Finantsanalüüs (0)

Finantsanalüüs .
Erinevad fin.analüüsi käsiraamatud kirjeldavad sadu erinevaid finantssuhtarve, milliseid grupeeritakse tavaliselt järgmistesse gruppidesse (5 peamist gruppi)
Likviidsus e. Maksevõime näitajad ( liquidity ratios)
Nende näitajate peamiseks ülesandeks on näidata, kuidas on firma võimeline tähtajaliselt tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele.

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio ).
Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel. Kui tulemus liiga kõrge, siis näitab see käibevarade ülemäärast hulka või ka raskusi lühiajalise krediidi saamisel.
Näitaja peaks mahtuma 2 : 1 vahele. Alla 1 võivad olla ettevõttel likviidsusprobleemid.

Maksevõime kordaja – happetest (QR-quick ratio or acid test)
Kõrge likviidsuse näitaja, kuna elimineeritud on varud ja ettemaksed. Kui antud näitaja tulemus on tunduvalt madalam lühiajalise võlgnevuse kattekordajast, siis see viitab suurele sõltuvusele varudest. Maksevalmidus on hea kui see on vähemalt 0,9. Jaekaubanduses 0,6 ilma, et sellega kaasneksid riskid . Muret tekitavad seisvad varud. Kui varude osatähtsus osutub suureks siis tuleb edasi analüüsida varude liikumist kajastavaid suhtarve.

Puhta töökapitali osatähtsus koguvarades (net working capital to total assets )
Mida suurem tulemus seda parem. Rusikareegel : puhaskäibekapital peaks olema 5-6 korda väiksem müügitulust.

Vahetu maksevalmiduskordaja ( cash ratio) näitab kui suures osas on lüh .kohustised kaetud kõrglikviidse varaga (raha ja rahalähendid). Rusikareegel: piisavaks loetakse, kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla:
Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003.
Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios)
Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha oma varud, mitu korda kasseerib sisse saadaolevad arved , kui produktiivsed on põhivahendid käibe genereerimisel.

Varude käibekordaja, käibesagedus (inventory turnover )
On käibekiiruse näitaja. Näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust . Kõrge tulemus viitab varude kiirele kasutamisele, mis aitab viia maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel.
Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist.

Varude käibevälde
Väljendab käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Päevade arvuks aastas võetakse kas 360 või 365. Varude käibekiiruse suurenemine võib olla tingitud nõudluse suurenemisest, varude soetusraskustest, soetus hindade langusest jne. Käibekiiruse languse võivad põhjustada mittelikviidsed varud, üle normatiivsete varude soetamine, hindade tõus, müügiraskused, ettevõtte poliitika muutus jne.
Rusikareegel: 1) üldjuhul ei peaks kaubavaru ületama 80% puhaskäibekapitalist
2) väikese jaeettevõtte kaubavaru ei tohiks olla suurem tema puhaskäibekapitalist
3) toidukaupluse varude normaalseks käibevälteks loetakse 12-15 päeva

Raha keskmine laekumisperiood (average collection periood)
Näitab, kui pika maksetähtaja annab firma keskmiselt oma klientidele ja iseloomustab ka klientide maksedistsipliini.
Deb.võlgnevuse laekumisperioodi (raha laekumise välde) näitaja arvutamisel on tulemuseks päevade arv: mitme päevaga jõuab raha krediitmüügi eest firmasse. Mida väiksem tulemus seda parem, sest siis on ilmselt firma finantsolukord tugevam. Väga kiireks laekumiseks loetakse 10 päeva, normaalne on kuni 30 päeva. Nt. kui laekumisaeg on 40 päeva, aga ostjatele antava arve tasumise tähtaeg 14 päeva, võib öelda, et klientude valik on olnud halb ja ostjate maksedistsipliiniga tuleks rohkem tegeleda. Eesti keskmine arvete laekumise kiirus on 30-45 päeva

Lühiajalise (debitoorse) võlgnevuse näitajad (receivables turnover)
Debitoorse võlgnevuse käibekordaja suhtarv näitab debitoorse võlgnevuse ringlemiskiirust aastas. Mida suurem tulemus seda parem. Väga lühike raha laekumise aeg võib tähendada väikest müügi mahtu.
NB! Kuna ostjate debit. võlg og on bilansis koos km-ga, aga müügitulu kasumiaruandes ilma, siis tuleb näitajad ühismõõtsustada. Vastasel juhul on laekumisperiood tegelikust pikem.

Põhivarade käibekordaja e.müügikäibesiduvus ( fixed -asset turnover)
Suhtarv näitab kui palju suudetakse käivet toota iga põhivara ühiku kohta. Mida suurem näitaja seda parem.
Näitaja ebaadekvaatselt madal arvväärtus tähendab liigset investeerimist põhivarasse, võrreldes saadava müügituluga. Soovitus – müüa mittevajalikud põhivarad ja investeerida raha mujale.
Näitaja kõrge arvväärtus võib viidata nii sellele, et firma kasutab põhivara efektiivselt kui ka sellele, et firmal on põhivara vähe.
Selle näitaja tulemus on sõltuvuses ka amortisatsioonimeetodist ja põhivahendite vanusest . Kui kasutada arvutamisel jääkväärtust, siis võib suhtarvu väärtus olla suurem. Seega võiks kasutada selle näitaja arvutamisel soetusmaksumust.
Kindlasti arvutada seda näitajat kapitalimahukates ettevõtetes.

Varade käibekordaja e. müügikäibesagedus (total asset turnover)
Suhtarv näitab kui efektiivselt kasutati firma koguvara müügitulu teenimisel. Mitu ühikut müügitulu teeniti ühe varasse investeeritud ühiku kohta. Mida suurem tulemus seda parem. Arvväärtuse adekvaatsus sõltub olulisel määral firma tegevuse spetsiifikast (kas on kapitalimahukas või mitte).

Kreditoorse võlgnevuse näitajad
Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus näitab kordade arvu aruandeperioodil, mil firma tasus oma kreditoorset võlga.
Kreditoorse võlgnevuse välde näitab kui kiiresti (päevades) ---firma oma tarnijatele tasub. Enamasti jääb see näitaja 20 – 90 päeva vahele.
NB! Sarnaselt deb.võlaga tuleb eraldada võlgnevuses käibemaksu osa.

Talitustsükkel
s.o ajaperiood, mil vastavad tootmisvarud konverteeritakse valmiskaupadeks ja need omakorda veel nõueteks ostjate vastu. Tootjaettevõttes see hõlmab järgmist ahelat : toore, materjal- pooltoodang- valmistoodang laos- valmistoodangu lähetamine ostjale / arve esitamine
Mida kiiremaks ettevõte suudab selle tsükli teha, seda parem.

Finantseerimistsükkel ehk raha konversioonitsükkel (cash conversion cycle ),
näitab aega, mis kulub toorme ostust raha lõpliku kättesaamiseni müügist. Ehk ta on päevade arv, mille jaoks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid, et finantseerida ettevõtte äritegevuse tsüklit materjali ja kauba saabumisest raha laekumiseni klientidelt.
Tsükli arvutamiseks liidetakse varude käibevälde ja raha laekumise välde ning lahutatakse saadud summast tarnijatele tasumise välde.
Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks. Raha konversiooniperioodi vähendamiseks tuleb vähendada keskmist varude ja ostjatelt laekumata arvete konversiooniperioodi ning suurendada keskmist tarnijatele tasumata arvete laekumise perioodi (lühiajaliste kohustuste käibevälde). Mida pikem on ettevõtte finantseerimistsükkel, seda suurem on lühiajaline likviidsusrisk. Efektiivne oleks klientidelt raha kätte saada nii kiiresti kui võimalik ja tarnijatele tasuda nii hilja kui võimalik, lähtudes kokkulepetest. Põhjus on selles, et osaliselt võib tarnijatele raha käsitleda tasuta allikana. Siiski tuleks leida kompromiss, et hilise maksmisega mitte rikkuda häid ärisuhteid. Näiteks soetatakse varud, mille eest tuleb tasuda 30 päeva pärast, varudest toodetud lõpptoode müüakse 30 päeva pärast varude soetust ning kliendid tasuvad toodete eest kohe. Sellisel juhul on raha konversioonitsükkel 30+0-30=0. See tähendab, et täiendavaid rahalisi vahendeid investeerida tootmisse pole vaja. Kui raha konversioonitsükkel on negatiivne, saab ettevõte tavaliselt toodangu müügist raha kiiremini kui selle eest tasuda tuleb. Vastasel juhul peab ise raha enne ära maksma ning see võib omakorda tekitada vajaduse käibevaradesse täiendavalt investeerida.
Võõr-(laenu)kapitali kasutamise näitajad ( debt utilization ratios)
Kasutatakse firma võlakoormuse analüüsimisel. Annavad võimaluse hinnata firma poolt võetud finantsriskide olemust ja suurust. Liigne võlakoorem mitte ainult ei vähenda firma likviidsust tänu laenu %-deks minevatele suurtele maksetele, vaid võib majanduslanguse korral viia firma makseraskustesse. Saab vaadata ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma-ning võõrkapitali vahel.

Võlakordaja (debt ratio ehk debt to total assets ratio)
Suhtarv näitab kui suurt osa ettevõttest finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu % kogukapitalist moodustab võõrkapital. Hea tava kohaselt ei tohiks see näitaja ületada 70%. Kreeditorid on huvitatud näitaja võimalikult väiksest väärtusest. Kui suure võlakoormuse ajal langeb müügitulu või deb.võlgnevuse laekumissagedus järsult, võib see osutuda firmale saatuslikuks.
Ka omanikud võivad sellise olukorra puhul oma raha mitte tagasi saada. Seega riskid mõlemapoolsed.
Omakapitali osatähtsust kogukapitalis nimetatakse ka soliidsuskordajaks, mis ei tohiks langeda alla 30%. Rusikareegel on, et omakapital peaks moodustama 50% kogukapitalist. Võlakordaja ja soliidsuskordaja peavad samal ajamomendil arvutatuna olema kokku 100%.
Rusikareegel: 1) Lühiajalised kohustised ei tohiks omakapitali ületada rohkem kui 1,25 korda
2) Lüh.kohustised ei tohiks võrreldes omakapitaliga moodustada rohkem kui 80% ja pikaajalised rohkem kui 50%.

Intresside kattekordaja ( times interest earned - EBIT)
EBIT ehk ärikasum . Suhtarv näitab kas ettevõttel on vahendeid katta intressikulusid kasumi arvelt. Tulemus võiks olla vähemalt 3 ja enam ehk arvnäitaja võimalikult kõrge. Kui arvnäitaja langeb alla 1, ei kata ärikasum intressikulusid. Kriteerium 3 tähendab, et intress ei tohiks moodustada üle kolmandiku ärikasumist ning 2/3 ärikasumist peaks jääma alles omanikele. Kui see näitaja on alla 3-e, siis ei tohiks ettevõte plaanida täiendava laenu võtmist. Intressidele võib kuluda kogu teenitud kasum.

Pikaajalise võlgnevuse kattekordaja.
Näitavad kapitaliseerituse taset. Samuti Mitu ühikut koguvara on nii pikaajaliste kohustuste katmiseks kui ka kogu võõrkapitali katmiseks, olenevalt millist suhtarvu soovitakse arvutada.
Tasuvuse e. kasumisuhtarvud (profitability ratios)
Tasuvuse suhtarvud annavad ülevaate firma võimest teenida kasumit ja seega on ühed olulisemad. Ehk kui palju suutis juhtkond iga läbimüügi rahaühikust saada kasumit %-s. Kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada piisavalt kasumit. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust.
Kui ettevõttel on mingis perioodis kahjum, siis tasuvussuhtarve ei pea arvutama .

Müügikäibe puhasrentaablus (net profit margin )
Suhtarv mis näitab müügitulu iga rahaühiku tasuvust peale kõikide kulude ja maksude maha arvamist. Näitaja peegeldab firma hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmise efektiivsust. Sisuliselt näitab mitu senti teenis firma müügikäibe igalt eurolt. Isegi väike nihe võib viidata edukale või ebaedukale aastale.
Tulemus võiks jääda vähemalt 7-10%.
Müügikäibe ärirentaablus (operating margin). Näitab kuidas äriidee, millele ettevõte loodi ennast ära tasub. Mida suurem see näitaja on seda parem.

Müügikäibe brutorentaablus.
See näitaja on arvutatav ainult nende ettevõtete jaoks, kes kasutavad kasumiaruande skeemi nr 2. Müügikäibe brutorentaablus iseloomustab firma hinnapoliitikat ning tegevusefektiivsust. Tema arvväärtust mõjutavad järgmised tegurid:

• müügistruktuuri muutumine
  
• kaupade soetushinna (omahinna) muutumine
  
• kaupade müügihinna muutumine
  

Võiks olla 15-30%

Investeeringute e. varade puhasrentaablus (return on total assets, ROA)
Ehk kapitali üldtasuvus näitab firma varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Kui palju teenis iga varaühik kasumit. Näitab juhtkonna tõhusust varade kasutamisel kasumi genereerimiseks.
Seda näitajat võib võrrelda deposiidi intressimääraga, et teada saada, kas poleks mõttekam paigutada firma varade all olev raha kuhugi mujale. Seega võiks olla suurem kui deposiidi intressimäär.
See on ettevõtte edukuse üks võtmenäitajaid ja peetakse sageli tähtsamaks suhtarvuks.
Tulemus 15 – 20 vahel läheb firmal väga hästi. Oluline on, et näitaja on positiivne.

