Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest koos vastustega (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suures summas laekus müügiarvete eest?
  • Kui suures summas tasuti maksude ettemakse?
  • Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid?
raamatupidaja eriala II kursus
iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted
teema - nõuete ja ettemaksete arvestus
TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid.
TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest.
ÕPPEMATERJAL

HINDAMISKRITEERIUMID
  • kõik etteantud ülesanded on lahendatud
  • arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud
  • ülesannete lõpptulemus on õige
  • töö on esitatud tähtajaks

Ülesanne 1 Lõpeta lause
  • Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend...
    D nõuded ostjate vastu
    K müügitulu
    selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?).....
    Suureneb kirje: müügitulu
    selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?).....
    Aktivas : nõuded ostjate vastu suureneb
    Passivas : aruandeaasta kasum suureneb
  • Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend.....
    D pank
    K nõuded ostjate vastu
    selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?).....
    kasumiaruande kirjed ei muutu
    selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?).....
    Aktivas: suureneb kirje: pank; väheneb kirje: nõuded ostjate vastu
    Tarnijale makstakse teenuse eest ettemaks, koostatakse raamatupidamislausend.....
    D Ettemaksed hankijatele
    K Pank
    selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?).....
    kasumiaruande kirjed ei muutu
    selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?).....
    Aktivas: suureneb kirje Ettemaksed hankijatele; väheneb kirje Pank
  • Makstud ettemaksu eest saadakse teenus kätte, koostatakse raamatupidamislausend.....
    D Kulud (ostetud teenused)
    K Ettemaksed hankijatele
    selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?).....
    suureneb kirje Kaubad , toore, materjal (KMT- ostetud teenused)
    selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?).....
    Aktivas: väheneb kirje: Ettemaksed hankijatele
    Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/ kahjum
  • Ebatõenäoliseks hinnatud nõuete summa kohta koostatakse raamatupidamislausend.....
    D Ebatõenäoliste nõuete kulu
    K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
    selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?).....
    suureneb kirje: Ebatõenäoliste nõuete kulu (muud tegevuskulud)
    selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?).....
    Aktivas: Suureneb kirje kontraaktivakonto kreeditis Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, mis vähendab kirje Nõuded ostjate vastu deebetsaldot
    Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/kahjum
    Ülesanne 2 Arvuta vastus
    Kontol Nõuded ostjate vastu oli algsaldo 23000 eur, deebetkäive 20000 eur ja lõppsaldo 8000 eur. Kui suures summas laekus müügiarvete eest?
    Alg D 23000 + D 20000 – lõpp D 8000 = kreeditkäive 35000 €
  • Kontol Maksude ettemaksed oli algsaldo 1200 eur, kreeditkäive 850 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suures summas tasuti maksude ettemakse?
    Alg D 1200 – K 850 = D 350 ; D 500 – D 350 = deebetkäive 150 €
  • Kontol Makstud ettemaksud oli deebetkäive 600 eur, kreeditkäive 200 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid?
    D 600 – K 200 = D 400 ; lõpp D 500 – D 400 = algsaldo 100 €
    Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa
    (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000
    Ülesanne 3
  • Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest. Juhatus hindas nõuete laekumise tõenäosust ning otsustas:
    • Hinnata täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 500 euro ulatuses;
    • Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses
    Koosta hinnangute kohta raamatupidamislausendid. Arvuta:
    ebatõenäoliste nõuete kulu 500 €
    nõuded ostjate vastu netoväärtus ( 40000 – 200) – (2000+500-200) =
    39800 – 2300 = 37500 €
    D Ebatõenäoliste nõuete kulu 500 D Ebatõenäoliselt laekuvad arved 200
    K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 500 K Nõuded ostjate vastu 200
  • Arvuta ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa meetodil Osatähtsus krediidimüügist, kui on teada, et keskmiselt 1,8 % krediidimüügist jääb laekumata ja krediidimüük oli kokku 60 000 eurot. Kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved on kreedit algsaldo 400 eurot. Nõudeid kanti maha (lootusetuteks) 200 euro väärtuses.
    Koosta raamatupidamislausendid. Arvuta nõuded ostjatele netoväärtus, kui kontol Nõuded ostjate vastu oli algsaldo 12200 eur.
    D Ebatõenäoliste nõuete kulu 1080 D Ebatõenäoliselt laekuvad arved 200
    K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 1080 K Nõuded ostjate vastu 200
    Ebatõenäoliselt laekuvad arved lõppsaldo K 400 + K 1080 – D 200 = K 1280
    Nõuded ostjatele netoväärtus alg 12200 – K 200 – ebatõen. arved K 1280 = 10720 €
  • Arvuta ebatõenäoliste arvete summa meetodil Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist,
    kui on teada, et laekumata arvete lõppsaldo oli 10000 eurot ja 5% ostjate laekumata arvete lõppjäägist jääb laekumata. Tee raamatupidamiselausend, kui kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved oli deebet algsaldo 500 eurot.
    D Ebatõenäoliste nõuete kulu 1000
    K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 1000 ;
    Lõppsaldo D 500- K 1000 = K 500 ; nõuded ostjate vastu netoväärtus 9500
  • Arvuta ebatõenäoliste arvete summa Aegumisprotokolli meetodi alusel, kui on teada:
    Ostjate arved (euro) Arvete vanus Ebatõenäolise laekumise osatähtsus
    40000 1-30 päeva 1% 400
    5000 31-60 päeva 10% 500
    1000 61-180 päeva 30% 300
    3000 üle 180 päeva 95% 2850
    Kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved on algsaldo deebetis 100 eurot, perioodi jooksul kanti maha lootusetuid nõudeid summas 800 eurot. Arvuta nõuded ostjate vastu netosumma.
    D Ebatõenäoliselt laekuvad arved 800 D Ebatõenäoliste nõuete kulu 4950
    K Nõuded ostjate vastu 800 K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 4950
    Ebatõenäoliselt laekuvad arved lõppsaldo D 100 + D 800 – K 4950 = K 4050
    Nõuded ostjate vastu netosumma 49000 – 4050 = 44950 €
  • Vasakule Paremale
    Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest koos vastustega #1 Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest koos vastustega #2 Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest koos vastustega #3 Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest koos vastustega #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor romet176 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsarvestuse alused ülesanne 6 1 kuni 6 11
    15
    docx

    Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

    4146, 4336,0 -189,6 Kokku X X 48 X 8 Kokku finantstulu või -kulu (neto): Finantstulu 235,32 (6,35+418,57-189,6) Raamatupidamislausend(id): D Pikaajalised laenunõuded 6,35 (suurenesid) D Valuutakonto 418,57 (suurenes) K Pikaajalised laenukohustised 189,60 (suurenesid) K Finantstulu valuutakursside muutustest 235,32 1. Ülesanne 6.2. 2. 3. Valuutatehingute arvestus aruandluses 20x0. aastal toimusid ettevõttel järgmised välisvaluuta (VV) tehingud (arvestusvaluuta tehingud tähistatud AV): 1. Võttis laenu 70 VV. 2. Soetas kontorihoone summas 100 VV. Hoonet kasutatakse üldhalduseesmärkidel ning kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Seisuga 31.12.20x0 on hankijale hoone ostu eest 50% tasumata. 3. Soetas kinnisvarainvesteeringu välismaal 120 VV eest. Kinnisvarainvesteeringut kajastatakse ümberhindluse (õiglase väärtuse) meetodil. 4

    Finantsarvestuse alused
    ARVESTUSTE ALUSED 4 -6-nädala konspekt
    58
    doc

    ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

    ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi.

    Arvestuse alused
    Finatsraamatupidamine
    46
    doc

    Finatsraamatupidamine

    majanduslike tingimustega maade arvestussüsteemis on palju ühist. Nõnda on kujunenud erinevad raamatupidamise arvestusmudelid: BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika) KONTINENTAAL EUROOPA (kontinentaalne) LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika) ISLAMI RAHVUSVAHELISED STANDARDID KOMMUNISTLIKUD MAAD Kõige tuntumad neist on anglo-ameerika ja kontinentaalne mudel. Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt konservatiivne. Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkõige maksunduse vajaduste rahuldamine, vähem aga kreeditoride huvide järgimine. Seda mudelit järgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa). Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud 3

    Finantsraamatupidamine
    Arvestus alused
    22
    docx

    Arvestus alused

    kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise

    Raamatupidamise alused
    MAJANDUSARVESTUS
    16
    pdf

    MAJANDUSARVESTUS

    22 · Tulude kontod ­ kon.kl.31,35,37 · Kulude kontod ­ 40,41,42,43,44,46,48 · Tulude koondkontod ­ 50 · Kulude koondkontod ­ 60 · Tulude ja kulude koondkonto ­ 70- Raamatupidamise siseeeskirjad on kohustuslikud (kassapõhise arvestusmeetodi kasutamisel soovituslikud). Raamatupidamise siseeeskirjade sisukord: · Kontoplaan · Majandustehingute dokumenteerimine Algdokumendid Koonddokumendid · Raamatupidamise registrid · Dokumendikäive · Rahaliste vahendite arvestus · Varade liigendamise kriteeriumid Põhivara Käibevara · Varade ja arvelduste inventeerimine 5 · Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus · Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine

    Investeeringute juhtimine
    Müügitehingute arvestus
    6
    docx

    Müügitehingute arvestus

    Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid; ·tead inventeerimise üldist korraldust.

    Majandusarvestus
    Kontrolltöö varud
    8
    pdf

    Kontrolltöö varud

    valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et

    Raamatupidamine
    Finantsraamatupidamise põhimõisted
    48
    docx

    Finantsraamatupidamise põhimõisted

    Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse

    Raamatupidamine




    Kommentaarid (1)

    kitike profiilipilt
    A U: Otsisin rohkemat arvutuskäiku, muiud arvutused on juurde lisatud aga vaja veidi keerulisemaid tehinguid näha
    22:18 29-08-2022



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun