Muudatused kaasaja poliitilisel - õppematerjal (0)

Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil
1) Tšehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tšehhiaks ja Slovakkiaks,
2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+ Montenegro ),
3) Saksamaa on taas üks riik (1990),
4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid
2. Kahepooluselise maailma kujunemine.
Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL . Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid – NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima , kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastand­likuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!!
4. Külma sõja lõpp.
Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riikides kukkusid kokku kommunistlikud režiimid. Siis lõpetas tegevuse ka nende sõjaline organisatsioon VLO. 1991.a lagunes ka NSVL.
5. Perestroika ja glasnost
1985.a sai NLKP uueks peasekretäriks M.Gorbatšov (võimul kuni 1991), kes pidi NSV Liidu kriisist välja tooma nii, et säiliks sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks alustati riigis reforme ja ümber- korraldusi, mida kokku hakati nimetama perestroikaks. Riigis algas ka glasnost – avalikustamine, s.t. hakati rääkima tõeselt riigi probleemidest, püüti rahvale mitte enam valetada.
Reformid toimusid:
1) majanduses - näiteks lubati mõningal määral eraettevõtlust, püüti võidelda alkoholismi vastu.
2) välispoliitikas - eesmärgiks suhete parandamine USA- ga ja Euroopa juhtivate riikidega, et lõpetada võidurelvastumine. Gorbatšov sai aru, et muidu pole võimalik perestroikat ellu viia. Näiteks 1989. viis NSVL oma väed välja Afganistanist ning vähendas kontrolli nn. sotsialismileeri riikide üle. Eelkõige tähendas see vene sõja- vägede väljaviimist neist. See viis enamikus Ida-Euroopa riikides kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni.
3) sisepoliitikas
a) kommunistide võim ühiskonnas vähenes, paljud tagurlikud kommunistid vallandati oma kõrgetelt kohtadelt,
b) seati sisse presidendi amet - esimeseks presidendiks valiti M.Gorbatšov,
c) toimusid esimesed mitme kandidaadiga parlamendivalimised.
6. NSVL kokkuvarisemine .
Kommunismi kokkuvarisemise põhjused NSVL-s:

• majandus oli jõudnud kriisi, valitses toiduainete ja tarbekaupade puudus,
  
• riigis alustatud perestroika ja glasnost äratasid rahva, algasid rahutused,
  
• NSV Liiduga vägivaldselt liidetud rahvad nõudsid iseseisvuse taastamist,
  
• NSV Liidul polnud jõudu võidelda kõigi rahulolematute vastu,
  
• lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist.
  

Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine?
Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum . Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia , Gruusia ja Moldova . 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatšov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud. Vene demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga surusid riigipöördekatse maha.
Augustiputši ajal kuulutasid end iseseisvaks Eesti ja Läti. Ka Ukraina ja Valgevene ei tahtnud enam Gorbatšovi pakutud liidulepingule alla kirjutada. B.Jeltsini eestvedamisel sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 1991.a. omavahel uue liidulepingu, mille alusel moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Paari nädala möödudes ühines sellega veel 8 endist liiduvabariiki, mis tähendas NSV Liidu lagunemist. 25. dets. 1991. loobus Gorbatšov presidendiametist, 26. dets. 1991. kuulutati NSVL laialisaadetuks.
7. Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike režiimide kokkuvarisemised põhjused?
a) välispoliitilised põhjused:

• nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle
  
• Gorbatšov loobus Brežnevi doktriinist,
  
• NL viis oma väed Euroopa riikidest välja,
  
• lagunes VLO.
  

b) siseriiklikud põhjused.

• majanduse allakäik,
  
• elatustaseme langus,
  
• plaanimajanduse tõttu valitses kaupade defitsiit,
  
• sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla,
  
• süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised;
  
• kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud.
  

8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur . Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia .
Õpik lk. 128-139.
9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil?
10. Seleta:
demokraatia - valitsemisvorm , mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused .
totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus , eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud.
vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille tulemusena demokraatia asendus autoritaarse diktatuuriga.
kolonialism - suurriikide poliitika nõrgemate riikide enda valdusesse saamiseks.
külm sõda -kommunistliku ja läänemaailma demokraatia vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, võidurelvastumises, propagandas, kriisides jne. Kujunes välja pärast Teist maailmasõda ja kestis kuni 1991 (1989)
sundkollektiviseerimine - talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks.
üliindustrialiseerimine - poliitika, mille käigus arendati eelisjärjekorras suurtööstust, eriti just rasketööstust.
massirepressioon - väga suure arvu inimeste ahistamine, vangistamine, asumisele saatmine ja tapmine. Näiteks Eestis nõukogude võimu poolt 1941. ja 1949. läbi viidud küüditamised olid massirepressioonid.
perestroika - NSVLiidus M.Gorbatšovi poolt läbi viidud ümberkorraldused, et täiustada sotsialismi.
suveräänsus- riigi täielik sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest.