles on ära toodud nende võlgnevused ja palutakse need omapoolse kinnitusega või reklamatsiooniga tagasi saata.
Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ebatõenäoliselt laekuvad arved ning nõuete summa mis tulevikus kindlasti laekub.