PEREKOND KESKKONNAS (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
PEREKOND KESKKONNAS
Iseseisev töö
Juhendaja :
Pärnu 2016
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. PEREKONNA STRUKTUURi kaardistamine 4
2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED 5
2.1. Peresüsteemi analüüs 5
2.2. Pere protsesside analüüs 6
Kokkuvõte 12
Viidatud allikad 13

Sissejuhatus

Sotsiaaltöö käigus tuleb aidata mitmeid kliente. Sageli on alguses kliente vaid üks, kuid olukorra uurimisel leiame, et peamiseks kliendiks on hoopiski keegi teine ja et just teda aidata, tuleb leida probleem kogu perekonna probleemidele.
Töö eesmärk on rakendada kursuse jooksul käsitletud teoreetilisi kontseptsioone pere toimetulekutaseme analüüsimise protsessis. Analüüsi kohustuslikuks elemendiks on genogramm ja ökokaart ning kirjeldus pere probleemidest ja ressurssidest
Analüüsi ülesanded:

• koostada intervjuude abil genogramm ja ökokaart;
  
• analüüsida sotsiaalseid suhteid;
  
• seoste leidmine põlvkondadevahelistest suhetest;
  
• leida võimalikud sekkumisviisid probleemi lahendamiseks.
  

Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppematerjale ja probleemülesande intervjuu informatsiooni. Lisaks aitab juhtumit analüüsida genogramm ja ökokaart.
Töö koosneb kolmest peatükist , millest esimene annab ülevaate perekonna struktuurist.Teine peatükk analüüsib perekonna suhteid ja protsesse. Viimane peatükk käsitleb ökokaarti ning sellega seonduvat. Peatükid on jaotatud alapeatükkideks.

1. PEREKONNA STRUKTUURi kaardistamine

Alljärgnevalt jooniselt on näha perekonna struktuuri kaardistus, mille aluseks on lähtmeandmetest saadud info.
Joonis 1. Perekonna struktuur (autori koostatud)
Antud perekonnas elavad koos Tiia ja Toomas, Tiia tütar Annika eelmisest suhtest ning Tiia ja Toomase ühised lapsed Andres ja Aimi.

2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED

2.1. Peresüsteemi analüüs

Joonisel 1 olevalt genogrammilt võib välja lugeda pereliikmed , 3 erinevat põlvkonda ja kehtivad perestruktuurid.
Lähteandetele tuginedes on antud juhtumi peamisteks klientideks Tiia ja Annika. Perekonna intiimsesse võrgustikku kuuluvad eelkõige nemad, kuid lisanduvad ka Tiia abikaasa Toomas ja nende lapsed Andres ja Aimi. Lähima pere hulka kuuluvad veel ka Toomase ema Maari , kellel on hea läbisaamine Annikaga, ning ka Tiia õde Kadri , kellega pole pereliikmetel väga hea suhtlus. Antud pere on üsna eraldiseisev üksi ja andmetele tuginedes võib väita, et puudub suurem tugivõrgustik. Pere püsib koos, sest ema Tiia üritab koos hoida traditsioonilist peremudelit, kuid kahjuks on peres palju probleeme, mis on oma algse põhjuse saanud palju varem.
Genogrammilt on näha ema Tiia perekonna struktuur. Tiiat ja tema õde kasvatas ema, isaga oli viimati kontakt 15 aastat tagasi. Peresuhteid ema ja isa vahel on kirjeldatud külmade ja kiindumuseta. Tegemist oli purunenud suhtega, mis kandus edasi ka Tiia ellu, esimene suhe lagunes ja Annika bioloogiline isa Tanel oma last omaks ei võtnud . Sellele tuginedes võib järeldada, et Tiia üritab iga hinnaga hoida suhet Toomasega, et tema lastel oleks mingilgi määral isa.
Toomase kohta olev informatsioon on mõningas mõttes vastuoluline . Toomase ema Maari intervjuust saab infot, et Toomase eelnev suhe ei olnud vägivaldne ja kohati on lähisuhte vägivallas süüdlaseks lausa Tiia. Toomas on alkoholisõltlane ja vägivaldne, kas vägivaldsus ja alkoholilembelisus on päritud mustritest või olukorrast omandatud, pole teada. Oleks vajalik koguda informatsiooni Toomase kohta, et võimalusel talle abi pakkuda. Informatsiooni saaks eelkõige tema emalt Maarilt, kuid juba eelmises intervjuus on selgelt näha, et ema kaitseb poega ega leia, et antud peres suuri probleeme oleks.
Peamine klient, Annika, on teismeeas ning tema probleemid tulenevad eelkõige perekonnast. Annikal pole olnud isa ja on võimalik, et ta tunneb hüljatuse tunnet , sest kasuõel ja –vennal on vähemasti isa. Lisanduvad ka vanaema kaotusega seotud tunded, sest vanaema aitas Tiial Annikat kasvatada. Peamine probleem on siiski peres olev füüsiline ja vaimne vägivald , mis on tekitanud ohutunde ja stressi, mis võivad omakorda olla märgiks peavalude põhjustele. Ei saa väita, et Annika ei otsi kontakti või suhtlusi, soe suhtlus Maariga viitab sellele, et Annika üritab leida tuge.
Kõige suurem surve on Tiial, sest tema on kogu pere keskmes ja tema olukord on väga raske. Tugisüsteemi kuulub vaid õde Kadri ja KOV sotsiaaltöötaja , kellega ei taha Tiia häbi ja kontaktistressi tõttu kööstööd teha. Tiiaga seotud muudatusi on väga raske läbi viia. Tiia on vägivaldse suhe alistunud pool ja saadud info põhjal võib väita, et lisaks vägivaldsetele episoodidele kannatab Tiia ka depressiooni käes, olles pidevalt väsinud. Tugipunkti antud olukorras ei ole, sest Tiia on ohvriolukorras ega soovi välismaailmaga väga suhelda. Sotsiaaltöötaja kirjeldab Tiiat kui allaandnud klienti, seega pole oodata muutust oodata enne, kui nõustamise ja jõustamise käigus seda muuta.

2.2. Pere protsesside analüüs

Pere välissuhted on pigem keerulisemad kui normaalsed. Peresiseste sündmuste ja eluolu tõttu hoiavad pereliikmed teistest eemale. Tiia on allasurutud ja sellest tulenevalt ei soovi ta võõrastega suhelda. Toimub ohvrile kohane käitumine.
Olukorra üheks halvemaks pooleks on tõsiasi, et pere elab suuremast keskusest eemal külas, kus reaalselt pole võimalik tööd leida ega vaba aega veeta. Puuduvad soodsad vahendid liiklemiseks, bussiliklus toimib 4 korda päevas. KOV poole on Tiia pöördunud eelkõige toimetulekutoetuse palumiseks, kuid muud abi ta otsinud pole ja ka sotsiaaltöötaja poolt pakutavast abist on ta loobunud. Tiia ja Annika on pigem endassetõmbunud ja ei suhtle teiste inimestega.
Peres on kujunenud välja teatud allsüsteemid , aga nende omavahelised suhted on keerulised. Allsüsteemidena võib välja tuua:

• Tiia ja Toomas abikaasadena
  
• Tiia ja Toomase ning nende ühised lapsed Aimi ja Andres
  
• Annika ja Aimi
  
• Annika ja Andrese ja viiendaks
  
• Tiia ja Annikaga
  

Kaugemaks süsteemideks on Tiia ja Kadri ning Annika ja Maari.
Rollid tunduvad kui klassikalise peremudeli omad, kuid reaalselt vaagides selgub , et rollid on nihkunud ja kindlad rollid ja nendega seotud tegevused paigas ei ole. Pere eest hoolitsemine on Tiia ülesanne, kuid olenevalt pere olukorrast on Tiia suutmatu võtta vastu õigeid otsuseid oma laste heaks. Annika on perest eraldunud ja võtnud kohati täiskasvanu rolli, sest ta tunneb, et peab ise enda eest hoolitsema. Toomase rolliks on pere ülalpidamine, kuid tema alkoholilembud ja vägivaldsus on kohati sellele takistuseks, sest raha annab ta küll majapidamiskulutuste jaoks, kuid sellest ei jagu. Puudub info, kas Toomasel tekib mingisugune raha ülejääk, mida ta oma abikaasale ei anna või kulub kogu teenitud raha Soomes käimiseks ja alkoholi ostmiseks . Rahaprobleemid on abikaasadele peamiseks probleemide allikaks, kahjuks on neisse probleemidesse kaasatud ka Tiia õde Kadri.
2.3. Suhete analüüs
Pere hetkeline elutsükkel kuuluks kui mitme erineva tsükli alla. Antud pere on väikeste lastega pere, kus toimub laste kasvatamine ja finantskohustuste järgimine. Samuti ka murdeealiste lastega perekond, sest Annika on varajases teismeeas ning pere probleemide tõttu on käitumismustrid väga erinevad ja kohati teatud tsüklist eraldatud.
Abikaasadevahelised suhed on keerulised. Peres on lähisuhtevägivald. Pereliikmete omavaheline läbisaamine on raskendatud. Pere hoolitsemine on jäänud pigem ühe vanema ülesandeks, kuid ta ei suuda teha õigeid otsuseid, sest soovides traditsioonilist pere, on Tiia valmis olema ohver ja mitte mõtlema ratsionaalselt ega võta vastu talle pakutavad abi.
Perel on võima abi vastu võtta, kuid pereliikmed ise pole valmis olukorda muutma . Olukord stabiliseeruks, kui Tiia võtaks vastu sotsiaaltöötaja poolt pakutud abi ning otsiks KOV-ilt abi juurde ja ka õe Kadri poolt pakutav rahaline abi. Stabiilsuse loomiseks peab Tiia tunnistma, et antud olukord ei ole normaalne ja muutus peaks toimuma eelkõige tema enda ja laste heaolu pärast.
Perekonnas on näha metareeglid , mis annavad mõista, et pigem olla allasurutud ja tagasihoidlikud. Tunnete väljanäitamisi peresiseselt ei toimu. Tunnete mitte väljanäitamine ega probleemide mitte adumine on üheks suuremaks probleemiks antud juhtumis. Oma frustratsiooni elab kõige enam välja Annika ja sellest tulenevalt on probleemne ka tema käitumine ja halb õppeedukus. Samuti on alla surutud ka kogu Tiia olemus, et vaid hoida peret, mis tegelikult ei ole pere vaid sunniviisiline koostegutsemine.
Tiia suhtleb iganädalaselt enda õe Kadriga telefonitsi. Annika suhtleb Maariga, käib tal külas. Emaga ta suhtleb vähe ja kasuisa Toomasega suhtlus puudub. Toomas ja Tiia suhtlevad enamasti siis, kui mees kodus on. Annikal on paar sõpra, koolis pole teiste lastega suhted eriti head. On tulnud olukordi , kus ta väljendab oma tundeid teiste vastu vägivaldselt. Seda on ta kindlasti õppinud kodust, kus Tiia kannatab Toomase vägivalla all. Antud peres ei räägita üksteisest hoolimisest ega armastusest.
2.4. Põlvkondade suhete analüüs
Suguvõsa mustrite edasikandumine algab juba sellest, et ema oli Tiia sündides 19- aastane ja ka Tiia sünnitas Annika 19- aastaselt. Tiia peres ei olnud vägivalda, kuid puudusid soojad suhed ja omavaheline lähedus . Sellest tulenevalt on mõnigas mõttes arusaadav, et ka Tiia eelmine suhe lõppes ja praeguses suhes puuduvad soojad suhed ja lähedus pereliikmete vahel.
Üsna suur roll Tiia ja Annika alule oli Tiia emal, kes suri 3 aastat tagasi. Annika südides kolisid Tiia koos ema ja lapsega nende praegusesse elukohta, mis on tegelikult Kadri nimel, et vältida ühisvara tekkimist Tiia ja Toomase vahel.
Tiia ja Toomas abiellusid 5 aastat tagasi. Peres on kaks ühist last – 3- aastane Andres ja 2- aastane Aimi. Maari Tiia ämm elab üksinda. Tema abikaasa suri 10 aastat tagasi.
Perekonna suhtlus toimub ainult läbi Tiia emapoolse liini ja Toomase emaga. Suhtlus Kadri ja Tiia vahel on keeruline tänu Tiia toksilisele suhtele Toomasega. Vägivaldsest suhtest ei taheta palju rääkida, kuid kõik pereliikmed on sellest teadlikud.
Juhtumi kohta pole infot, kas pere olukord on hakanud mõju avaldama ka pere väiksematele – Andresele ja Aimile. Perearst on näinud ja tegelenud kõigi 3 lapsega, kuid tema sõnul on mured olnud eakohalised ja üsna tavalised .
3. PEREKONNA ÖKOKAART
Antud juhtumi kohta on koostatud perekonna ökokaart. Kaardi eesmärk on tuua välja perekonnas koos elavate isikute omavahelised ja ka väljaspool teiste isikute/ organisatsioonidega toimivad suhted. Ökokaarti võib näha jooniselt 2.
Kadri
Maari
Annika klassikaaslased
Perearst
Tiia ja Kadri isa
Annika sõbrad
KOV sot.
Kool
Tanel
Aimi
Andres
Annika
Toomas
Tiia
Joonis 2. Perekonna ökokaart (autori koostatud)
Märgiseletus:
Distantseerunud suhe -
Lähedane suhe -
Konfliktne suhe –
Katkenud suhe -
Perekond oleks võimeline kohanema muutustega, kui need muutused muudaksid praeguse olukorra paremaks. Muutuste läbiviimiseks peaks eelkõige tegelema Tiiaga, et leida võimalus muudatuste algatamiseks. Suurimat muudatust ja tuge pakuks Kadri, kes on valmis Tiia pere rahaliselt aitama . Samuti on perele kättesaadavad KOV poolt pakutavad teenused, millede vastuvõtmisel ja kasutamisel on võimalik pere elukvaliteeti oluliselt parandada. Peamine stressi- ja konfliktiallikas on suhe Toomasega, mille katkestamine on äärmiselt vajalik. Et lõpetada suhe Toomasega ja algatada lahutusprotsessi, on vaja Tiiat jõustada, et leida temas endas motivatsiooni oma elu üle kontrolli haaramiseks ja elu muutmiseks. Et Tiia leiaks töö, peaks ta olema üle oma kartustest ja selleks läheks vaja professionaali abi. Samuti saaks ta abi depressiooni ravimiseks.

Kokkuvõte

Antud töö keskendub ühe perekonna analüüsile. Töö koosneb kolmest peatükist, mis on vastavalt vajadusele jaotatud alapeatükkideks.
Perekond kui töötav süsteem on toimiv, kui allsüsteemid teevad omavahel koostööd ja toimivad nii koos kui iseseisvalt. Kui on aga probleemseid pereliikmeid, siis on häiritud kõik süsteemid ja pere kui terviku ebastabiilsus hakkab mõjutama pere intiimringi ja lähedasi liikmeid.
Antud juhtum on ehe näide selle kohta, kuidas juhtumi alguses on kliendiks üks inimene, kuid probleemi analüüsides ja tervikpilti nähes mõistab, et kliendi ja pere aitamiseks tuleb analüüsida kõiki süsteeme.

Viidatud allikad

1. Kiis , K. 2015. KTML2015 iseseisev töö, [ https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/!tere.tulemast].14.01.2016
2. Kiis, K. 2015. Täiendav lugemismaterjal kursuse “Klienditöö meetodid” juurde. Näide reflektiivsest hindamisest: ökoloogiline perspektiiv pere ja tema keskkonna hindamisel. [ https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/tere.tulemast?pn_id_materjal=598672&pn_id_sessioon=20618729271973129563 ] 14.01.2016