100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-07-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
123 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hack Bla2
Õppematerjali autor
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14
eluaastate jooksul, kuid võib järeldada, et esines nii üht kui teist. Poiss oli koolis väga edukas ja sai oma eakaaslaste ja tüdrukuga hästi läbi, seotud kõrge positiivse sünkroonsusega (Harris jt., 1994, Karton 2015). Siit saab järeldada, et oli ka mingil määral turvalist kiindumust. Küllap sai poiss varajases eas emaga siiski tunda ka lähedust. Samas oli ka mitmes kohas näha poisi ebakindlust, see näitab seda, et ta pole siiski väga turvalises keskkonnas üles kasvanud ja pole loodud tugevat emotsionaalset kliimat. Näiteks ütles ta Annale, et ehk pole neil üldse mõtet koos olla, sest tema ei saa ju talle head tulevikku pakkuda või äkki pärib ta isa halvad geenid. Loomulikult on siin oluline ka see, et Toomas oli vaid 12-aastane, kui ema ta juurest ära läks. Sellises eas laps vajab mõlema vanema toetavat käitumist, nii saab ta tunda end armastatuna. Samuti polnud vanemlike kasvatusstiilide puhul tegemist ainult ühe stiiliga
grupid, perekonnad ja ühiskonnad, aga ka bioloogiliste süsteemide kohta. Süsteemiteooria: Pincus ja Minahan (1973) esitavad sotsiaaltöö suuna, mis otseselt rakendab süsteemiteooria ideid. Nende lähenemisviisi aluseks on printsiip, et inimeste rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest, mistõttu sotsiaaltöö peab tegelema selliste süsteemidega. Inimesi võivad aidata kolme liiki süsteemid: ● mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid, nagu perekond, sõbrad, postiljon või kaastöölised ● formaalsed süsteemid, nagu kogukonnagrupid või ametiühingud ● ühiskonna poolt loodud süsteemid, nagu haiglad või koolid Probleemsed inimesed pole ehk võimelised kasutama abisüsteeme, sest: ● sellised süsteemid võivad nende elus puududa, neil pole vastavaid võimalusi või ei ole nad kohandunud olemasolevale probleemile (näiteks ei pruugi vanemal proual olla
vanaema teabeväljadest dimensioonide ja kihtide lõikes. Samuti selgitan välja, millised tingimused on teabeväljade struktuuri mõjutanud. Lõpus analüüsin, millised muutused on enam kui viiekümne aastaga toimunud ning püüan selgitada nende põhjuseid. Samuti lisan joonised meie teabevälja struktuuride kohta. Lõpuks kajastan muutusi teabeväljas võrdleva tabelina. Mina (sündinud 1991, teabeväli aastal 2011) Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest. Lapsena oli ikka nii, et kõik, mida vanemad rääkisid, oli absoluutne tõde. Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma ülikoolis õpin: kirjandus ja kultuuriteadused. Suure tõenäosusega ajendasid kodust saadud
osata kuulata nii last, kui lapsel ka vanemat. See aga ei ole nii kerge, kui tundub. Selles referaadis on juttu, kuidas lapse isiksus kujuneb ja kuidas lastega suhelda. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast. 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte. Lapse edukaks kasvatamiseks on vaja armastavat ja hoolivat keskkonda. Lapse arengu kõige tugevamaks mõjutajaks on kindlasti vanemad. ( J.Madisson, 2009). 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse arengus.
4. Perekonna vormi tüüp. 5. Kultuuriline (etniline) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus : 5. 1. Perekonna või pereliikmete sedastatud etniline taust (nende endi poolt määratletud): 5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt? 5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides (millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?) 5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?) 5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast). 5. 6. Religioossed, sotsiaalsed, kultuurilised, meelelahutuslikud ja/või hariduslikud tegevusalad ja üritused (kas need jäävad perekonna kultuurirühma raamesse?). 5. 7
4. Perekonna vormi tüüp. 5. Kultuuriline (etniline) taust : (sealhulgas kahe erineva kultuuri mõjude ulatus) : Seda kirjeldades kasutage juhistena järgnevaid kriteeriume, määratlemaks perekonna kultuurilist ja religioosset orientatsiooni ning erinevate kultuurimõjude ulatus : 5. 1. Perekonna või pereliikmete sedastatud etniline taust (nende endi poolt määratletud): 5. 2. Kodune keel. Kas kõik pereliikmed räägivad inglise keelt? 5. 3. Päritolumaa ja aeg, mille vältel perekond on elanud Ühendriikides (millisesse generatsiooni kuuluvad pereliikmed, immigrandistaatust arvestades?) 5. 4. Perekonna sotsiaalne raamistik (kas pärinetakse ühest ja samast etnilisest grupist?) 5. 5. Perekonna elupaik (osa etniliselt homogeensest naabruskonnast). 5. 6. Religioossed, sotsiaalsed, kultuurilised, meelelahutuslikud ja/või hariduslikud tegevusalad ja üritused (kas need jäävad perekonna kultuurirühma raamesse?).
tolmu pühkida, aga tegelikult tegi veel suurema segaduse. ”Kaarist on kasu”, mille esmailmumisest on möödas peaaegu 40 aastat, pakub äratundmisrõõmu ka praegustele lastevanematele. Paula läheb lasteaeda Illustreerinud Piret Raud Selles raamatus on juttu tüdruk Paulast, kes elab Järvispeal. Tal on väike vend Patrik, koer Pontu ja kass Kiti. Paulal on ema ja isa ja kaks vanaema ja kaks vanaisa. Kõik nad on Paula perekond, kuigi nad ei ela sugugi ühes ja samas kohas koos. Selles raamatus lõpetab Paula lasteaia. Lasteaias on lõpupidu. Paula laulab laulukoolis, loeb luuletust ja mängib kaasa näidendis. Paula esimene koolipäev Illustreerinud Piret Raud Raamatus on juttu sellest, mis juhtub Paula esimesel koolipäeval. Kõigepealt ei jõua vanaonu Kalju õigeks ajaks Paula poole. Seega ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid