Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Korralik äriplaan (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rapla vesiroosi Gümnaasium
Äriplaan
Raili Tiits
11b
Juhendaja : õp Sulev vahtre
Tallinn 2009
  • Äriplaani kokkuvõte
    Äriideeks on tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia - ja ulmekirjandust. Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 15-25 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia- ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes poele nii juurde lisaväärtust. Peale kohapealt ostmise on võimalik kaupa tellida ka läbi interneti. Ettevõtte asub Tallinna vanalinna ja kesklinna vahel, olles nii väga läbikäidav, nähtav ning klientidele avatud. Kuna vanalinn on põhiline Tallinna turismipiirkond, on oodata ka turistidest huvilisi.
    Eestis kaasaegseid lauamänge ei toodeta, seetõttu ostetakse see kaup sisse välismaalt. Lauamängude valikus oleks alguses ligikaudu sada erinevat lauamängu, et pakkuda ostjaile piisavalt suur valikut. LARPi mõõkasid hakkaks ettevõte ise tootma ning LARPi rõivastuse tootmiseks leitakse allhankijad , kuna rõivastuse valmistamine nõuaks palju oskustöölisi, ruume ja vahendeid samas kui toodangu maht ei oleks väga suur. Potentsiaalseteks alltöövõtjateks oleksid õmblusfirmad, nahatöötlusega tegelevad ettevõtted ja sepikojad. Peale otsese müügitegevuse hakkaks ettevõte tegelema ka erinevate fantaasiateemaliste ürituste korraldamisega ning lauamängude- ja LARPikultuuri edendamisega Eestis.
    Ettevõte pöörab suurt rõhku ettevõtte interjöörile ja muljele, et tekiks hubane teeninduskeskkond. Püsiklientide tekke soodustamiseks pakutakse püsiklientidele hulgaliselt soodustusi, alates madalamatest hindades kuni eritellimusteni. Püsiklientidele võimaldatakse ka lauamängude laenutamise teenust.
    Projekti stardikuludeks on 184 000 krooni, millest 104 000 krooni moodustab laen . Laenu võtmist põhjustab asjaolu, et firma vajab edasimüügiga tegelemiseks alguses finantsvahendeid, et hankida edasimüüdavat kaupa. 104 000 kroonise laenu on pikaajaline stardilaen, mis võetakse täismahus välja enne ettevõtte alustamist, et muretseda kaupa. Laen saab tagasi makstud esimese aasta lõpuks.
    Kahel esimesel aastal on ettevõttel kaks töötajat, kes on ühtlasi ka ettevõtte omanikud . Töötajatest üks tegeleks otsese müümistegevuse ning ettevõtte IT- toega ning teine valmistaks LARPi mõõkasid ning aitaks müümisel ning toodete tutvustamisel. Kõik juhtimisotsused võetakse vastu läbi konsensuse mõlema omaniku poolt. Kuna ettevõtte raamatupidamine ei ole väga mahukas, poleks otstarbekas selleks eraldi palgata raamatupidajat – seetõttu ostetakse see teenus sisse mõnelt raamatupidamisega tegelevalt firmalt. Ettevõtte 3. tegevusaastal laienetakse mõnda teise Eesti linna, soodsateks valikutena sobiksid näiteks Tartu ja Pärnu. Laienemisega kaasnevate juhtimisprobleemidega toimetulekuks palgatakse mõlemasse poodi 2 töötajat ning ettevõtte omanikud pühenduvad edasipidi ainult firma juhtimisele. Poetööliste tööjaotus säilib. 4. aastal laieneb firma veel, luues veel kaks täiendavat kauplust. Sellega kaasneb veel nelja poetöölise palkamine.
    1. Asutatava ettevõtte üldiseloomustus
    Äriidee kirjeldus
    Äriidee: Tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia- ja ulmekirjandust.
    Koostaja :   Andrus Raudsep, Henrik Mägi
     
    Koostamise kuupäev:   15.04.2009
     
    Äriplaani konfidentsiaalsus: koolitöö
    1.2 Projekti maksumus
    Ettevõtte alustamiskuludeks on 184 000 krooni, millest 30 000 moodustaks omakapital , 50 000 moodustaks EASi poolt saadav toetus ning 104 000 krooni (56,5%) moodustaks laen. Kuigi laenusumma on võrreldes omakapitaliga mõnevõrra suur, on see siiski õigustatud, kuna ettevõtte tegeleb küllaltki suures mahus edasimüügiga ning müüdava kauba ostmiseks on alguses vaja teha kulutusi. Samas on oodata madala konkurentsi tõttu suurt kasumit.
    2.1 Teenuse kirjeldus
    Ettevõte müüb laia valikut lauamänge ning fantaasia ja ulmekirjandust, mille kõik ostame sisse. Peale selle toodame müügiks ka valmiskujul LARPi varustust ning selle koduks tegemiseks vajalikke materjale, kuna mõned LARPi mängijad võivad eelistada lõpptoodangu ostmisele ise meisterdamist. Kui ulmekirjandust on võimalik pea igast raamatupoest Eestis osta, tegeleb lauamängude müügiga Eestis hetkel vaid üks ettevõte ning LARPi varustusega tegelevaid ettevõtteid hetkel ei ole. Ettevõtte kolm põhilist tegevussuunda on ühendatud põhjendusel, et kõigi kolme klientuur suures osas kattub.
    Sihtgrupiks on eelkõige fantaasiast ja ulmest huvituvad inimesed.
    2.2. LARPi varustuse tootmine
    2.1. Üldandmed
    Ettevõtte nimi: Excalibur
    Aadress:  Pikk tn. 19
    Tel..     69133169
    Fax      69133169
    E-kiri: [email protected]
    Weebilehekülg: www.excalibur.ee
    Ettevõtte organisatsioonilis -õiguslik vorm on OÜ
    Asutamise kuupäev: 15.04.2009
    Põhilised tegevusalad:
    1. Lauamängude, ulmekirjanduse ja LARPi varustuse müük
    2. LARPi varustuse tootmine
    Osakapitali suurus: 30 000
    Osakapitali sissemaks : 30 000 sissemaks
    Asutamisperiood: 09. mai 2009 – 01. august 2009
    Tegevuse alustamise kuupäev: 01. august 2009
    2.2. Ettevõtte eesmärgid
    Ettevõtte missioon : Pakkuda klientidele laia valikut erinevaid lauamänge, ulmekirjandust ja LARPi varustust, lähtudes nende soovidest, ning toodetega seonduvate tegevuste propageerimine.
    Pikemaajalised eesmärgid (2-5 aastat):
    1) Laiendada ettevõtmist Eesti suurematesse linnadesse (Jõhvi, Pärnu, Tartu)
    2) Laiendada ettevõtmist välismaale (Läti, Leedu)
    3) Muutuda finantsiliselt sõltumatuks ning kasumit tootvaks ettevõtteks
    4) Hõivata oma otsemüügis Eesti turg
    5) Osaleda ning toetada LARP-imisega seonduvate ürituste korraldamist
    Lühiajalised eesmärgid (1 aasta):
    1) Asutuse asutamine e. Firma registreerimine
    2) Üüripindade soetamine
    3) Edasimüüjatega lepingute sõlmimine
    4) Töölepingute sõlmimine
    5) Müügi alustamine
    6) Potentsiaalse klientuuri informeerimine meie pakutavatest võimalustest ( reklaam )
    7) Püsiklient loomine
    2.3. Osanikud
    Osanik , elukoht
    Osade suurus, kr
    Häälte arv
    Osatähtsus osakapitalis, %
    Andrus Raudsep, kodu
    25 000 kr
    1 hääl
    50%
    Henrik Mägi, oma kodu
    25 000 kr
    1 hääl
    50%
    Juhatus koosneb kahest liikmest:
    1) Nimi: Henrik Mägi (juhatuse esimees)
    • Vanus: 17
    • Haridus : keskharidus omandamisel
    • Vastustab finantsjuhtimise, töölepingute sõlmimise ja äri edasise strateegia kujundamise eest.

    2)Nimi: Andrus Raudsep
    • Vanus: 17
    • Haridus: keskharidus omandamisel
    • Vastustab LARPi varustuse tootmise ja tootevaliku eest.

    3. Ettevõtluskeskonna arengusuunad
    3.1. Tootmisharu arengusuunad
    Lakkamatult paisatakse turule uusi lauamänge ning selle pärast peab ka „Excalibur“ oma mängude valikut pidevalt uuendama. Väga suuri muudatusi pole LARPimises näha. 2008 aasta tehti Valgevenes Teise maailmasõja teemaline LARP ning võimalik et ka siinseid vene keelt kõnelevaid inimesi võib sellise temaatikaga LARP ning ja seonduvalt ka selle varustus huvitada.
    3.2. Muudatused ettevõtluskeskkonnas
    Lähima kolme aasta jooksul peaks Eesti majanduskriisist välja tulema . See tähendab, et sissetulekud hakkavad taas suurenema ning nõudlus kaupade järgi suureneb. Samas suureneb nõudlus kaupade järgi ka mujal maailmas seega meie poolt pakutavate toodete hinnad võivad tõusma hakata. Asutamisaastal võivad Eesti Vabariigis maksud ja kommunaalkulud tõusta.
    4. Projekti kirjeldus
    4.1. TOODE (Teenus)
    Ettevõte tegeleb:
  • Lauamängude jaemüügiga
  • Fantaasia ja ulmeraamatute jaemüügiga
  • LARPi varustuse tootmine
  • Valmis LARPi varustuse müümisega
  • LARPi varustuse ise valmistamiseks vajalike materjalide müümisega
  • LARPi varustuse laenutamisega
  • LARPi ürituste sponsoreerimisega
  • Lauamängu õhtute organiseerimine
  • Lauamängude laenutamisega
    Põhjus, miks sellistele teenustele ja toodetele turgu on, on sotsialiseerumise vajadus.
    Kõiki ettevõtte poolt pakutavaid tooteid on võimalik peale poest ostmise ka läbi interneti tellida ning teatava teenustasu eest kohale lasta tuua. Kui klient asub väljaspool Tallinnat, on võimalik toode Cargobussiga kohale toimetada. Ettevõte soosib ka püsikliendiks hakkamist, kellele pakume erinevaid soodustusi alates odavamatest hindadest ja lõpetades toodete laenutamise ja eritellimustega. LARPi varustus saab olema kvaliteetne, kuna kõik valmistatud toodet läbivad enne kvaliteedikontrolli ning peale esialgsete valmistuskogemuste kinnistumist hakatakse tegelema ka tootearendusega.
    4.2. Turg
    4.2.1. Turu kirjeldus
    Praeguse seisuga on Eestis küllaltki palju lauamängude huvilisi, kes lauamängude jaemüügi peaaegu puudumisel Eestis tellivad küllalti palju lauamänge välismaalt. Paraku on välismaalt tellimisel küllaltki palju negatiivseid külgi, mida Eestist ostes ei ole, näiteks:
  • Kauba kättesaamiseks läheb aega üle nädala
  • Enne kättesaamist ei saa kauba sisus täiesti kindel olla
  • Puuduvad eestikeelsed juhendid
  • Maksmisega kaasnevad valuutavahetuskulutused ja postimaks?
    LARPi varustusele on samuti Eestis küllalti märkimisväärne turg. Kuigi osad eelistavad varustuse ise valmis teha, leidub ka neid, kes tahavad LARPist mõnu tunda ilma, et peaksid varustuse valmistamisele aega kulutama. Kuigi näiteks LARPi relvastust on võimalik samuti välismaalt osta, kehtivad ka sellel samad negatiivsed omadused nagu lauamängudegi puhul.
    Tabel 1 Sihtturu määratlus
    Projekti praegune sihtturg
    Turuvaliku alused
    Põhja-Eestis elavad valdavalt teismeeas isikud
    Põhja-Eestis asub valdav klientuur poe asukoha tõttu ning teismeealised on põhiline sihtturg, kuna meie pakutavatest toodetest on tavaliselt just teismeealise huvitatud.
    Projekti võimalik sihtturg tulevikus. Turu võimalik laiendamine
    Turuvaliku alused
    Teismeeas isikud üle terve Eesti ning võimalik et ka teiste Baltimaade pealinnade ümbruses
    Uute poodide avamisega laieneb sihtturg nende poodide ümbrusse
    4.2.2. Konkurents
    Sellel alal on konkurents madal. Ainult üks firma nimega Ludo omab piisavat laia valikut lauamänge, et meiega konkureerida ning LARP varustust ei ole Eestis võimalik osta (ainult postimüügist). Ulmekirjanduse müügiga tegelevad kohalikud raamatupoed ning selles vallas on ka konkurents kõige suurem. LARPiga seonduvate toodete ja lauamängude müügis on konkurentideks ka välismaal paiknevad postimüügiga tegelevad ettevõtted.
    Tabel 2 Teenuse võrdlus konkureeriva teenusega
    Teenused
    Hinnang
    Omaduse kaal
    Hinnang punkte
    Halvem
    (-3..0)
    Võrdne  (0)
    Parem
    (0....+3)
    Lauamängude jaemüük
    +2
    0,4
    0,8
    Ulmekirjanduse jaemüük
    0
    0,2
    0
    LARPi varus-tuse müük
    +2
    0,4
    0,8
    KOKKU
    1
    Tabel 3 Olemasolevad ja potensiaalsed konkurendid
    Konkureeriv ettevõte
    Teenused
    Osakaal turumahust %
    KOKKU
    s.h. kohalikul turul
    Rahva Raamat
    Raamatute, lauamängude, kirjatarvete, muusika jne müük
    65%
    75%
    Pakkujad internetis?
    KÕIK
    40%
    30%
    Ludo
    Lauamängude jaemüük
    15%
    20%
    Põhikonkurendid:
    1)Pakkujad internetis
    • Tugevused – lai valik
    • Nõrkused – suur pettuse oht, kauba kliendini jõudmiseks kulub aega, postimaks
    2)Ludo
    • Tugevused – välja kujunenud klientuur
    • Nõrkused – kõrged hinnad, müügil ainult lauamängud

    Teised:
    1) Rahva Raamat
    • Tugevused – suhteliselt lai valik, suhteliselt mitmekülgne, välja kujunenud klientuur
    • Nõrkused – lauamängude valik ei ole väga suur

    4.2.3. Müügiprognoos
    Esialgu on oodata küllaltki mõõdukat klientide hulka, kuna kindel püsiklientide grupp on välja kujunemata ning ettevõte on turul uus. Esialgsel perioodil pandaks rõhku eelkõige lauamängude müügile ja LARPi varustuse materjalide müügile, kuna prognoositavalt on nõudlus nende järele kõige suurem.
    Tabel 4 Hinnaprognoos
    Toote nimetus (kliendi või tootegrupi lõikes)
    Hind (kr)
    2009 a.
    2010 a.
    2011 a.
    Keskmine lauamäng (tükk)
    350.00
    350.00
    400.00
    Keskmine raamat (tükk)
    220.00
    240.00
    260.00
    Keskmine LARPi mõõk(tükk)
    100.00
    150.00
    250.00
    Keskmine LARPi rõivaese (tükk)
    400.00
    500.00
    600.00
    Keskmise LARPi rõivaeseme laenutus (päevas)
    30.00
    35.00
    40.00
    Toormaterjal (ühe mõõga kohta)
    70.00
    75.00
    80.00
    Keskaegne riie (m2)
    150.00
    160.00
    170.00
    Müügiprognoos (naturaalühikutes) ja prognoositav netokäive
    • Esimesel aastal väga suuri müüginumbreid arvatavasti ei näe, kuna turule tulles peame enne ennast klientide seas tõestama. Ennustatavalt müüme esimesel aastal kuus ligikaudu 100 lauamängu, mis teeb lauamängude aastakäibeks 420 000 krooni.
    • Raamatuid müüdaks prognoosi kohaselt 25 kuus, mis teeks aastaseks käibeks 66 000 krooni.
    • LARPi mõõkadele esimesel aastal kiiret läbimüüki oodata ei ole. Kuna Eestis on hetkel hinnanguliselt 1000 LARPimängijat, kellel on isetehtud varustus olemas ning kes ei pruugi esialgu tahta oma varustust välja vahetada. Enamus mõõkade läbimüügist tuleb uute LARPihuviliste arvelt, kes soovivad LARPiga tutvust teha ilma, et nad peaksid varustuse ise valmis tegema. Müügile aitab kaasa ka ettevõttepoolne LARPi propageerimine, mis tekitab juurde LARPihuvilisi. Mõõkasid müüakse arvestuslikult 1. aastal 100 aastas, tehes aastakäibeks 10 000 krooni.
    • LARPi rõivastusele on samas suuremat läbimüüki oodata, kuna ajastukohaseid rõivaid üldjuhul kuskilt saada ei ole, ning laenutamises on põhilisteks teatrid, kus valik ei ole nõudlusele vastav. Hinnanguliselt müüdaks kuus 30 LARPi rõivaeset, tehes aastakäibeks 144 000 krooni.
    • Laenutamine oleks enamjaolt kolmeks päevaks, kuna LARPi üritused ise kestavad tavaliselt sama kaua. Kuus toimub keskmiselt üks kolmepäevane LARPi mäng, kus on keskmiselt 50 osavõtjat, mistõttu tuleks aastas käibeks 54 000 krooni.
    • Arvestades, et suur osa vanu LARPimängijaid eelistavad oma mõõgad ise valmis teha ning tihti tehakse endale mitu mõõka, müüdaks esimesel aastal kuus 50 mõõga jagu toormaterjali , tehes aastakäibeks 42 000 krooni.
    • Ühe LARPi-teemalise riidekomplekti valmistamiseks kulub ligikaudu 3 ruutmeetrit riiet. Ühes kuus ostetaks ligikaudu 10 komplekti jagu riiet, tehes 1. aasta käibeks 54 000.

    Kokku tuleks esimese aasta käibeks:
    420 000+66 000+10 000+144 000+54 000+42 000+54 000=790 000 krooni
    Teisel aastal on oodata LARPi ja lauamängude propageerimise tulemusena nõudluse kasvu pakutavatele toodetele, mis suurendab toodete läbimüüki. Müügile aitab kaasa väljakujunenud püsiklientuur ning tuntus turul. Teise aasta lõpus laieneb ettevõte teistesse Eesti linnadesse. Pakutava LARPi varustuse kvaliteet kasvab, hakatakse tegema koostööd Eesti nahameistrite ja seppadaga.
    Kolmandal aastal laieneb ettevõte välismaale, tuues kaasa läbimüügi kasvu. LARPi varustuse kvaliteet paraneb veelgi.
    Tabel 5 Realiseerimise netokäive (tuh. krooni)
     
    2009 a.
    2010 a.
    2011 a.
    Lauamängude müük
    420
    620
    1340
    Raamatute müük
    66
    90
    140
    LARPi mõõkade müük
    10
    38
    102
    LARPi rõivaesemete müük
    144
    180
    260
    LARPi rõivaesemete laenutus
    54
    133
    233
    Mõõga toormaterjali müük
    42
    56
    96
    Keskaegse riide müük
    54
    64
    78
    KOKKU
    790
    1181
    2249
    4.2.4. Turustamine
    Ettevõtte peamiseks sihtgrupiks on fantastikast huvituvad inimesed, kes on moodustanud tugevad internetikommuunid, millest peamised on www. dragon .ee ja www.larp.ee. Kõige efektiivsem viis nende klientideni jõudmiseks oleks nendega personaalne suhtlemine läbi nimetatud internetiportaalide. Portaalides on võimalik kliente teadvustada ettevõtte loomisest, hoida neid kursis tootevalikuga, anda infot kampaaniate ja eripakkumiste osas.
    Küllaltki ühtehoidva klientuuri tõttu on turustamises suur rõhk klientidel endal, kes räägivad ettevõttest edasi oma sõpradele ja tuttavatele. Rõhku pandaks toodete ja teeninduse kvaliteedile, et jätta ettevõttest hea mulje. Reklaami raadios, ajalehtedes ega televisioonis ei tehta , kuna info jõuab potentsiaalsete klientideni paremini läbi eelpool nimetatud veebiportaalide.
    4.3. Tootmine, ressursid ja infrastruktuur
    4.3.1. Ettevõtte asukoht
    Ettevõte paikneb aadressil Suur-Karja 18, Tallinn. Asukoht on soodne, kuna paikneb lähedal Pärnu maanteele ja kinole Sõprus. Ka on see ala rohkesti läbikäidav, kuna asub kesk- ja vanalinna vahel. Kuigi äripind asub võrdlemisi vanalinnas , saab sinna siiski kergesti kaubaautoga ligi. Äripind on piisavalt suur, kõigile vajadustele vastav ja väljarenditav.
    4.3.2. Tööjõu vajadus
    Esialgu oleks ettevõttes tööjõuvajadus väike. Kõrge efektiivsus oleks alguses saavutatud kahe töölisega – üks tegeleks poes müümisega ning firma netipoe ja IT toega ning teine tutvustaks müügisaalis tooteid juhul, kui kliente on parasjagu palju. Kui kliente parasjagu palju pole, tegeleks ta LARPi varustuse tootmisega. Kuna varustuse valmistamine palju aega ei võta ning toodetele suurt ülejääki ei toodeta. Tootmisprotsess ei ole väga keeruline ning eriseadmeid selleks vaja ei lähe.
    Raamatupidamisteenus ostetakse sisse mõnelt usaldusväärselt ja efektiivselt raamatupidamisfirmalt, kuna suurtes kogustes raamatupidamist ei teki ning püsikohaga raamatupidaja palkamine poleks õigustatud.
    LARPi rõivastust palkame tegema allhankijad, kuna tootmisprotsess on keerulisem, aegnõudvam ning ei mahuks efektiivselt poeruumidesse ära. Ka ei oleks kasulik selleks eraldi tootmispinda muretseda.
    Tabel 6. Tööjõu vajadus
    Amet
    Tööjõu vajadus
     
    1. aasta
    2. aasta
    3. aasta
    4. aasta
    Müüja/IT tugi
    1
    1
    2
    4
    Müüja/Varustuse tootja
    1
    1
    2
    4
    Kokku:
    2
    2
    4
    8
    Tabel 7. Töötaja palk
    Amet
    Palk kr/kuus
     
    1. aasta
    2. aasta
    3. aasta
    4. aasta
    Müüja/IT tugi
    4472
    4472
    7000
    7000
    Müüja abi/Varustuse tootja
    4472
    4472
    7000
    7000
    Kokku
    8944
    8944
    14000
    14000
    4.3.3. Tooraine vajadus
    LARPi mõõkade valmistamiseks on vaja suhteliselt väikese diameetriga kergeid ja seest tühjasid plastmasstorusid või bambust, teipi ja pehmet ning elastset pehmendusmaterjali (näiteks porolon). Tehnoloogia arenedes ja uusi kogemusi omandades võidakse hakata kasutama muid materjale. Rõngassärkide tootmiseks läheb vaja traati. Kõik nimetatud toormaterjalid on kergesti kättesaadavad.
    4.3.4. Põhivara ja seadmete vajadus
    LARPi mõõkade valmistamiseks eriseadmeid vaja ei lähe ning LARPi rõivastust toodetaks allhanke korras. Ettevõtte põhivara moodustaksid müügisaali sisustus ning ühe väiksema ruumi sisustus, kus toodetaks LARPimõõkasid. Kesksel kohal tootmisruumis oleks laud.
    4.4 Organisatsioon ja juhtimine
    Tegemist on kahe osanikuga osaühinguga, kus mõlemal osanikul on võrdne hääl otsustusprotsessil ning kõik otsused langetatakse konsensuse baasil. Esialgu ei ole osanike arvu plaanis laiendada. Firma juhatuse mõlemad liikmed omavad laiapõhjalisi majanduslikke teadmisi, on väga dünaamilised ja kohanemisvõimalised, ning pikaajalist kogemust lauamängude ja LARPi vallas.
    4.5 Projekti SWOT
    Tabel 6 SWOT
    S
    W
    • Vähe konkurente turul.
    • Sihtgrupi kursishoidmine ettevõtte tegevusega lihtne.
    • Kaasab teisi kultuurilisi majandusharusid nagu sepandus ja riidetööstus.
    • LARPimängurite klientuur mõnevõrra väike esialgu
    • Lauamängud tuleb sisse osta välismaalt.
    O
    T
    • Võimalus laieneda teistesse baltimaadesse ja Soome, kus konkurente on sammuti küllaltki vähe.
    • LARPi ja lauamängude populaarsuse kasvades on oodata vastavatele toodetele nõudluse kasvu.
    • Ettevõtte algusperioodil on vaja osta küllaltki suur valik lauamänge, millest enamus ei saa tõenäoliselt esimesel kuul maha müüdud.

    4.3. Äriprojekti realiseerimise ajagraafik
    Joonis 1. Äriprojekti realiseerimise ajagraafik
    Joonise y-telje legend:
  • Äriplaani koostamine
  • Turu-uuringute läbiviimine (peamiselt internetiportaalides)
  • Turu-uuringute analüüs
  • Toetajate leidmine
  • Veebitoe ja internetipoe programmeerimine
  • Poe ruumide rendilepingu sõlmimine
  • Asutamisdokumentide ettevalmistamine ja koostamine
  • Poe sisustamine , korrastamine
  • Asutamiskoosoleku kokkukutsumine ja asutamisdokumentide allkirjastamine
  • Dokumentide notariaalne kinnitamine
  • Ettevõtte pangaarve avamine
  • Äriregistrile vajalike dokumentide koostamine
  • Asutamiseks vajalike riigilõivude tasumine
  • Dokumentide esitamine äriregistrile ettevõtte alustamiseks
    4.4. Stardieelsed kulud
    Tabel 12
    Investeeringud ja väljaminekud
    Summa
    Finantseerimise liik
    Finantseerimise allikas
    Rahaline
    Mitte rahaline
    Kokku
    Turu-uuring
    5000
    5000
    5000
    Asutamiskulud
    5500
    5500
    5500
    Sisustus (mööbel, arvutid )
    45 000
    45 000
    45 000
    Rendi ettemakse
    9000
    9 000
    9 000
    Müüdavad tooted
    99 000
    99 000
    99 000
  • Finantseerimine
    5.1. Investeeringud varadesse (tuh. Kr.)
    Tabel 13
    VAJALIKUD INVESTEERINGUD
    1 kuu
    2 kuu
    3 kuu
    II kvart .
    II p. aasta
    2009 kokku
    2010
    2011
    2012
    1. PÕHIVARA
    1.1. Maa
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    1.2. Hooned ja rajatised
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    1.3. Seadmed
    45
    0
    0
    0
    0
    45
    0
    30
    60
    2. KÄIBEVARA
    2.1. Raha
    40
    0
    0
    0
    0
    40
    60
    50
    60
    2.2. Varud
    99
    28
    32
    99
    198
    456
    583
    1144
    1703
    KOKKU INVESTEERINGUD
    184
    28
    32
    99
    198
    541
    643
    1224
    1823
    5.2. Finantseerimise allikad
    Tabel 14
    RAHALISTE VAHENDITE ALLIKAD
    1 kuu
    2 kuu
    3 kuu
    II kvartal
    II p. aasta
    2009/10 kokku
    2010/11
    2011/12
    2012/13
    1. OMA-VAHENDID
    1.1. Osakapital
    30
    0
    0
    0
    0
    50
    0
    0
    0
    1.2. Kasum
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    2.LAENATUD VAHENDID
    2.1. Lühiajalised laenud
    2.1.1. Pangalaen
    0
    0
    0
    0
    0
    63
    0
    0
    0
    2.2 Pikaajalised laenud
    2.2.1. Stardilaen
    104
    0
    0
    0
    0
    104
    0
    0
    0
    2.2.2. Pangalaen
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    3. LIISINGUD
    4. EAS-i toetus
    50
    0
    0
    0
    0
    50
    0
    100
    0
    KOKKU INVESTEERINGUD
    184
    0
    0
    0
    0
    267
    0
    100
    0
    5.3. Kulude arvestus
    5.3.1. Muutuvkulud
    Tabel 15
    TOORAINE/MATERJAL
    Mõõtühik
    Ühiku hind, krooni
    Kulu ühele tootele
    Planeeritav toodete arv kuus
    Maksumus kuus, krooni
    Poroloon
    1*2*0,01m
    56,6
    0,5
    8
    226,4
    Teip
    0,03*10
    20
    0,05
    8
    8
    Plastmasstoru
    1m (d=??)
    25
    1
    8
    200
    Kokku
    434,4
    • Muutuvad palgakulud

    Tabel 16
    Töö/töötajad
    Palk tunnis/kuus, krooni
    Töömahukus, tunde/kuus
    Palgakulud kokku, krooni
    Müüja/ IT
    26/4472
    172
    5992
    Müüja/LARPi varustuse tootmine
    26/4472
    172
    5992
    KOKKU
    11 984
    • Muutuvkulud kokku

    Tabel 17
    Kulu liik
    Summa kroonides
    1 kuu
    2 kuu
    3 kuu
    II kvartal
    II poolaasta
    2009 aasta kokku
    1. Tooraine
    2322
    1161
    1161
    3483
    6966
    13 932
    2. Palgakulud
    11 984
    11 984
    11 984
    35 952
    71 904
    143 808
    3. Elekter
    300
    350
    400
    1200
    1950
    4200
    4. Küte
    0
    0
    1500
    4500
    3000
    9000
    KOKKU
    14 606
    13 495
    15 045
    45 135
    83 820
    170 940
    5.3.2. Püsivkulud
    • Püsivad palgakulud (juhtivtöötajad)

    Tabel 18
    Töötajad
    Põhipalk kuus, krooni
    Summa, krooni
    1 kuu
    2 kuu
    3 kuu
    II kvartal
    II poolaasta
    2009 aasta kokku
    KOKKU
    • Muud kulud, krooni

    Tabel 19
    Kululiik
    Summa, krooni
    1 kuu
    2 kuu
    3 kuu
    II kvartal
    II poolaasta
    2009 aasta kokku
    El soojus
    300
    350
    1900
    5700
    4950
    13 200
    Amort
    200
    200
    200
    600
    1200
    2400
    Üür/rent
    9000
    9000
    9000
    27 000
    54 000
    108 000
    Liising
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    Laenu tagasimakse
    0
    40 000
    7000
    21 000
    42 000
    110 000
    KOKKU
    9500
    49 550
    18 100
    54 300
    102 150
    233 600
    5.3. Toote/teenuste hinnakujundus (ühe kuu lõikes)
    Tabel 20 Omahinna arvutus
    Kulu liik
    Toote/teenuse nimetus
    1.Lauamängud
    2. LARPI rõivaese
    3. Mõõk
    4. LARPi rõiva-esemete laenutus
    TOOTMISKULUD
    Otsekulud
    1. Tooraine maksumus
    0
    0
    54,30
    0
    2. Töötasu
    0
    0
    0
    0
    3. Alghind
    175
    200
    0
    0
    4. Rõivastuse hooldamine
    7,10
    Üldkulud
    2. Töötasu (0,4 või 0)
    63,70
    72,80
    18,20
    5,50
    3. Elekter, soojus
    5,85
    6,70
    1,70
    0,50
    4. Üür/rent
    47,85
    54,70
    13,70
    4,15
    MUUD KULUD
    1. Laenu tagasimakse
    36,75
    42
    10,50
    3,20
    2. Muu
    1,05
    1,20
    0,30
    0,10
    Kokku kulud (summa)
    148,80
    170,10
    42,60
    12,90
    Toote/teenuse omahind
    323,80
    370,10
    96,90
    20
    Tabel 21 Toote/teenuse müügihind
    Toote/teenuse nimetus
    Omahind
    Juurdehindlus
    Müügihind
    1.Lauamängud
    323,80
    26,20
    350
    2. LARPI rõivaese
    370,10
    29,90
    400
    3. Mõõk
    96,90
    3,10
    100
    4. LARPi rõiva-esemete laenutus
    20
    10
    30
    5.4. Kasumiplaan (tuh kr)
    Tabel 22. Kasumiplaan
    KULUD
     
     
    1 kuu
    2 kuu
    3 kuu
    II kvartal
    II poolaasta
    2009/10 aasta kokku
    2010/11
    2011/12
    2012/13
    Prognoositav müügimaht (tk)
    0,1
    0,15
    0,2
    0,6
    1,65
    2,7
    4
    6,3
    10,7
    Prognoositav müügihind
    (vt tabel 5)
     
    Käive
    56
    64
    66
    200
    404
    790
    1020
    1969
    3680
    MUUTUVKULUD
     
    Palgakulud
    12
    12
    12
    36
    72
    144
    144
    450
    900
    Edasimüüdava kauba hind
    99
    28
    32
    99
    198
    456
    590,5
    1124,5
    1930
    Tooraine
    2,3
    1,1
    1,1
    3,5
    2,4
    7
    7,2
    11,2
    19,3
    PÜSIKULUD
     
    Palgakulud 0,4
    -
    Turustuskulud
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    20
    25
    Üldhalduskulud, (kindlustus, hooldus , remont )
    0,6
    0,6
    0,6
    2
    4
    7,8
    7,8
    14,6
    29,2
    Muu 0,5
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    Muud ärikulud
    9,5
    49,6
    18,1
    54,3
    102,1
    233,6
    123,6
    247,2
    494,4
    KASUM (- KAHJUM ) MAJANDUSTEGEVUSEST)
     
    Erakorralised tulud: projektidest, sponsorlus, toetamine
    184
    40
    0
    0
    0
    224
    0
    100
    0
    Erakorralised kulud (nt asutamiskulud)
    85
    1
    1
    2
    2
    91
    10
    40
    70
    KASUM (-KAHJUM) ENNE MAKSUSTAMIST
    31,6
    11,7
    1,2
    3,2
    23,5
    71,2
    136,9
    161,5
    212,1 
     
     
    ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM (-KAHJUM)
     25
    9,2
    0,9
    2,5
    18,6
    56,2
    108,2
    127,6
    167,6
    5.6. Rahavooplaan (tuh kr.)
    Table 23
    RAHAKÄIVE
    1 kuu
    2 kuu
    3 kuu
    II kvartal
    II poolaasta
    2009 aasta kokku
    2010
    2011
    2012
    ALGSALDO
    0
     25
    9,2
    0,9
    2,5
    18,6
    56,2
    108,2
    127,6
    LAEKUMISED
    1. Omakapitali sissemaks (kui on lisamakseid
    30
    40
    0
    0
    0
    70
    0
    0
    0
    2. Laen
    104
    0
    0
    0
    0
    104
    0
    0
    0
    3. Laekumine müügist
    56
    64
    66
    200
    404
    790
    1020
    1969
    3680
    4. Toetused
    50
    0
    0
    0
    0
    50
    0
    100
    0
    LAEKUMISED KOKKU
    240
    104
    66
    200
    404
    1014
    1020
    2069
    3680
    VÄLJAMAKSED
    1. Muutuvkulud
    113,3
    41,1
    45,1
    138,5
    272,4
    610,4
    741,7
    1585,7
    2849,3
    2. Püsivkulud
    10,1
    11,2
    12,7
    37,3
    66,1
    137,4
    141,4
    291,8
    558,6
    3. Põhivara ost
    45
    0
    0
    0
    0
    45
    0
    30
    60
    4. Kohustuste kustamine (laenu ja muude võlgade ning liisingu maksmine)
    0
    40
    7
    21
    42
    110
    0
    0
    0
    5. OÜ asutamiseks vajalik raha
    40
    0
    0
    0
    0
    40
    0
    0
    0
    VÄLJAMAKSED KOKKU
    208,4
    92,3
    64,8
    196,8
    380,5
    942,8
    883,1
    1907,5
    3467,9
    RAHAVOO SALDO KOKKU
    31,6
    11,7
    1,2
    3,2
    23,5
    71,2
    136,9
    161,5
    212,1 
    RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUKS
    5.7. Kavandatavad bilansid
    Tabel 24
    BILANSIKIRJE
    SUMMA, KROONI (aastate kaupa)
    2009
    2010
    2011
    AKTIVA
    KÄIBEVARA
    1. Raha ja pangakontod
    71,2
    136,9
    161,5
    2. nõuded ostjate vastu
    0
    0
    0
    3. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
    9
    9
    18
    4. Varud
    139
    148
    227
    KÄIBEVARA KOKKU
    193,5
    293,9
    406,5
    PÕHIVARA
    5. Materiaalne põhivara
    45
    45
    75
    6. Immateriaalne põhivara
    0
    0
    0
    7. Põhivara kulum
    -9
    -18
    -36
    PÕHIVARA KOKKU
    36
    27
    39
    AKTIVA KOKKU
    255,2
    320,9
    445,5
    PASSIVA
    KOHUSTUSED
    Lühiajalised kohustused
    7. Võlakohustused
    0
    0
    0
    8. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest
    0
    0
    0
    9. Võlad hankijatele
    0
    0
    0
    10. Maksuvõlad
    0
    0
    0
    Pikaajalised kohustused
    11. Pikajalised võlakohustused
    0
    0
    0
    12. Muud pikajalised võlad
    0
    0
    0
    KOHUSTUSED KOKKU
    0
    0
    0
    OMAKAPITAL
    13. Omakapital OÜ
    184
    184
    284
    14. Eelmiste perioodide jaotamata kasum
    0
    0
    0
    15. Aruaandeaasta kasum (kahjum)
    71,2
    136,9
    161,5
    PASSIVA KOKKU
    255,2
    320,9
    445,5
    5.8. Äriprojekti majandusliku tasuvuse hindamine ( tasuvusaeg )
    Ennustuslikult hakkab ettevõtmine ennast ära tasuma esimese tegevusaasta lõpus. See tähendab et selleks ajaks on tagasi teenitud investeeritud omakapital, tagasi makstud laenud ning ettevõtte hakkab kasumit tootma. Teise tegevusaasta lõpuks on kasum 108 200.
  • Vasakule Paremale
    Korralik äriplaan #1 Korralik äriplaan #2 Korralik äriplaan #3 Korralik äriplaan #4 Korralik äriplaan #5 Korralik äriplaan #6 Korralik äriplaan #7 Korralik äriplaan #8 Korralik äriplaan #9 Korralik äriplaan #10 Korralik äriplaan #11 Korralik äriplaan #12 Korralik äriplaan #13 Korralik äriplaan #14 Korralik äriplaan #15 Korralik äriplaan #16 Korralik äriplaan #17 Korralik äriplaan #18 Korralik äriplaan #19 Korralik äriplaan #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 630 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kallitibu Õppematerjali autor
    materjal on teemal lauamängude, LARPi varustuse ning fantaasia- ja ulmekirjanduse turuletoomine

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsnäitajate arvutamine
    171
    xls

    Finantsnäitajate arvutamine

    Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

    Majandus
    Äriplaan
    13
    doc

    Äriplaan

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE

    Äritegevuse alused
    Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE
    74
    doc

    Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

    Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited ­ probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap?

    Majandus
    FINANTSJUHTIMINE
    74
    doc

    FINANTSJUHTIMINE

    Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited ­ probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap?

    Finantsjuhtimine
    Finantsjuht-konspekt
    74
    doc

    Finantsjuht. konspekt

    Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited ­ probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap?

    Majandus
    Majandusmatemaatika
    78
    pdf

    Majandusmatemaatika

    MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

    Raamatupidamise alused
    Konspekt ettevõtte rahandus
    64
    pdf

    Konspekt ettevõtte rahandus

    ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või

    Rahanduse alused
    Äriplaani näidis
    20
    doc

    Äriplaani näidis

    2. Sebe 29,77 23,61 14,99 3. Taisto 14,24 11,29 7,16 4. Muud 38,84 30,8 19,55 KOKKU 100 100 100 Müügimahtude arvutamisel on silmas peetud OÜ Fahre Miti potentsiaalseid kliente. Turustamine Ettevõtte edukuse tagamiseks on vajalik korralik reklaam juba enne reaalse tegevuse alustamist. Juuli lõpus 2003 pannakse üles reklaam internetti (Delfisse) üheks nädalaks. Delfi andmetel on kontakte kavandatud bannerile igal tööpäeval 35000 ning igal puhkepäeval 26000. Samal juuli viimasel reklaamitakse teenust ka SL Õhtulehe kui kõige populaarsema päevalehe telekava tagakaanel ühe nädala jooksul. Augustis kasutatakse reklaamikanalina ühe nädala jooksul sama telekava tagakaant. Septembris, kui kool algab, pannakse plakatitena

    Äritegevuse alused




    Kommentaarid (8)

    sreawer profiilipilt
    Oliver Niinas: Suurepärane äriplaan, keskkooli õpilase kohta, oled küll hiilgava töö valmis saanud, kindlasti nõudis, see palju vaeva.

    Ise õpin rahvusvahelist majandust TTÜ TK-s ja kui vaadata seda äriplaani, jäi mul küll suu lahti, eriti keskkooli õpilase kohta, kes ei ole kunagi põhjalikumalt majandust või äritegevust õppinud:) kindlasti märgiks ära ka, et see oleks rohkem väärt kui 50 punkti ;).
    06:32 03-12-2012
     profiilipilt
    : parem, kui teised tööd siin, väga põhjalik ja hästi tehtud
    07:15 11-06-2012
    liisu26 profiilipilt
    liisu26: Põhjalikult koostatud, kasulik.
    22:15 27-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun