edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik selle alakategooria valdkonnad ei pruugi vajada hindamist - hindamise sügavus ja ulatus sõltuvad pere eesmärkidest, probleemidest ja ressurssidest, samuti ka perega töötava õe rolliasetusest. IDENTIFITSEERIVAD ANDMED
maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi
Alljärgnevalt jooniselt on näha perekonna struktuuri kaardistus, mille aluseks on lähtmeandmetest saadud info. Joonis 1. Perekonna struktuur (autori koostatud) Antud perekonnas elavad koos Tiia ja Toomas, Tiia tütar Annika eelmisest suhtest ning Tiia ja Toomase ühised lapsed Andres ja Aimi. 4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED 2.1. Peresüsteemi analüüs Joonisel 1 olevalt genogrammilt võib välja lugeda pereliikmed, 3 erinevat põlvkonda ja kehtivad perestruktuurid. Lähteandetele tuginedes on antud juhtumi peamisteks klientideks Tiia ja Annika. Perekonna intiimsesse võrgustikku kuuluvad eelkõige nemad, kuid lisanduvad ka Tiia abikaasa Toomas ja nende lapsed Andres ja Aimi. Lähima pere hulka kuuluvad veel ka Toomase ema Maari, kellel on hea läbisaamine Annikaga, ning ka Tiia õde Kadri, kellega pole pereliikmetel väga hea suhtlus. Antud pere on üsna eraldiseisev üksi ja
Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt. Ollakse omaette ning aetakse oma asju vaikselt ja salaja, teiste pereliikmete seljataga. Ja kui avastatakse midagi teise kohta, mida ei teatud, siis järgneb sellele arusaamatuste ning lahkhelide teke. See omakorda muudab inimesed peres närviliseks ning vihasteks. Kui üks lüli peres on närviline, siis on terve pere kohe närviline. See on sellest, et emotsioonid kanduvad peres väga kiirest edasi, olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Keeruline on elada perekonnas, mille suhted on paigast ära
vastavalt vanemate nõudmistele. Kodus peaks igal inimesel olema füüsiline ja vaimne pelgupaik, kus saaks olla, kartmata, et keegi sinna vägisi ,,sisse sõidab".Kodu ei tohi kujuneda hotelliks, kus last teenindatakse temalt midagi vastu nõudmata, ega gestaapoks, kus last üle kuulatakse teda ometi lõpuni ära kuulamata. Ammugi ei tohiks kodu olla kuldpuur, kus last maailma hädade eest varjus hoida püütakse. Kodu on ühiste tegemiste ja mõtlemiste paik, kus kõik pereliikmed teevad pidevat koostööd ainult siis igatsetakse sinna ka aastate pärast tagasi. (Niiberg 2007: 3 ). 1.1. Kodu kolm mõõdet Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on kolm mõõdet. · Füüsiline. Üksnes füüsilist mõõdet omav kodu on lihtsalt maja või korter, kus käiakse magamas nn ,,peremagala". · Psüühiline ehk hingeline. Psüühilise mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised suhted ning kodune mikrokliima.
leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul
aktsepteerida, elada täisväärtuslikumat elu. http://www.ambromed.ee/depressioon-pereteraapia/ 1.1 Tutvustuseks pereteraapiast Pereteraapia tähtsamaid eesmärke on aidata inimestel poolelijäänud asju selgeks rääkida. Tavaliselt on need teemad ülimalt tuleohtlikud ja nende arutamine lõpeks enesevalitsuse kaotamise, uste paugutamise ja välja marssimisega. Seetõttu neist vaikitaksegi. Teraapiaseansil hoiavad pereliikmed end vaos ja kuulavad asju, mida tavaliselt ei suudaks kuulata, ja ütlevad sellist, mida tavaliselt ei ütleks. Pereterapeut aitab pereliikmetel avastada põlvest põlve kandunud käitumismustreid, vanu stsenaariume ja tarbetuid müüte. Sugupuu koostamine ja teised tehnikad aitavad neid seoseid märgata. Järgmistel seanssidel pääsevad kõik lähemale "sibula tuumale" ja teel selleni räägitakse paljudest praktilistest asjadest.
ressurssidest ja sotsiaalvõrgustiku kvaliteedist (Klefbeck& Odgen 2001). 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD Väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub (Parman 1998). Pere väärtustel on kaks tahku: üks neist on väärtus, mis seisneb peres, ja teisest küljest on pere ka ise loomas oma väärtusi. Pered on väga erinevad ja seetõttu ka erinevad arusaamad. Mõnel perel on sellised arusaamad, et võõraid koju ei kutsuta, olgugi et nad võivad olla sõbrad või klassikaaslased. Teine pere aga ei suuda eristada enam, kes on võõras ja kes tuttav, sest kodu on justkui läbikäiguhoov, kus kõik on tere tulnud. Inimene tahab olla seal, kus temasse hästi suhtutakse, kus on võimalik kuulda enese kohta palju häid, tunnustavaid, julgustavaid sõnu ja vahel ajakohaseid kriitilisi kommentaare
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega.
Kirjelda piire üksikute perekonnaliikmete, allsüsteemide ning perekonna ja ümbruskonna vahel. Griffinid on hajuspiiriga pere. Neil pole kombeks midagi vaka all hoida ja kõik võivad kõigest ükskõik mis ajal ja kohas rääkida. See on loomulik, et üksteise eest hoitakse saladusi nagu seda teevad näiteks Megan ja Christopher. Samas on see selles eas olevate võsukestele täiesti normaalne käitumine. Naabrid on perekonna jaoks sama lähedased, kui ülejäänud pereliikmed ja nad on perekonna siseste sündmustega alati väga hästi kursis (vahest ka isegi on neil sündmuste käigus oma roll täita). Perekond veedab ka üpris palju aega Loise rikkurites vanematega. Kuigi Carter vihkab Peterit ja kasutab igat võimalust tema alandamiseks. Naabruskonna mehed käivad koos pidevalt baaris joomas ja on üldiselt hea punt väga omanäolisi sõpru. Vanemate allsüsteemi kuuluvad peamiselt Peter ja Lois, kuid ka Brian on nõuks võtnud vanemlikku rolli täita
Ka isal on perekonnas olnud läbi aegade täita oluline roll. Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju .. ... .. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunem
Baskid on väga konservatiivsed. Kuni kaasajani oli ennekuulmatu, et bask ei abiellu baskiga. Noormees riskis pärandusest ilmajäämisega isegi teisest baski külast pärit tüdrukuga abielludes. Pärast laulatust läheb noorpaar surnuaeda ja lebab esivanemate haual ühe päeva teineteise kõrval - eluaegsed sidemed. Paljud baskid on blondid ja sinisilmsed. Baskid on väga armukadedad. Parimad sõbrad ei käi üksteisel külas, et mitte tutvuda lähemalt sõbra naisega. Ainult pereliikmed istuvad lauas koos. Baskid on sõltumatud, julged, väga ausad, kohusetundlikud, uhked. Solvangut ei unustata iial. Tööpõlgurid satuvad üldise põlu alla. Vargus on mõeldamatu.Baskid elavad väikestes külades mägedevahelistes orgudes. Iseloomulik arhitektuur - osaliselt puidust majad valgeks lubjatud fassaadidega. Majadel pole numbreid, vaid on nimed. Baski majad pärandatakse vanimale lapsele - pojale või tütrele. Teised pojad hakkavad preestriks
üksikvanema käeall. Enamus mittetäielikke perekondi on tekkinud just järeltulija arenemisperioodil (lahutus, vaba-abielu purunemine vms.). Vähem on vallas sünde ja ühe vanema surma, kuid tuleb ka seda situatsiooni ette. Üksikperekondades on ka mõnikord nii, et üks perekonna lastest võab osa vanema kohustusi enda kanda,kui vanem üksi ei suuda toime tulla (nt. vanem õde või -vend, kes hoolitseb nooremate pereliikmete eest ning aitab majapidamist korras hoida, harvem tegeleb ta rahaasjade korrashoiuga, kuna tavaliselt on selleks siiski lapsevanema abi vaja). See muudab üksikvanema elu küll lihtsamaks, aga vanemakohuseid täitev laps võib liiga kiirelt täiskasvanuks saada ning lapsepõlv jääbki poolikuks. Funktsioonide täitmine toimub seesuguses perekonnas teisiti kui nt. tuumperekonnas, kuna ühe lapsevanema puudumisel peavad paratamatult sisse tulema mingisugused erinevused.