Omakapitali puhasrentaablus (return on equity, ROE)
Omanikele oluline näitaja. Näitab omanike investeeringute tasuvust (e.kui palju kasumit teeniti iga omakapitali paigutatud euro kohta) ja võimaldab otsustada ka efektiivse juhtimise üle. Tulemus näitab kui palju iga omakapitali rahaühik teenis kasumit. ROE kõrge tase viitab sellele, et ettevõte kasutab suures ulatuses võõrkapitali ning on seetõttu riskantne. Juhtkonna ülim eesmärk peaks olema aktsionäride rikkuse suurendamine . Omanike seisukohalt iseloomustab omakapitali puhasrentaablus firma efektiivsust aktsionäride rikkuse suurendamisel. Tulemused võiksid olla 15% juures, sest siis saab lugeda piisavaks ka inflatsiooni tingimustest tulenevalt.
Üldlevinud arvamuse kohaselt peaks ROE olema kõrgem kui keskmine laenuintress. Seda põhjendatakse sellega, et omakapitali investeerides on raha kaotamise risk kõrgem kui seda kellelegi välja laenates. Kõrgem risk tuleb kompenseerida kõrgema tuluga.
Lisateadmist!! Aktsiate väärtusnäitajad
Hinna ja dividendide suhtarvud ( price and dividends ratios)
Iseloomustavad firma turuväärtust, turu ootusi firma kohta võrreldes võistlejatega.

Tulu ühe aktsia kohta (earnings per share e.EPS)
Suhtarv näitab kui palju teenib kasumit iga käibes olev lihtaktsia (osak). Seda arvutatud aktsiakasumit nimetatakse baasaktsiakasumiks. Näitaja on ka aktsia väärtuse hindamise mõõdupuu

Dividende puudutavad suhtarvud

Võimendussuhtarvud
Altmani võrrandid.
Pankrot on lootusetu maksejõuetus , mis põhjustab ettevõtte tegevuse lõpetamise ja tema kreeditoride nõudmiste rahuldamise kohtumenetluse korras. Pankrot on turumajanduse paratamatu nähtus. Maksejõuetus ei ole veel pankrot, kuigi kõik pankrotijuhud eeldavad maksejõuetust. Kõik maksejõuetuse juhud ei pruugi aga sugugi viia pankrotini.
Ettevõtte sattumine pankrotti, täpsemalt ettevõtte eelnev maksejõuetus, oleneb paljudest asjaoludest ja seda ei ole võimalik 100 %-liselt prognoosida. On siiski leitud mitmeid abistavaid suhtarve. USA majandusteadlane Edward Altman on välja pakkunud ja praktikas hulgaliselt kontrollinud pankrotikoefitsiendi (Pk) ja krediidihinde (Z-seis) leidmise
Z = 6,5 x1 + 3,26x2 + 6,72x3 + 1,05x4
x1 – ( käibevara – lühiajalised kohustused)/ koguvara
x2 – jaotamata kasum / koguvara
x3 – ärikasum / koguvara
x4 – aktsiakapital / koguvõlgnevus
Kui: Z on suurem kui 2,6 on firma edukas
Z = 2,6 kuni 1,1 on seisund ebastabiilne
Z on väiksem kui 1,1 tõsine pankrotioht
PK = 1,2x1 + 1,4x2 + 3,3x3 + 0,6x4 + 0,999x5 (börsiettevõttele)
Kus:
x1 – (käibevara – lühiajalised kohustused) / koguvara
x2 – jaotamata kasum / koguvara
x3 – ärikasum / koguvara
x4 – müügitulu / koguvara
x5 – aktsiakapital / koguvõlgnevus
X1 näitab likviidsete vahendite osa firma varades
X2 näitab summaarse kasumlikkuse hinnet aegade jooksul
X3 firma kasumiloomise võime mõõt maksu- ja võimendusfaktoritest vabastatuna
X4 näitab varade kasutamise efektiivsust
X5 näitab hinnangut maksevõime suhtes talutava kaotuse suuruse kohta.
Pankrotikoefitsiendi arvuline tulemus näitab pankroti tõenäosust.
PK