Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AKTIVA ja PASSIVA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on aktiva ja passiva ?
  • Kuidas nad omavahel seotud on?
  • Millal kumbki suureneb ja väheneb?

 
 
 
 
 
 
 
Mis on  aktiva  ja  passiva
Kuidas nad omavahel seotud on? 
Millal kumbki suureneb ja väheneb? 

 

 
 
 
 
 
Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt 
passivaks.  Bilansi  aktivas  on  kajastatud  ettevõtte   varad ,  passivas  aga  nende  varade 
katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on.  
 
AKTIVA (varad) 

PASSIVA (kohustused ja omakapital) 
 
Ettevõtte  bilansis  näidatavad  varad  jagunevad  kaheks:   käibevara   ja  põhivara.  Käibevara 
moodustavad raha (nii  sularaha  kui ka raha pangakontol),  erinevad nõuded ja  ettemaksed  
(nt nõuded ostjatele), varud (nt  tooraine , materjal,  valmistoodang ) jne.  
Kõik muu vara, mida ettevõtte  jooksva  tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara 
alla kuuluvad materjaalne vara (nt  masinadseadmed ) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) 
jne.  
Passiva  poolel  näidatavad  varade  katteallikad  jagunevad  samuti  kaheks:  kohustused  ja 
omakapital.  Kohustused,   teisisõnu    võõrkapital   –  need  on  erinevad  laenud,   võlad   ja 
ettemaksed,  pikaajalised  laenukohustused  jne.  Omakapitali  alla  kuuluvad  ettevõtte 
osakapital   (või   aktsiakapital ),  varasemate    majandusaastate  kasum  ( kahjum ),    käesoleva 
majandusaasta  kasum (kahjum),  erinevad  reservid  jne. 
 
AKTIVA 
PASSIVA 
Raha (pangakontol,  sularaha kassas) 
Laenukohustused 
Lühiajalised finantsinvesteeringud 
Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele, 
Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate 
võlad töötajatele, maksuvõlad jne) 
vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded  Lühiajalised eraldised 
jne.) 
Pikaajalised laenukohustused 
Varud  (tooraine ja materjal; lõpetamata 
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 
toodang, valmistoodang jne) 
Ülekurss  
Pikaajalised finantsinvesteeringud 
Omad osad või  aktsiad   
Kinnisvarainvesteeringud 
Kohustuslik reservkapital 
Materjaalne põhivara (maa, ehitised,  
Muud reservid 
masinad ja seadmed, lõpetamata ehitised ja 
Eelmiste perioodide jaotamata kasum, 
ettemaksed jne) 
aruandeaasta kasum (kahjum) 
Immaterjaalne põhivara (nt litsensid) 
 
AKTIVA KOKKU 
PASSIVA KOKKU 
 
→ 
Kõiki majandustehinguid kajastatakse raamatupidamises kahel kirjel.  
Nt kui ettevõte võtab  eraisikult laenu ja see laekub pangakontole, siis: raha pangakontol 
suureneb ja  võlg  eraisikute ees suureneb.  Seega varad suurenevad ja kohustused 
suurenevad. (Aktiva suureneb ja passiva suureneb). 
Nt kui ettevõte tasub  sularahas  ühe oma  ostuarve . Selle tulemusena sularaha kassas 
väheneb ja tarnijatele tasumata  arved  vähenevad. Seega varad vähenevad ja kohustused 
vähenevad. (Aktiva väheneb ja passiva väheneb). 
 

 
 
 
 
 
Erinevaid bilansimuutuste variante on kokku neli:  aktiva ja passiva - mõlemad suurenevad 
võrdses summas; aktiva ja passiva - mõlemad vähenevad võrdses summas; aktiva 
samaaegselt nii suureneb kui väheneb; passiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb.  
 
1)
         2)
          3)
         4)
 
 
Järgnevalt vaatame neid bilansimuutusi lähemalt. 
 
 
 

1) Majandustehingu tulemusena AKTIVA suureneb ja PASSIVA suureneb   
  
Siia  hulka  kuuluvad   majandustehingud ,  mis  toovad  kaasa  ettevõtte  varade  ja  kapitali 
suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb 
bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). 
 
 
Näide 1 
Ettevõtte  algne  bilansi   kogumaht   on  87  365  €.  Ettevõte  ostab   kontorisse   uue  masina 
summas 10 000 €. Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil.  
Selle  tehingu  tulemusena  suurenesid  ettevõtte  varad  10  000  €  ja  ettevõtte  kohustused 
10 000 €, ( Täpsemalt: bilansikirje masinad  ja bilansikirje tarnijatele tasumata arved.) 
Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 €. 
 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Enne 
Pärast 
  
tehingut:    
  
  
  
  
tehingut:    
  
  
aktiva 
passiva 
  
  
  
  
aktiva 
passiva 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
mis muutub: 
  
  
  
  
  
  
  
  
aktiva 
passiva    
  
  
  
  
87 365.-  87 365.-    
(+10 000  (+10 000    
97 365.-  97 365.-    
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
2) Majandustehingu tulemusena  AKTIVA väheneb ja  PASSIVA väheneb 
 
Siia  hulka  kuuluvad  majandustehingud,  mis  toovad  kaasa  ettevõtte  varade  ja  kapitali 
samaaegse  vähenemise.  Toimunund  majandustehingu  tulemusena  väheneb  bilansi 
üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte).  
 
