Raamatupidamise alused (0)

Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.)
Omakapital (netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe
Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus)
Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist
Kasum( kahjum )-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe
Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
Varad -raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused.
Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend
Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe
Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade.
Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel.
RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend.
Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit.
Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil.
Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot . Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit . Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod. Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo . Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu . Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis.
Kontode avamise 3 seaduspärasust:
Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis , passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus:
Iga tehing tuleb kirjendata üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontode; Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetiliste kontode; Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoge, sama kehtib ka deebeti - ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta.
Sün.arvestus- e. varade ja kohustuste rahaline arvestus bilansikirjete järgi avatud kontodel. Analüt.arvestus.- e. varade ja kohustuste nii naturaalnäitajatest kiu rahas peetav detailne arvestus.
Ühekordne kirjendamine : Arvestusmoodus, kus majandustehing registreeritakse avestusregistrites ainult üks kord. 1. Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli. 2. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilansi ja selgitada majandustulemust.
Kahekorde kirjendamine: Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teine konto kreeditis. 1. Sisenmise kontolli võimalus. 2. Võimaldab perioodilist bilansside koostamist. 3. Lihtne selgitada majandustegevuse tulemus.
Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust:
1. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol
2. Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus.
Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida.
Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga.
Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot
Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot
Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud , juhtkond , töötajad, kreeditorid , investeerijad, tarnijad , ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid.
Aruannete liigitus info kasutajate järgi.
1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded .
2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest)
3. Statistilised aruanded (statistika seadusest)
Majandusaasta aruanne koosneb:
1. Tegevusaruandest ja 2. Raamatupidamise aastaaruandest.
Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus.
Bilanss – raamatupidamisaruanne mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit. Varad = kohustused + omakapital
Alternatiivvorm -> Omakapital = Varad – kohustused
Kassa - ja tekkepõhine arvestus:
1. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandus tehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele.
2. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
Raamatupidamiskirjend – ehk lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne .
Majandustehingute kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad , algdokumendi nimetus ja number
Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta.
Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine:
Kronoloogiline kirjendamine – tehingute kajastamine ajalises järjekorras
Süstemaatiline kirjendamine – tehingute rühmitamine tehingute sisse järgi
Vigade parandamine :
1. Korrektuuri võte -> (зачеркнуть и написать)
2. Täiendav lausend -> (добавляешь точно накойже lausend)
3. Stroneerimine -> D.Materjal 21000 -> D.Materjal 18900
K. Võlad tarnj. K. Võlad tarnj. (в скобках)
Inventeerimine
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib muu hulgas varade ja kohustuste inventeerimist.