Lähiajalugu 2. osa peatükk 18 - Ameerika Ühendriigid (0)

Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA
asus  looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy
kuulutas   välja   „uute   rajajoonte   poliitika“,   mis   tähendas,   et   ameeriklastel   tuleb
rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil
USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei
suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi   leviku   pidurdamine-   USA abistas   nende   riikide   valitsusi,   keda
ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV
liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea
sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda
oli pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust. Reiganoomika-  tähendas   ettevõtluse   riikliku   reguleerimise   vähendamist,
ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist ja maksude alandamist. 2.Miks sekkus USA Vietnami sõtta?- kuna USA tahtis kommunismi pidurdada 3.Miks oli USA ühiskond sõja vastu?  Too näiteid sõjavastase liikumise kohta.-
kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu
protestima.  Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa   lõhestamine   toimus  1949  aastal,   kui   kuultati   välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer
Saksa   Liitvabariigi  kantsleriks.   NSV   liidu   okupatsioonitsoonis   kuulutati   välja
Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta   Saksamaa   lõhenemise   3   põhjust.  NSVL sulges   piiri   Ida-   ja   Lääne
Saksamaa   vahel.  Berliini   linna   ehitas   NSVL   Berliini   müüri,   mis   eraldas   Ida-
Berliini   Lääne-Berliinist.   Külma   sõja   tõttu   nõrgenesid   Saksamaa   lääne-   ning
idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et
seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum.


Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja
1960. Aastail; selle järgi on Lääne-Saksamaa ainuke seaduslik Saksa riik ja saksa
rahva esindaja. Berliini   müür-peale   teist   maailmasõda   tekkinud     sakslastele   maa   jaotus,
kurikuulus Berliini müür ida- ja läänesektorite vahel. Uus   idapoliitika-  1960.   Aastate   lõpul   hakkasid   võimule   tulnud sotsiaaldemokraadid   seda   ajama.   Sõlmiti   leping   suhete   parandamiseks   Poola,
Tšehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida- Saksamaaga Saksamaa taasühinemine- 1989. aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal
alanud   Saksamaa   taasühinemise   läbirääkimised   lõppesid   sellega,   et   ühinemise
kiitsid heaks nii Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhid. Miks vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika??? Peatükk 21, 21 a PÕHJAMAAD 1. Märgi   tabelisse   kõige   olulisem   riikide   välispoliitikas   ja   majanduses heaoluühiskonna kujunemisel: Rootsi         välispoliitika-   jätkas   neutraliteedipoliitikat.         Majandus-  arenenud
tööstusriik        , ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks. Norra   välispoliitika-   tegid   koostööd   Lääne-Euroopa   maadega,   loobuti
neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- suuremad
kahjud, kui Taanil. Kiire rikastumine pärast Põhjamere nafta- ja maagaasi varude
kasutusele võtmist. Soome   välispoliitika-   sattus   NSV   liidu   mõjusfääri.  Majandus-  NSV   liidu
mõjutused,   sõjahüvitiste   maksmise   kohustus   sidus   tööstuse   ja   põllumajanduse
tihedalt idaturuga. Majanduslik seis paranes 1950- 1980 aastatel.  Taani   välispoliitika-   tegid   koostööd   Lääne-Euroopa   maadega,   loobuti
neutraliteedipoliitikast,   ühineti   Marhalli   plaani   ja   NATOGA.  Majandus-   rajati
suurelt osalt põllumajandusele, majandustase taastati kiiresti. Isalandi   välispoliitika-   tegid   koostööd   Lääne-Euroopa   maadega,   loobuti
neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- põhiline
elatusallikas kala, tähtis liiklussõlm Euroopa ja Ameerika vahel. 


2.Millised olid Soome kaotused teises maailmasõjas?- Sõja tagajärjel oli Soome
sunnitud   loovutama   13%   oma   territooriumist   ning   suuruselt   teise   linna  Viiburi
Nõukogude Liidule Iseloomusta Soome arengut 1950-1980. aastatel järgmistes valdkondades: Tööstus-  turustas  oma   tooteid  kergelt.   Sisepoliitika-  oli   arenenud  demokraatlik
heaoluühiskond. Välispoliitika- oli NSV all.  Tööleht nr 7 peatükk 22 kommunistlikud riigid 1.millised riigid kuulusid sotsialismileeri?- Euroopa, Aasia, Ladina-Ameerika 2.   too   näiteid   sotsialismileeris.   Mis   neid   konflikte   põhjustas?-  Jugoslaavia
kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli
kooskõlastamata,  põhjustas  Josip  Tito  isepäine  käitumine.  Hiinaga  piirikonflikt,
põhjustas Mao Zedongi isepäisus. Millised sotsialismileeri riigid ei kuulunud sotsialistlikusse sõprusühendusse?
Miks?- NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust.
Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva
kontrolli   alla,   ei   kuulunud   küll   sotsialistlikku   sõprusühendusse,   kuid   olid   nn
sotsialistliku orientatsiooniga riigid. mil moel hoidis Nõukogude Liit kontrolli all kolmanda maailma riike? Kuidas
neid riike nimetati? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka
sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. nimetati kolmandaks maailmaks 3.iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majandusliku süsteemi.  Kommunistlik partei – kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti
Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond  – inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks
abilisteks Valimised – kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Plaanimajandus  –   range,   tootmine   valitseva   partei   koostatud   plaani   alusel,
pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. Mille   poolest   erinesid   sotsialistlik   ja   kapitalistlik   majandussüsteem?-
Sotsialismi iseloomulikud jooned: - riiklik tootmisvahendite omandus


- majanduse tsentraliseeritud planeerimine Kapitalistlikus   ühiskonnas   kuuluvad   tootmisressursid   pigem   eraisikutele   kui
valitsusele. 5.iseloomusta sotsialistlike riikide koostööd.  majanduses  :Olulisemaks   majandusalase   koostöö   organisatsiooniks   oli
Vastastikuse   Majandusabi   Nõukogu.   See   loodi   vastukaaluks   Lääne
majandusabile, mida pakkus USA. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-
meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada, samas tugevdas see neis riikides
Moskva ülemvõimu. sõjalises   koostöös  :   1955   moodustasid   Ida-   Euroopa   sotsialistlikud   riigid
vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile (NATO) oma sõjalise liidu:
Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati
kõigi   liikmesmaade   ühistegevust   ja   võrdsust,   kuid   tegelikkuses   juhiti   kõike
Moskvast.   Varssavi   paktiga   seadustati   NL-i   vägede   viibimine   Ida-   Euroopa
riikides. Selgita mõisted. Sotsialismileer-  Nimetati   sotsialistlikke   riike,   mis   tegutsesid   Nõukogude   Liidu
juhtimisel. Sotsialistlik sõprusühendus- riigid, mis järgisid moskva poliitilist joont Peatükk 23 nõukogude liit Täida lüngad. Stalin   suri  5.märts   1953   a.   tema   kohale   pretendeerisid   valitsusjuht  Georgi
Malenkov,   siseminister  Lavrenti   Beria  ja   partei   keskkomitee   sekretär  Nikita
Hruštšov.  Beria   eestvedamisel   hakati   normaliseerima   suhteid  Lääneriikide  ja
Jugoslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 a juunis vandenõu, sest ta mõju oli
hakanud kasvama. Beria mõisteti partei ja riigivastases tegevuses süüdi ja hukati
koos kaaslastega 1953 a detsembris. 2. Võrdle   nõukogude   liidu   majanduslike   ja   poliitilisi   olusid   kolmel perioodil Stalini   aeg-  poliitika-   diktatuur,   üheparteisüsteem,   õiguste   ja   vabaduste
puudumine,   totaalne   kontroll.  Majandus-  tööstus   oli   natsionaliseeritud,


põllumajandus- kollektiviseeritud( erand poola ja ungari), plaani-ja käsumajandus,
ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus.  Hruštšovi aeg- poliitika- Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA-
ga,   pehmendas   vägivallapoliitikat,   parteikaadri   pidev   uuendamine   (seati   sisse
piirtähtajad ametnikele). Majandus- Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti
toiduainete   hindu,   tühistas   piiranguid   erinevates   eluvaldkondades,
rahvamajandusnõukogu (liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Brežnevi   aeg-   poliitika-   Tugevnesid   tagurlikud   poliitilised   jõud,   stagnatsioon,
parteisisene   võimuvõitlus.  Majandus-  Stagnatsioon,   ei   suudetud   maailma
tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis 3.vasta küsimustele Milles   seisnes   käsumajandus?   Käsumajanduse   tingimustes   otsustab   selle   üle,
mida, kuidas ja kellele toota riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi
omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Miks   Nõukogude   Liidus   korduvalt   alustatud   majandusreformid   ei   andnud
tulemusi?  Sest   polnud   kindlat   kava   majanduse   tõstmiseks.   Võim   vahetus   tihti   ja   puudus
järjepidevus programmi elluviimisel. Miks   kujunes   Nõukogude   Liidus   1970.aastatel   seisakuaeg?  Ilmnes   kehtiva
režiimi   suutmatus   normaalselt   toimida.   NSVL  ei   suutnud   tehnilise   progressiga
kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Brežnevi tervise
halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute
lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. Peatükid 24, 24 a Eesti NSV Täida lüngad ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll  Eestimaa kommunistlikule parteile,
kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes
kuni 1946.aastani, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem
seadusandlik organ oli  Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud mingit võimu.
ENSV partei-ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest,
Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Võrdle Eesti NSV parteijuhtide võimuperioode.


Nikolai   Karotamm-   valitsemisel   tugines   eelkõige   juunikommunistidele   ja
laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke.
Karotamme   süüdistati   kodanlikus   natsionalismis,   vääras   kolhoosipoliitikas   ja
muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes   Käbin-   oli   Karotammest   kuulekam   Moskva   suuniste   täitja,   ajas
mõõdukat   laveerimispoliitikat,   tänu   sellele   säilitas   oma   ametikoha   pikaaegselt.
Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978.aastani. Karl Vaino  – üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks
muutus vene keele kasutamise propaganda. Millised olid vastupanuliikumise peamised vormid?  1940.aastad-   Metsavennad   –   aktiivne   relvavõitlus   eesmärgiga   taastada   Eesti
iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende
vastu   võitlemiseks   sõjaväge,   miilitsaüksusi   ja   julgeolekuorganid,   nõrgendas
oluliselt suurküüditamine 1950   Noorterühmad  –   põrandaalune   rühmitus,   kandepind   väike   ning   hiljem
eripalgeliste demokraatlike liikumistega 1960.aastad – uuesti avalik, peamised võitlusvahendid avalikud pöördumised ja 
kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada inimõiguste 
rikkumised ning levitada seda välismaal, suhted Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega. Kuidas said eestlased infot läänemaailmast?  Läbi välisraadiojaamade, mis 
edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, 
kommentaare, analüüse ja reportaaže sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka 
Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Millised olid nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale? 
Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne 
kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, 
industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 
Erasektori täielik väljasuretamine. Võrdle andmeid eesti rahvastiku koosseisu muutumisest. vaata tabelit- ei oska 
teha! Analüüsi kultuurielu Nõukogude Eestis.


Positiivsed jooned- Algas eesti kultuuri osaline taastumine, Taastus ka laulupidude
traditsioon, Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht, 1970. aastatel mindi üle 
kohustuslikule keskharidusele, mille võis omandada kas üldhariduslikus keskkoolis
või kutsekoolis. Negatiivsed jooned- nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelmiste 
põlvkondade kultuuripärandit. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse
vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke 
takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri 
maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Peatükk 28. Nõukogude Liidu lagunemine Mis   oli   perestroika   eesmärk?  õukogude   ühiskonna   majanduslikust   ja
välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades? Ühiskonnaelu-   Tsensuurireeglid   pehmenesid,   Glasnost   –   avalikustamine,
sõnavabadus,  Kontaktide tihenemine muu maailmaga, Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika-  Vähendati   kommunistliku   partei   rolli,   Loodi   NSV   Liidu
rahvasaadikute   congress,   Loodi   presidentaalne   valitsemissüsteem,   Poliitiliste
liikumiste tekkimine. Välispoliitika-   NSVL-i   ja   Hiina   suhete   paranemine,   NSVL-i   ja   USA   suhete
paranemine,   Afganistani   sõja   lõpp,   Desarmeerimise   kava,   tuumarakettide
hävitamine, VLO laiali saatmine, Saksamaa ühinemine, Kommunistlike režiimide
kokkuvarisemine Majandus- Majandusliku arengu kiirendamine, Liiduvabariikide majanduslik ja
poliitiline ühendus, Majanduslik kaos, Kaupade defitsiit Milline roll oli NSV liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel?  Mihhail   Gorbatšov  –   Kuigi   ta   tui   võimule   keerulisel   ajal,   aitas   ta   NSV
probleemidele lahendust leida perestroikaga. Boriss Jeltsin – Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks. Aleksandr   Jakovlev  –   Avalikustamispoliitika   üks   eestvedaja,   kes   püüdis
läänemaailma demokraatiat sobitada NSV ühiskonda.


Selgita mõisted Liiduleping  –   uus   liiduvabariikide   majandusliku   ja   poliitilise   ühenduse
heakskiiduleping. Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee – Komitee, mis proovis võimule tulla,
et takistada uue liidulepingu sülmimist. Gorbatšovi koduarest – President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu
sõlmimist. Augustiputš – Venemaa demokraatlike jõudude pöördekatse vastu väljaastumine,
mille tulemusena poliitiline seadus riigis likvideeriti. Sõltumatute Riikide  Ühendus  - Ühendus, mille  tulemusena  saadeti  ametlikult
laiali Nõukogude Liit Kuidas   mõjutasid   1991   aasta   augustisündmused   Moskvas   Eesti
taasiseseisvumist?  1991   aasta   20.august-   Eesti   Vabariigi   Ülemnõukogu   otsus   riikliku   iseseisvuse
taastamise   kohta,   riigipöörde   luhtumine   Moskvas   kiirendas   NSV     liidu
lagunemisprotsessi Millised   olid   Ida-Euroopa   kommunistlike   režiimide   kokkuvarisemise
põhjused? Välispoliitilised   põhjused-  NSV   Liidu   mõjuvõimu   taandumine   Ida-Euroopast,
Moskva kontroll Ida-Euroopa tegevuse üle vähenes, Gorbatšov lõpetas sekkumise
Ida-Euroopa riigiasjadesse Sisepoliitilised   põhjused-  Majanduse   allakäik,   Rahvarahutused,   väljaastumised,
massiliikumised, Reformimeelsete jõudude tugevnemine. Berliini   müür.   Meenuta,   millal   ehitati   berliini   müür   ja   mida   see
sümboliseeris? Ehitati   13.   august   1961a.   Müür   oli   üks   külma   sõja   ja   Saksamaa   lõhestamise
kurikuulsamaid sümboleid. 1989.aasta oktoobris arvas saksa kommunist Erich Honecher, et berliini müür
peab   vastu   veel   sada   aastat.   Kui   kaua   see   tegelikult   püsis?  9.   novembrini
1989.aastani.


Kui kaua püsis veel kommunism Saksamaal? 1989. aasta oktoobris, kui lõhuti
berliini müür Millised   olid   endiste   sotsialistlike   riikide   probleemid   pärast   kommunismi
kokkuvarisemist? Majanduses-  Likvideerida   käsumajandus,   Üleminek   tulumajandusele, liberaliseerimise ja privatiseerimise teel Poliitilises elus- Uue riigikorra ülesehitamine, Demokraatliku valitsemissüsteemi
juurutamine, Euroopaga integreerimine Peatükid 29, 29 A, Eesti taasiseseisvumine Selgita mõisted, kui võimalik, dateeri Fosforiidikampaania- protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli
võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG-   Eestis   tegutsenud   organisatsioon,   mille   eesmärk   oli   Molotovi-
Ribbentropi   pakti   ja   selle   salaprotokollide   avalikustamine   ning   tagajärgede
likvideerimine. Eesti Muinsuskaitse Selts-  12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud
liikumine,   mille   eesmärkideks   on   eesti   ja   Eestiga   seotud   muinsus-   ja   ajaloo-
objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja teabe
levitamine. ERSP- oli Nõukogude Eestis 20. augustil 1988 asutatud rahvuslik erakond, üks
esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus Rahvarinne-  poliitiline   liikumine,   perestroikaaja   suurim   massiliikumine   Eestis
aastatel 1988–1993 „Eestimaa laul“-  oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis
toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul Interliikumine-   oli   Eestis   aastatel   1988–1991   tegutsenud   nõukogudemeelne   ja
Eesti iseseisvuse vastane liikumine Suveräänsusdeklaratsioon-  16   november   1988   aastal   võttis   Eesti   NSV
Ülemnõukogu   vastu   suveräänsusdeklaratsiooni,   millega   sätestati   Eesti   NSV
seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes


Balti   kett-  Balti   kett   oli   rahumeelne   poliitiline   meeleavaldus.   See   toimus   23.
augustil   1989,   kui  umbes  kaks  miljonit  inimest   ulatas  üksteisele   käed   600  km
pikkuses  ketis  läbi  Baltimaade,   näidates  üles  oma   ühtsust   püüdlustes  vabaduse
poole Eesti   kongress-   oli   rahvaalgatuse   tulemusel   24.   veebruaril   1990   toimunud
üleriigilistel   valimistel   valitud   rahvaesindajatest   moodustatud   Eesti   Vabariigi
õigusjärgsete kodanike esinduskogu Üleminekuperiood-  oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990. aasta kevadel
välja   kuulutatud   periood,   mille   lõppeesmärgiks   oli   Eesti   Vabariigi   taastamine
iseseisva riigina IME-  Isemajandava   Eesti   ettepanek,   "Ettepanek:   kogu   Eesti   NSV   täielikule
isemajandamisele" ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi 1988.aasta oli Eesti poliitikas kujunenud 3 olulist suunda. Millised olid nende
eesmärgid? Nimeta mõni tuntud poliitik, kes seda suunda esindas. Rahvuslikud   jõud-   13.   aprillil   1988.   aastal   tegi   Edgar   Savisaar   telesaates
„Mõtleme   veel“   ettepaneku   luua   (asutada)   Eestimaa   Rahvarinne   Perestroika
Toetuseks   (RR-   Rahvarinne).   13.   aprilli   loetaksegi   Rahvarinde   asutamiseks.
Rahvarinne kujunes lühikese ajaga Eestis kõige massilisemaks rahvaliikumiseks.
Rahvarinde tähtsamateks juhtideks said Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. Impeeriumimeelsed   jõud-   Loodi   (asutati)   ENSV   Töötajate   Internatsionaalne
Liikumine   (   IL-   Interliikumine)   ja   Töökollektiivide   Ühendnõukogu   (   TKÜN).
Interliikumise   juhiks   Eestis   oli   Jevgeni   Kogan   ja   TKÜN   juhiks   oli   Vladimir
Jarovoi Rahvarinne   ja   rahvuskommunistid-   18.   märtsil   1990   toimunud   Eesti   NSV
Ülemnõukogu   valimistel   sai   Rahvarinne   24%   häältest.   Rahvarinde   nimekirjas
kandideerinud   said   selles   45   kohta   105-st.   Edgar   Savisaar   moodustas   valitsuse
suures osas Rahvarinde liikmetest Millist ohtu kujutas 1991.aasta jaanuarikriis Baltikumi rahvastele? Üritati takistada NSV liidu lagunemist Milles seisnes iseseisvusreferendumi korraldamise tähtsus? iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti
ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust


millal ja millise dokumendiga taastati Eesti riiklik iseseisvus? 20. august 1991, “Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Peatükk 30 Millised olulised muutused toimusid Euroopas 1990.ndate aastate algul? 1.eesti kongress alustas tegevust, valiti eesti komitee 2.kuulutati välja üleminekuperiood 3.  ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava
Eesti (IME) majandusprogrammi 4.ENSV ülemnõukogu valimine Milliseid etappe Euroopa liidu arengus tähistavad järgmised daatumid? 1992- rajati Euroopa Liit 1995- loodi tolliliit 2005-  Euroopa Ülemkogu vastu stabiilsuse ja kasvu pakti muutmine 2004- Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004, kui liiduga
ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Peatükid 31, 32, 32 a. Kirjuta lühikokkuvõte järgmiste teemade kohta Põhiseadusliku   riigikorra   ülesehitamine-   Põhiseadus   sätestab,   et   riik   peab
“tagama   eesti   rahvuse   ja   kultuuri   säilimise   läbi   aegade”.  Presidendi-   ja
parlamendivalimised   toimusid   1992.   aasta   septembris.  Riigikogu   valis
taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Riigikogu
valimiste järel lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993. aasta
kevadel alustas tööd Riigikohus. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse
ja politsei loomisele. Üleminek turumajandusele- Majandusreformi põhialuseks oli 1992. aasta juunis
toimunud   rahareform,   millega   võeti   kasutusele   kroon.   Rahareformiga   eralduti
rublatsoonist,   see   võimaldas   muutuda   Eestikeskseks   majanduspoliitikal.
Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng.


Kõik   need   protsessid,   eriti   põllumajanduse   ümberkorraldamine,   on   arenenud
valuliselt   ning   kohati   tõsiste   tagasilöökidega.   Majandusliku   edu   kõrval   on
ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus. Võõrvägede   lahkumine-  Võõrvägede   väljaviimist   toetasid   rahvusvahelised
organisatsioonid ja avalikkus.  Murrang läbirääkimistel saavutati alles 1994. aasta
juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel
Moskvas.   Riigipeade   kohtumisel   kirjutati   alla   lepingule,   mille   alusel   võõrväed
lahkusid   Eestist   31.augustiks   1994.   aastal.   Eesti   Vabariik   andis   kohale   jäänud
sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba.  Milliste   rahvusvaheliste   organisatsioonide   liige   on   Eesti?   Mis   on
irganisatsiooni tegevuse eesmärk? Organisatsioon- ÜRO, ühinemise aeg- 1991. aasta, eesmärk- rahvusvahelise rahu ja
julgeoleku tagamine.  Organisatsioon-   NATO,   ühinemise   aeg-   29.03.2004,   eesmärk-   kaitsta   rahvaste
vabadust Organisatsioon-   OECD,   ühinemise   aeg-   2010   aasta,   eesmärk-   aidata   kaasa
maailmamajanduse arengule Organisatsioon-   Euroopa   Liit,   ühinemise   aeg-   2004.   aasta,   eesmärk-   ühendada
Euroopa riike praktilist koostööd tehes Miks   levisid   1960.aastatel   läänemaailma   tudengite   hulgas   vasakpoolsed
õpetused? sisaldas   erinevaid   radikaalseid   poliitilisi   rühmitusi,   nagu   feministid,   rohelised,
ametiühingud,   ateistid,   seksuaalvähemuste   õiguste   eest   võitlejad   ja   mõningad
rahvusvähemuste ja inimõiguste eest võitlejad. Hiljem nende radikaalsus vähenes mis on massikultuur? Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia
– ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused  täida   tabel   teaduse   ja   tehnika   saavutustest.   Millised   ohud   võivad   tehnika
arenguga kaasneda?  Saavutused-  Maailmas   toodetakse   rohkem   kui   16%   kogu   elektrienergiast
tuumkütuse baasil.  Tuumaenergia kasutamine.  Ohud-  Tuumakütuse jäägid on
radioaktiivsed,   kõigile   elusorganismidele   väga   ohtlikud.  Tuumakütus   ei   kuulu


taastuvate   kütuste   hulka.   Seetõttu   võib   tuumaelektrijaamade   kasutamine   muuta
ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Saavutused- inimene lendas kosmosesse, kosmonautika, ohud- ?   saavutused-  nii   arvutid,   kui   ka   internet   on   kiiremaks   ja   mugavamaks   läinud,
arvutid ja internet,  ohud-  arvutile- viirused, ohud inimesele- füüsiline tervis ja
vaimne tervis.