 
Näide 2 
Ettevõttel  on   varasemast   ajast  üks  tarnijatele  tasumata  ostuarve  (kohustus)  summas 
10 000€.  Nüüd otsustati see ära tasuda. Arve tasutakse ülekandega pangakontolt.    
Selle tulemusena vähenes bilansikirje raha pangakontol (aktiva) ja bilansikirje võlg tarnijate 
ees
 (passiva). 
 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Enne: 
  
  
  
  
  
Pärast: 
  
  
  
aktiva 
passiva 
  
  
  
  
aktiva 
passiva 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
mis muutub: 
  
  
  
  
  
  
  
  
aktiva 
 passiva    
  
  
  
  
97 365.-  97 365.-    
-10 000 
-10 000    
87 365.-  87 365.-    
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
3) Majandustehingu tulemusena AKTIVA suureneb ja AKTIVA väheneb 
 
Siia kuuluvad majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade 
struktuuris.  See  tähendab,  et  varad  muudavad  asukohta  bilansi  aktivas,  kuid  muudatusi 
bilansi passiva poolel ja bilansi kogusummas ei toimu. 
 
Näide 3: 
Ettevõte viib 300 € sularaha panka.  
Selle  tehingu  tulemusena  bilansikirje  sularaha  kassas  väheneb  300  €  võrra  ja    bilansikirje 
raha pangakontol suureneb 300 € võrra.  
 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Enne: 
  
  
  
  
  
Pärast: 
  
  
  
aktiva 
passiva 
  
  
  
  
aktiva 
passiva 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
mis muutub: 
  
  
  
  
  
  
  
  
aktiva 
 passiva    
  
  
  
  
  
  
  
(+)300 € 
  
  
  
  
  
  
87 365.-   87 365.-    
(-)300 € 
  
  
87 365.-  87 365.-    
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 

 
 
 
 
 
 
4) Majandustehingu tulemusena PASSIVA suureneb ja PASSIVA väheneb 
 
Siia  kuuluvad  majandustehingud,  mille  tulemusena    toimuvad  muudatused  ettevõtte 
kohustuste ja omakapitali struktuuris. See tähendab, et bilansi  passiva üks kirje suureneb ja 
teine kirje väheneb, kuid muudatusi bilansi aktiva poolel ja bilansi kogusummas ei toimu.  
 
Näide 4 
Ettevõttel oli lühiajaline  laen  summas 40 000 €. Kokkuleppel pangaga vormistati  laenuleping  
ümber: laenu üldsumma endiselt 40 000 €, millest pikaajalise laenu summa on nüüd 15 000 € 
ja lühiajalise laenu summa 25 000 €.  
Selle  tehingu  tulemusena  toimus   muudatus   ainult  bilansi  passiva  struktuuris.  Lühiajalisest 
kohustusesed vähenesid 15 000 € ja  pikaajalised kohustused suurenesid 15 000 €.  
 
 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Enne: 
  
  
  
  
  
Pärast: 
  
  
  
aktiva 
passiva 
  
  
  
  
aktiva 
passiva 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
mis muutub: 
  
  
  
  
  
  
  
  
 aktiva 
passiva 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
(+15 000    
  
  
  
  
87 365.-  87 365.-    
  
(-15 000    
87 365.-  87 365.-    
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
 
→Oluline on jälgida, et peale majandustehingu toimimist  oleksid bilansi aktiva ja passiva 
pooled endiselt võrdsed. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus: 
 „Sissejuhatus raamatupidamisse. Raamatupidamise algkursus”, M. Rebane ; A.E. Visberg, 
kirjastus Külim 1996  
„Sissejuhatus raamatupidamisse“,  koostaja  Jaak Kütt, kirjastus Külim 2009 
 
Õppematerjali koostas Helena Allikmaa 
 
 

 
Vasakule Paremale
AKTIVA ja PASSIVA #1 AKTIVA ja PASSIVA #2 AKTIVA ja PASSIVA #3 AKTIVA ja PASSIVA #4 AKTIVA ja PASSIVA #5 AKTIVA ja PASSIVA #6 AKTIVA ja PASSIVA #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vikaarty Õppematerjali autor
aktiva ja passiva

Sarnased õppematerjalid

Bilanss - aktiva ja passiva
18
ppt

Bilanss - aktiva ja passiva

Bilanss 6.tund AKTIVA PASSIVA Raha ( pangakontol, sularaha kassas ) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal;

Majandus
Raamatupidamise konspekt
16
docx

Raamatupidamise konspekt

õigus (käibevara ja põhivara) OMAKAPITAL (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe KOHUSTUS – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa – AKTIVA JA PASSIVA Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara – see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus (netovara) – raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist ehk tasumist. Omakapital – raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud

Baas Logistika
Arvestuse alused eksamikonspekt
60
docx

Arvestuse alused eksamikonspekt

Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.

Arvestuse alused
Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 2.3 Raamatupidamisbilanss Bilanss (RPS § 18 lg 1) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Vasakpoolset osa, kus on firma vara koosseis, nimetatakse aktivaks. Bilansi parempoolne osa, mis kajastab vara finantseerimise allikaid, nimetatakse passivaks. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed: AKTIVA = PASSIVA (1) Vara soetamise allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse paigutatud kapital ning võõrkapital, mille on ettevõttele kasutada andnud kolmandad osapooled, nt pangad on andnud laenu jne. Võõrkapitali nimetatakse teise sõnaga kohustuseks. Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi:

Raamatupidamise alused
Raamatupidamise alused
25
pdf

Raamatupidamise alused

koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA

Raamatupidamine
Spikker Raamatupidamise alused
1
docx

Spikker Raamatupidamise alused

tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa. on laialdaselt kasutust leidnud- sisemise kontrolli võimalus, lihtne koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise deebet), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu

Raamatupidamine
Finantsraamatupidamine
31
odt

Finantsraamatupidamine

Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt ( vt Näide 1). Näide 1 AKTIVA BILANSS PASSIVA 8 31.01.13

Finantsraamatupidamine
Raamatupidamine I osa
32
docx

Raamatupidamine I osa

OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital ­ see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud

Raamatupidamise alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun