Pereõenduse eksamitöö

Soo, Liilia

Pereõenduse eksamitöö (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Pereõendus

1 Hindamata

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Ämmaemanda õppekava
PEREÕENDUSE EKSAMITÖÖ
Tartu 2012

SISEJUHATUS

Praktika sooritamine
„Pere- ja koduõenduse ning -ämmaemanduse“ õppepraktika sooritasin Tartus AS Medicumis perearst Alla Kostina juures, ajavahemikul 19.12.2011-20.01.2012.a. Õppepraktikakoht oli mulle tuttav, kuna olin seal ka eelnevalt pereõega koostööd teinud. Seega tundsin perearsti ,väga toredat preõde ja põgusalt ka patsiente ning pereõe tööülesanded polnud mulle võõrad.

Perekonna valik ja ülevaade
Perekonna valikul lähtusin mitmetest aspektidest:

Saavutada hea ja usalduslik kontakt edaspidistel kohtumistel ja suhtlemisel perekonnaga.

Ideaalis võiks perekond olla kahe lapsevanemaga ja rohkem kui üks laps peres.

Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad.
Perekonna vormi tüüp, mille valisin koosnes kahest lapsevanemast , peres kasvavast kahest lapsest tuumikperekond
Esimeseks visiidiks osutus koduvisiit. Probleem oli pere vanemal lapsel kelleks osutus 4- aastane poisslaps , kelle valisin ka antud eksamitöö patsiendiks. Hetkel on laps 115cm pikk ja 20kg raske. Perearstile pöördus pere seoses suhu ilmunud villide tõttu. Sellega kaasnes ka kehatemperatuuri tõus kuni 39 kraadini. Vanemate sõnul pole elustiilis muutusi esinenud . Laps olevat paaril viimasel päeval olnud virilam ning keeldub söömast. Muudest külmetushaiguste sümptomitest esineb vaid nohu .

Ajavahemik , mil jälgisin patsienti ja temaga tegelesin
04.01.2012-18.01.2012 , sel ajavahemikul oli 3 kohtumist patsiendi ja tema perekonnaga, neist üks koduvisiit ja 2 kohtumist perearstipraksises.

PREVISIIT
Patsiendist teavitas mind pereõde, kes tutvustas mulle anamneesi. Teavitamine toimus enne koduvisiiti, kuhu kutsuti mind kaasa. Lapsel oli olnud kõrge palavik juba kolmas päev. Täna oli lisandunud viilid suus . Haigega kohtumisel oli kavas tutvuda tema koduse olukorra, elamistingimuste ja tervisekäitumisharjumustega. Enne lapse juurde minekut sõnastasin endale eesmärgid:

Saavutan lastevanematega hea kontakti edaspidiseks suhtlemiseks

Oskan võtta anamneesi lapse kohta vanematelt

Oskan anamneesi põhjal välja tuua lapse peamised probleemid.

ESIMENE VISIIT
Visiit: pere elamistingimustega tutvumine, intervjuu tervise, keskkonna ja toitumise teemadel .

Lapse läbivaatus
Füüsiline seisund

Kaal 20kg
Nahk on punetav ja kuumav. Kehatemperatuur 38,6 kraadi. Huultel esineb üksikuid villikesi, mis ca 2-3mm läbimõõduga ning lõhkenud. Küüned korralikult hoolitsetud, eripärata.
Nägemine korras, käinud mõned kuud tagasi silmaarsti juures profülaktilisel vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille .
Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud. Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis . Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville . Kurgukaared veidi punetavad.
Hingamine kiire, 25 korda minutis. Pulss 120x/min
Erituselundid vastvad eale, iseärasusteta

Anamnees ( Roper - Logan -Thierney 12 elamistoimingut)

Turvalise keskkonna säilitamine- vanemad hoolitsevad lapse turvalisuse eest. Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest .
Suhtlemine - laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru , näoilmeid ja kõne.
Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle tegevuse käigus saavad keha rakud hapniku, mida laps sai varem ema verest. (õendusalused, 1999) Hingamisrütm on regulaarne , hingab 25 x´, nahk õrnroosaka värvusega, rindkere kõrvalekalleteta.
Söömine , joomine- sööb 4-5 korda päevas. Haiguse perioodil vähem
Eritamine - Laps urineerib 4-5 korda ööpävas. Kõht käib läbi regulaarselt 1 kord päevas
Isiklik puhtus ja riietus- lapsevanemad panevad lapse vastavalt ilmale riidesse, et lapsel ei oleks liiga kuum ega külm.
Kehatemperatuuri kontroll- vanemad kontrollivad lapse kehatemperatuuri kraadimise teel. Tervena oskab laps ise öelda millal tal on külm või kuum
Füüsiline aktiivsus- laps on hetkel haiguse tõttu loid .
Töötamine, mängimine - lapsele meeldib mängida klotsidega
Seksuaalsuse väljendamine- laps elab koos vanematega, kes tema eest hoolt kannavad.
Magamine - laps magab päeval tavaliselt 1 kord päevas 2 tundi. Öösel ei ärka
Suremine - suremise peale ei mõtle keegi.

Psüühiline seisund
Laps loid, mis arvatavasti tingitud haigusest. Vanemate sõnul laps tavaliselt rõõmsameelne ja aktiivne. Kõne ja arusaamine kõnest adekvaatne ning eakohane.
3.3 Sotsiaalmajanduslik seisund ja keskkond
Pereisa ja pereema on mõlemad töötavad. Pereisal on kaks töökohta. Perekond on rahul sellise jaotusega, kuigi see on stressi põhjustav. Nad on väga töökad, kuna mõlemad on pärit eesti keskmisest/vaesest perekonnast. Nad on kindlad, et suudavad oma lastele pakkuda tunduvalt rohkem kui neile oma ajal võimaldati.
3.4 Lapse probleemid sel visiidil

Ninahingamise takistus, mis tingitud ülemiste hingamisteede nakkusest
Valulikud villid keelel, igemetel ja huultel, mis takistavad söömist ja joomist
Kõrgenenud kehatemperatuur, mis tingitud käesolevast haigusest

3.5. Igapäevane toimetulek
Laps tuleb toimeiseseisvalt igapäevaste toimingutega.
3.7 Olulisemad varasemalt põetud haigused
Korduvad ülemiste hingamisteede nakkused, mis sagenenud lasteaias käima hakkamisega. Imikueas terve. Allergiaid ei ole esinenud.
3.8 Tarvitatavad ravimid

Ospamox 1000mg, graanulid suspensiooni valmistamiseks, toimeaine amoksitsilliin, mis on laia toimespektriga aminopenitsilliinide rühma kuuluv antibiootikum. Patsient tarvitab seda 1,5 mõõtelusikat 2 korda päevas.
Yomi Multivitamiin, mida patsient tarvitab aeg-ajalt

PEREKONNA HINDAMINE

Perekonna koosseis
Sugu
Suhted
Vanus
Sünnikoht
Tegevusala
Haridus
Mees
Pereisa
25
Tartu
Tehnikapoe müüja/majandusjuhataja koolis
Kõrg
Naine
Pereema
24
Võru
Ettekandja
Kesk
Mees
Poeg
4
Tartu
Lasteaialaps
Lasteaia
Mees
Poeg
2
Tartu
Lasteaialaps
lasteaia

Perekonna vormi tüüp: kahe koolieelikuga, vabaabielus vanematega tuumikperekond.

Perekonna sotsiaalne seisund
Mõlemad vanemad käivad tööl. Pereisal on 2 töökohta. Perekonna orienteeruv sissetulek kuus on 1400 eurot. Lisaks saab pere täiendavalt lastetoetus 38 eurot kuus. Ise loeb pere oma sissetulekut heaks. See on piisav, et maksud saaksid maksud makstud ja toit lauale. Reisimist saavad endale lubada eesti piires, kuid pole ka olnud tahtmist veel kaugemale minna, kuna lapsed on veel väiksed.
4.4 Keskkondlikud andmed
Kodune keskkond
Kahe korruseline oma maja mis on puidust valminud 4 aastat tagasi. Majas on: esimesel korrusel kaks koridori , elutuba koos avatud köögiga, arvutituba kus on ka muud vajalikud dokumendid , vannituba koos WC ja saunaga, teisel korrusel on kaks magamistuba, panipaiga ruum ja WC dušši ruumiga. Maja on ehitatud pereisa vanemate poolt umbes 15 aastat tagasi. Pereisa vanemad aga elavad nüüd linnas korteris , et noortel oleks rohkem ruumi. Suur avatud kööktuba on avar ning valgusküllane, ning seal paikneb kamin. Kamina ümber on asetatud rauast võre, et lapsed end ei põletaks. Teisele korrusele viiv trepp on puidust ning varutud piirava aiaga, et lapsed ei saaks ise sinna minna. Laste turvalisusele on pööratud palju tähelepanu: kapid on lükandustega nii, et laps ei saaks ise avada. Elutoa põrand on kaetud ilusa laminaatparketiga ja on põrandaküttega. Muidugi suureks miinuseks on köögipoolne põrand ja ühe koridori põrand mis on tehtud kiviplaatidest. Lapse jaoks on see kukkumisel ohtlik. Kontoritoas on laud, kus paikenb arvuti ja riiul mis on maast laeni ehitatud. Akende ees paiknevad rulood. Vannituba on hästi lihtsalt ja mõnusalt kujundatud, avar ning on võimalik käia lastel lastevannis ja vanematel dušši all. Olemas käterätikud igale ühele individuaalne ning igale pereliikmele vastavad pesemisvahendid . Köögis kõik vajalikud vahendid olemas: soe ja külm vesi, pliit , külmkapp, sööginõud ja nõudepesumasin. Köögis on märgata ka prügisorteerimist ning väljas asub kaks prügikonteinerit, mida tühjendatakse kord nädalas. Prügikonteinerid asuvad majast umbes 60 meetri kaugusel. Kodu jätab väga hoolitsetud ja korraliku mulje. Loomulikult on lapse asju vedelemas, kuid see on käib asja juurde, kuna lapsega tegeletakse pidevalt. Teisel korrusel on kaks magamistuba, üks laste oma ja teine vanemate oma. Teisel korrusel ollakse ainult magamise ajal.
Väljast poolt on maja kaetud värvitud laudisega. Maja ees on üks sissepääs ja majataga on teine sissepääs koos avatud verandaga. Verandal on laud ja toolid kus on ehitatud peale pleksklaasist katus millest paisteb ka valgus läbi ning on vihma eest kaitstud. Seal armastatakse ilusate ilmadega ühiselt olla ning grillida. Aed on suur ja hubane ning ilus roheline muru. Eelnevalt on arvestatud ka juba lastega ning rajatud liivakast , mänguväljak ja pallimängu plats . Kuna majal on peale kamina veel ka keskkütte , siis saab katlamajja ka veranda kaudu nii et ei pea päris õuealale minema. Verandale on ka sisse ehitatud panipaiga ruum kus hoitakse küttepuid.
Naabrid paiknevad ligikaudu 250m meetri kaugusel ning teiselpool maja on riigimets, seega on neil privaatust piisavalt. Vanemad on väga rahul oma elupaigaga, kuna saavad seda kujundada oma äranägemise järgi. Üldmulje nende kodust on väga positiivne.
Kodused riski- ja ohutegurid

Vannitoas pole libisemiskindlat põrandakatet. Märg põrand on libe ja sellel on kerge kukkuda.
Köögis kraanikausi all asuvas kapis asub kodukeemia panipaik , kuid uks sellel on katki. On potentsiaalne oht, et lapsed võivad need kätte saada.
Voodi madratsid on juba aastaid kasutuses olnud. Näiteks vanemate madrats on olnud 6 aastat kasutusel. Potentsiaalne allergeenide ja tolmulestide levitaja .

Pere enda hinnang majapidamistingimustele on hea, maja on suuremas osas renoveeritud ja kaasaegne, kõik eluks vajalik on olemas.
Lähikonna iseloomustus

Majani viib kruusatee maanteelt. Pikkus ca 250m.
Müraga seonduvaid probleeme pole, kuna maantee pool kõrge kuusehekk , mis on puhvriks. Õhusaastatus võrreldes linnaga väiksem. Vesi tuleb oma kaevust pumbaga kraani .
Lähim linn on Tartu, mis on umbes 1,5 km kaugusel. Seetõttu kasutatakse linna tervishoiuteenuseid.
Ühistranspordi kättesaadavus on üsna hea. Iga päev liigub mitmeid busse linna, kuid pere eelmistab kasutada autot.

Perekonna geograafiline mobiilsus
Perekond on elanud praeguses elukohas 4 aastat.

Sotsiaalne võrgustik
Kuna naabrid paikenvad piisvalat kaugel pole nendega tihedat suhtlemist ega kontakti. Vahel öeldaks tere ja küsitakse kuidas läheb. Vajadusel ka aidatakse üksteist. Mõlemal vanemal on ka lähedasi sõpru. Vanemad on sellega rahul, kuna leiavad, et naabritega peabki distantsi hoidma. Vajadusel saab abi nii pereema kui ka pereisa poolsetelt vanematelt, kes aitavad hoida lapsi või toetavad materiaalselt. Perekond suhtleb perearsti, hambaartsi, pereõe, pangatöötajatega ning erinevate tervishoiu töötajatega.

Perekonna tervishoiufunktsioon
Tervis on perekonnas väga olulisel kohal. Arvatakse, et ilma hea terviseta pole võimalik hea elu. Laps saab profülaktilist hooldust : vaktsineerimine, järjepidev arstlik kontroll, lapse seisundi jälgimine. Samuti käivad kõik pereliikmed korra aastas hambaarsti juures ja harjavad hambaid kaks korda päevas ning kasutavad hambaniiti. Pereema käib ka üks kord aastas naistearsti vastuvõtul. On ilmselge, et abikaasad väärtustavad tervist. Külmkapis leidub tervislikku toitu, kumbki ei suitseta ega tarbi ülemäära alkoholi ning pole proovinud uimasteid. Kumbki vanematest ei tarvita retseptiravimeid. Igaks juhuks on kodus olemas esmaabi ravimimid nt: Ibumax, Paracetamol ( suspensioon lapse jaoks ja ka tabletid ), No-Spa, ninatilgad Pinosol,D- vitamiin lapsele jm., mis on laste eest peidetud. Hea tervise eest vastutavad mõlemad. Ka laps kaasatakse tegevusse, kui minnakse jalutama või jooksma võetakse laps kaasa. Perekond pigem püüab ennetada kui ravida haigust. Kui külmetushaigusega saadakse enamasti jagu kodus ei minda arstile .
Pereema on enamjaolt see, kes märkab sümptomeid, mis võivad lastel esineda seoses haigusega. Abikaasad jälgivad oma tevislikku seisundit ise ning kui täheldavad mõningasi kõrvalekaldeid, pöördutakse arsti poole.
Perekond hindab paregu oma tevislikku seisundit heaks, kuna lapsed on tavaliselt terved ning mõlemad ei mäletagi, millal ise viimati haigestusid. Abikaasad arvavad , et see on tänu tervislikele elusviisidele, mida püütakse järgida.
Kuna perekond hoolib oma tervisest ning väärtustab tervislike eluviise, pööratakse toidu valimisel suurt tähelepanu selle päritolule. Kuna perel on ka oma maalapp, siis saavad nad palju produkte ( kartul , kurk, tomat , paprika, maitsetill, sibul , vaarikad, maasikad , õunad, marjad) sealt. Ka poes eelistavad eelkõige kodumaist. Välditakse valmistoitude ostmist. Toidusedel on mitmekülgne ja piisav. Söögikordade arv on 3-4 korda päevas. Hommikut alustatakse värske mahla või kohviga ja võileibadega, vahel ka helveste ja jogurtiga. Lõunale eelneb vahepala kas õuna, jogurti, mahla näol. Kuna isa on käib tööl, siis tema paraku igakord lõunat süüa ei jõuagi. Õhtusöökideks on tavaliselt kala erinevat moodi valmistatud, ühepajatoit värsketest köögiviljadest, erinevt moodi tehtud kana, riis , kartul. Enne magama minekut sobib võileib, jogurt. Vahepaladeks on neil laual alati puuviljad .
Perekonna toidu valmistamine kuulub enamjaolt pereemale, kuid ka pereisa aitab vahel. Söögi järel käivad nad koos poes. Perele meeldib süüa ühtselt koos ning seda püütakse järgida.
Perekond püüab alati ühel ja samal ajal lapse magama panna, umbes kella 21-22 paiku. Kui lapsed magavad saavad abikaasad olla omaette . Alati püüavad nad magama minna koos. Pere magab ligikaudu 7-8 tunid. Pereisa peab ärkama hommikul kella 7-st ja kella 8-ks peab tööl olema. Pereema töötab vahetustega. Kas alates kella 8st või alates kella 11st. Pereema tegeleb hommikul lastega ja kui aega jääb valmistab ka pereisale hommikusöögi.
Mõlema abikaasa suguvõsas on esinenud kõrgvererõhutõbe. Pereema vanaema käis küll regulaarselt omal ajal arstlikul kontrollil kuid sellest olenemata suri ajuinfarkti taga järjel. Pereisa vanemad on mõlemad kõrgvererõhu haiged ning tarvitavad igapäevaselt ravimeid. Kuid mõlemad arvavad, et see on tingitud nende ebaõigest eluviisist: vähene liikumine,pereisa isal pingeline töö ja pereisa emal ealine muutus peale menopausi ning rasvased toidud. End nad ohustatuna ei tunne, kuna teavad, et panustavad oma tervisesse piisavalt. Muid haigusi ega probleeme ei täheldatud.
Perekond kasutab perearsti ja pereõe teenust. Kõik pereliikmed on kirjutatud ühe perearsti juurde. Perekond on väga rahul oma valikuga ning ei tunne muret, et peavad sõitma ligikaudu pool tundi, et jõuda kohale. Kui perel läheb vaja erakorralist abi pöördutakse kas Maarjamõisa haiglasse või kutsutakse kiirabi .
Perekonnal on olemas tervisekindlustus, mis on katnud kõik kulutused siiani. Vaid hambaravi eest on tasutud ise, kuna käiakse erakliinikus.

TEINE VISIIT
Visiidi peamine eesmärk oli lapse seisundi uus hindamine. Toimus nõustamine , mille järgselt olid lapsevanemad teadlikud antbiootikumikuuri järgsest lapse hooldamisest. Näiteks tegutsemine kõhulahtisuse korral. Samuti sai vanematele jagatud juhendmaterjal nina hooldamisest nohu korral.
Lapse läbivaatuse tulemused olid järgmised:

Laps oli rõõmus , suhtles meelsasti
Kaal 19,5 kg
Nohu on möödunud ja villid on paranemisfaasis
Palavikku pole esinenud juba 2 päeva
Lapse söögiisu on tagasi

KOLMAS VISIIT
Visiidi eesmärk on välja selgitada, kas eelmisel korral läbi viidud nõustamine on tulemusi andnud.
Lapse läbivaatuse tulemused:

Laps on endiselt heatujuline
Kaal 19,8 kg
Kületushaiguste sümptomid puuduvad
Villid on kadunud
Kõhulahtisust ei esine

ÕENDUSPLAAN PEREKONNALE
Probleem
Eesmärk
Tegevus
Hinnang
Lapse kõrgenenud kehatemperatuur, mis tingitud käesolevast haigusest
Lühiajaline: vanemad on teadlikud tegutsemisest palaviku korral.
Pikaajaline: Laps on palavikuvaba

Selgitada vanematele, et last pole tarvis sööma sundida , isu vähenemine on normaalne palavikus lapsele
Selgitada vanematele, et vedelike tarbimine on oluline, last tuleb julgustada jooma väikeste lonksude haaval ja sageli. Sobilikeks jookideks on ilma gaasita vesi (mahlad ei sobi hetkel villide tõttu suus)
Selgita vanematele, et ruum peab olema tuulutatud. Tuulutamise ajaks võib lapse viia teise ruumi
Selgita vanematele, et lapsele tuleb tagada mugav olemine, vajadusel eemaldada üleliigsed riided
Selgita vanematele võimaluse piires piirata lapse liiga aktiivset tegevust, et lapse ennast üle ei pingutaks
Selgita vanematele, et palavikus last ei tohi saata kollektiivi
Selgita vanematele vedelikupuuduse sümptomeid ning tegutsemist nende korral
Õpeta palavikualandajate kasutamist vanematele

04.01 vanemaid on nõustatud
Takistatud söömine ja joomine seoses villilise kööbega suus
Lühiajaline: vanemad on teadlikud lapse abistamise meetmetest

Õpeta vanemaid ville peitsima metüleensinisega
Õpeta vanemaid kasutama Kamistad geeli
Selgita vanematele, millised toiduained ja joogid põhjustavad lapsele vähem valu (kummelitee, joogid, mis pole hapud, pehmed toidud)

04.01 vanemad on teadlikud
Potentsiaalne kõhulahtisuse oht seoses antibiootikumide kasutamisega
Kõhulahtisust ei teki

Selgita vanematele ohte seoses antibiootikumide kasutamisega
Selgita vanematele kõhulahtisuse tekkimisel probiootikumide kasutamise vajalikkust

04.01 Vanemad on teadlikud
11.01 kõhulahtisust ei tekkinud
KOKKUVÕTE
Kolme kohtumisega perega õnnestus mul näha lapse paranemist. Lapsevanematel on vajalikud teadmised haige lapse eest hoolitsemisel. Lapsevanemad olid väga koostööaltid. Eesmärgid, mille püstitasin visiidi alguses, said kõik täidetud. Pärast kolme visiiti läks laps kollektiivi tagasi täielikult paranenuna.
Kasutatud kirjandus
Roper, N., Logan, W. & Tierney, A. (1999). Õenduse alused.
Konspektide kogumik Terviseedenduse eriala, Tartu 2007, Välja antud RAK meetme 1.1projekti nr 1.0101-0106 „õdede erialakoolituse arendamine“ raames.

.ODT Laadi alla originaalfail 14 lk · .odt · 206 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

206 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liilia Soo Õppematerjali autor

Pereõenduse praktikatöö Friedmani mudeli järgi

Friedmani mudel Pereõendus meditsiin

Sarnased õppematerjalid

docx

KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö..................................................

Alusharidus

doc

Lastekodu

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

pdf

Fanconi aneemia

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused...............................................................................................

Õendus

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia

doc

Lapse tervislik toitumine

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü

Toitumise alused

pdf

Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust

Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom

Eripedagoogika

pdf

PEREPSÜHHOLOOGIA

PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende

Perepsühholoogia

docx

Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus

Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 14 lk