Sellele küsimusele on erinevaid vastuseid ja arvamusi. Mis on ühe jaoks tavaline, on teise jaoks täiesti vastuvõetamatu. Tänapäeval on isarolli küsimus perekonnas teema, millest hakatakse rääkima üha rohkem ja rohkem. Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. On ütlemine, et tüdrukud valivad mehi oma isa järgi. Poisid võtavad üle oma isa kombeid ja käitumismalle, mis on nende jaoks täiesti tavalised. Selleks, et perekond oleks toimiv ja tõhus, peavad kõik pereliikmed andma oma panuse. Lapsed peavad kuulama oma vanemate sõna, käituma korralikult, käima koolis, õppima. Vanemate ülesanne on anda lastele eeskuju, toetada, arendada ja motiveerida saada parimaks. Ema ja isa peavad aga omavahel suhtlema aktiivselt ja olema lapse jaoks olemas, sest lapse jaoks on see kõige tähtsam – et tema kõrval oleks nii ema kui isa. Tihtipeale ei ole lastel oluline, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et ema ja isa oleksid lapse kõrval.
Seadusandlus lahendab probleeme, lahkarvamusi jms. Seaduse (kohtu) poole pöördutakse alles siis kui on tekkinud probleem Seadusandlus nõrgema osapoole kaitseks Peamised reguleeritavad valdkonnad - Paarisuhe ja selle seduspära Perekonnapetus - Elanike registri toimingud (sünni, surma ja abielu registreeriminem, nime peanek ja muutmine) - Varasuhted - Laste hooldusõigused ja ülapidamiskohustused, suhtlusõigused - Eakate, puudega, haigete pereliikmete hoolekanne - Riigi toetused, hüvitised Paarisuhte ja selle seduspärasus - Eesti vabariigi põhisedus - Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras
Seadusandlus lahendab probleeme, lahkarvamusi jms. Seaduse (kohtu) poole pöördutakse alles siis kui on tekkinud probleem Seadusandlus nõrgema osapoole kaitseks Peamised reguleeritavad valdkonnad - Paarisuhe ja selle seduspära Perekonnapetus - Elanike registri toimingud (sünni, surma ja abielu registreeriminem, nime peanek ja muutmine) - Varasuhted - Laste hooldusõigused ja ülapidamiskohustused, suhtlusõigused - Eakate, puudega, haigete pereliikmete hoolekanne - Riigi toetused, hüvitised Paarisuhte ja selle seduspärasus - Eesti vabariigi põhisedus - Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras
teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis. Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1
Lapse edukaks kasvatamiseks on vaja armastavat ja hoolivat keskkonda. Lapse arengu kõige tugevamaks mõjutajaks on kindlasti vanemad. ( J.Madisson, 2009). 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse arengus. Perekond on astmeline süsteem, kus kõige suurem vastutus lasub lapsevanematel. Vanemad on kohustatud oma lapse eest vastutama, ta üles kasvatama ja arendama. Selleks, et perekond edukalt toimiks ja oleks võimalik kooselu, peavad kõik pereliikmed panustama ühisesse ellu. Perekonna üheks põhiülesandeks on soo jätkamine, mis ei piirdu ainult laste ilmatoomise protsessiga, vaid soo jätkamine nõuab möödapääsmatult ka kasvava põlvkonna teadvuse kujundamist ja tema kasvatamist. Esimestel eluaastatel paneb inimese arengule ja haridusele kõige tähtsama aluse perekond. Perekond on kasvatuse püha tempel, milles leidub rahu ja vaikust, aga ka elavat ja tegevat elu. Seal valitseb vastastikune usaldus, heatahtlikkus
kasutusel sellest ajast pärit ütlus, et kui ei peksa, siis ei armasta... Kõik õppimisega seonduv oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute lugemises ning seda oli vaja selleks, et mõista paremini kirikuteenistust. Kirikuharidus oli üldine ja ainus haridus, mis kehtis kõikide laste jaoks. Vana- Vene ühiskonna pedagoogika tugines Vanale Testamendile, mille järgi valitses karm patriarhaat, kus mehel oli tohutu võim oma pereliikmete üle. Patriarhaalses vene ühiskonnas peeti õpetatud meestest lugu ning pereisad püüdsid igati oma poega kellegi juurde õppima anda, et nad paremale järjele jõuaksid. Joonis 3- leheküljed kogumikust Domostroi (http://people.pwf.cam.ac.uk/jrh11/Ru4New_files/image009.jpg) Jaapanlased Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Perekonnas valitses range hierarhia ning pere vaieldamatuks liidriks oli loomulikult isa. Lapsed pidid vastuvaidlematult alluma oma
osapoolega, alandamine, õelutsemine. Ma arvan et nad kõik on sellega kursis. 5. Mida olete soovitanud ise sõpradele suhteprobleemidega toimetulekuks? Missugused probleemid need olid? Kuidas kommenteerite antud soovitusi pärast peatüki lugemist? 5. Ei ole soovitanud eriti midagi, olen väga hea kuulaja, kui keegi tahab minule midagi kurta. Kuid ei sekku teiste eraeludesse ja ei anna nõu, sest aeg on näidanud, et sekkumisel võid ise hiljem kõiges süüdi jääda. Kriisid peres ja toimetulek (12) lk 195 küsimused: 1. Milline lahutuse etapp on teie arvates kõige piinarikkam? 1. Kui peres on lapsed, siis näha, kuidas lapsed selle all kannatavad. 2. Mida saab lahutuse negatiivsest kogemusest õppida? 2. Iga kogemus on erinev ja sellega kaasnevad erinevad põhjused. Aga tavaliselt saab igast negatiivsest kogemusest mingi õppetunni. 3. Kuidas vältida laste armukadedust perekonnas, kus elavad erinevate vanemate lapsed? 3. Pöörata kõigile sama palju tähelepanu. 4
Nad on väga töökad, kuna mõlemad on pärit eesti keskmisest/vaesest perekonnast. Nad on kindlad, et suudavad oma lastele pakkuda tunduvalt rohkem kui neile oma ajal võimaldati. 3.4 Lapse probleemid sel visiidil Ninahingamise takistus, mis tingitud ülemiste hingamisteede nakkusest Valulikud villid keelel, igemetel ja huultel, mis takistavad söömist ja joomist Kõrgenenud kehatemperatuur, mis tingitud käesolevast haigusest 3.5. Igapäevane toimetulek Laps tuleb toimeiseseisvalt igapäevaste toimingutega. 3.7 Olulisemad varasemalt põetud haigused Korduvad ülemiste hingamisteede nakkused, mis sagenenud lasteaias käima hakkamisega. Imikueas terve. Allergiaid ei ole esinenud. 3.8 Tarvitatavad ravimid Ospamox 1000mg, graanulid suspensiooni valmistamiseks, toimeaine amoksitsilliin, mis on laia toimespektriga aminopenitsilliinide rühma kuuluv antibiootikum. Patsient
väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses
perekonnast perekonna. Laste sünd on inimühiskonna eksisteerimise esmane tingimus. Seksuaalkäitumise reguleerimise funktsioon See tähendab, et abikaasadel on võimalus korrapäraseks seksuaalseks läbikäimiseks. Majandusfunktsioon Industriaalühiskonnas ei ole enam ühiskondlik tootmisüksus, nii nagu ta seda oli agraarühiskonnas; perekonna majandusfunktsioon tähendab siin kodumajapidamist. Igal perel on oma sissetulekud ja väljaminekud. Sotsialisatsioonifunktsioon See tähendab ühiskonnas kehtivate normide, tavade, tõekspidamiste, oskuste jms. vahendamist üksikisikule. Last mõjutab kõige enam tema kodu, alles teises järjekorras on eakaaslased sõbrad, kool ja koolivälised huviringid jms. Sotsialisatsioon ei seisne ainult kasvatamisest ja õpetamisest, vaid perekonnas valitsevates suhetes, armastuses ja hoidmises, vanemate füüsilises ligiolekus.
tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada
väärkohtlemist Pühholoogilised probleemid Sageli võtab alkohooliku elukaaslane enda peale kogu ülejäänud pere heaolu eest hoolitsemise ja see võib viia tõsise stressini Alkoholitarvitaja vanemad võivad end süüdi tunda Peres kasvavatel lastel tuleb mõnigi kord olla täiskasvanu rollis Peres puudub kindlustunne Nii lastel kui täiskasvanutel võivad kujuneda depressioon, ärevusseisundid ja hirmud Sotsiaalsed probleemid Pereliikmete elu sõltub alkoholitarvitaja tujudest, joodud kogustest ja tegudest Lapsed ja elukaaslane võivad häbeneda oma sõprade/lähedaste külla kutsumist Tekivad kuulujutud ja levib negatiivne hoiak Sageli jätab alkohooliku elukaaslane unarusse enda ja tunneb end vastutavana alkoholitarbijast elukaaslase eest. Nagu alkohoolik hakkavad pereliikmed probleeme eitama ja pere kaotab ajapikku kontaktid välismaailmaga Mis on kaassõltuvus?
Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti
Õe-venna suhte etapid- noorukiiga Võib olla õe-venna suhetes madalseis Eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad), suhete vältimine või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus. Õe-venna suhte etapid- hilisem täiskasvanuiga Puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus Taasleidmine. Lähimad elusolevad sugulased Varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda Õed-vennad kui hooldajad (kohe lähimate pereliikmete järel) Suhte arenguline perspektiiv Uue lapse sünd(häiritus, ebakindlus) Koos kavamine Teismeline Noorukiiga Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Hilisem täiskasvanuiga Õe-venna suhte kasutegurid Emast eraldumisega toimetuleku õppimine Idividuaalsuse saavutamiseks, identiteedi mitmekülgsem areng Emapaatiavõime kasvu võimalus
suhete juurde, pöörata olukord vastupidiseks („Hea küll, sul on õigus“); see lõpetab sümmeetrilise kommunikatsiooni, mis võiks viia vägivallani (paljudel selline signaal puudub, ei tajuta piiri). Süvenev komplementaarsus viib ületoimetulija väsimuseni ja alatoimetulija masenduseni. Normaalsetes suhtes peab see vahelduma, et kõik pereliikmed tunneksid, et ka neil on võimalik midagi otsustada. Sümmeetrilisus pole halb, kuid seda ei tohi olla liiga palju (peab katkema enne kui muutub destruktiivseks) Perekonna struktuurikomponendid/ -elemendid Genogramm - Huvi pärast võib küsida, keda peetakse oma perekonnaliikmeteks. (Nt tihti ei oska inimesed perekonda või oma suhet määratleda). Tingmärgid: – Naine – ring; mees – ruut
Ta edastas Gregorile oma arvamuse, et ta pole hiljuti olnud rahul tema tööga. Gregor vastas neile läbi ukse, kuid ta hääl oli arusaamatuks muutunud. Lõpuks tuli ta oma toast välja, kõigile nähtavale. Kõik kohkusid – ema ja õde hakkasid nutma, ülemus tormas toast välja ja isa ründas Greorit ja suunas ta oma tuppa tagasi, kus ta oli raamatu vältel enamuse ajast üksinda. Õde oli esimene, kes teda külastas ja talle süüa viis. Teised pereliikmed ei julgenud Gregorit vaatama minna ning arutasid, mida edasi teha. Päevad läbi oli Gregor oma toas ja kuulas nende juttu pealt. Juhtus paar konflikti Gregori ja tema isa vahel. Ta ema tahtis teda näha, kuid teised pereliikmed takistasid teda. Hiljem, kui perekonna elu hakkas allamäge veerema - neil jäi raha väheks, nad vallandasid oma toatüdruku ja võtsid kolm üürniku enda juurde elama.
isikud ehk mehed. - Meeste kallal tarvitab vägivalda üldjuhul samast soost isik ehk iga teine mees. 2. Vägivallatseja ja ohvri lähedus aste. - Naiste suhtes kasutavad vägivalda enamikul juhtudel abikaasad/partnerid või tuttavad mehed. Umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat. - Meeste kallal tarvitavad vägivalda rohkem võõrad või juhututtavad, pereliikmete puhul eelkõige sama pere teised meessoost liikmed. 4 3. Vägivalla toimepanemise koht. - 2/3 vägivallajuhtumitest toimuvad naise kodus. Seega kuulus inglise vanasõna ,,minu kodu minu kindlus2 naise puhul ei kehti. Naise jaoks pn kõige ohtlikum koht maailmas tema enese kodu - Mehed langevad vägivalla ohvriks valdavas enamikus kohtades
Endi kui abielupaari identifitseerimine. Pere ja abielu teemade määratlemine kuidas end näidatakse, esitletakse, kuidas omavahelist seotust väljendatakse, eraldiolek-koosolek määratlemine Perekondlike rollide läbirääkimine. Abielusidemete määratlemine päritolupere ja sõpradega suhtluse viisid jms, kaugus-lähedus jne. Majapidamise ja finantside haldamine Abielu/kooselu emotsionaalse kliima kujundamine, intiimsuhted, seksuaalne stsenaarium, tülidega toimetulek. Suhte faasid - Romantiline faas Tahetakse palju koos olla. Püütakse toimida teise soovide järgi või vähemalt enda ettekujutuse teise soovide kohaselt. Näidatakse end kenamana, hoolivamana, psühholoogiliselt tervemana. Seksuaalne kirg varjutab realistliku hinnanguvõime. Iha, seksuaalset kirge peerakse ekslikult selleks õigeks emotsionaalseks sidemeks. Läheb alati mingi aja pärast mööda. - Argipäeva-faas Võetakse oma ,,igapäevanägu"
laste püksipõlved on katki. Jaan Kaplinski PEREKONNA ÜLESANDED Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest.
lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
