10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
romet176
Õppematerjali autor
4146, 4336,0 -189,6 Kokku X X 48 X 8 Kokku finantstulu või -kulu (neto): Finantstulu 235,32 (6,35+418,57-189,6) Raamatupidamislausend(id): D Pikaajalised laenunõuded 6,35 (suurenesid) D Valuutakonto 418,57 (suurenes) K Pikaajalised laenukohustised 189,60 (suurenesid) K Finantstulu valuutakursside muutustest 235,32 1. Ülesanne 6.2. 2. 3. Valuutatehingute arvestus aruandluses 20x0. aastal toimusid ettevõttel järgmised välisvaluuta (VV) tehingud (arvestusvaluuta tehingud tähistatud AV): 1. Võttis laenu 70 VV. 2. Soetas kontorihoone summas 100 VV. Hoonet kasutatakse üldhalduseesmärkidel ning kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Seisuga 31.12.20x0 on hankijale hoone ostu eest 50% tasumata. 3. Soetas kinnisvarainvesteeringu välismaal 120 VV eest. Kinnisvarainvesteeringut kajastatakse ümberhindluse (õiglase väärtuse) meetodil. 4
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi.
majanduslike tingimustega maade arvestussüsteemis on palju ühist. Nõnda on kujunenud erinevad raamatupidamise arvestusmudelid: BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika) KONTINENTAAL EUROOPA (kontinentaalne) LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika) ISLAMI RAHVUSVAHELISED STANDARDID KOMMUNISTLIKUD MAAD Kõige tuntumad neist on anglo-ameerika ja kontinentaalne mudel. Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt konservatiivne. Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkõige maksunduse vajaduste rahuldamine, vähem aga kreeditoride huvide järgimine. Seda mudelit järgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa). Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud 3
kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise
22 · Tulude kontod kon.kl.31,35,37 · Kulude kontod 40,41,42,43,44,46,48 · Tulude koondkontod 50 · Kulude koondkontod 60 · Tulude ja kulude koondkonto 70- Raamatupidamise siseeeskirjad on kohustuslikud (kassapõhise arvestusmeetodi kasutamisel soovituslikud). Raamatupidamise siseeeskirjade sisukord: · Kontoplaan · Majandustehingute dokumenteerimine Algdokumendid Koonddokumendid · Raamatupidamise registrid · Dokumendikäive · Rahaliste vahendite arvestus · Varade liigendamise kriteeriumid Põhivara Käibevara · Varade ja arvelduste inventeerimine 5 · Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus · Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine
Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid; ·tead inventeerimise üldist korraldust.
valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid