Vastus leiad õppematerjalist: Pereteraapia

Pereteraapia (1)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIS ON PERETERAAPIA?
Kaua pereteraapia kestab?
Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni?
MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA?
Kaua pereteraapia kestab ?

Otepää Gümnaasium
PERETERAAPIA
Referaat
Koostasid:
Helin Bamberg
Keili Veidemann
10.klass

Voki 2009 –

Sisukord

MIS ON PERETERAAPIA?
1.1.Tutvustuseks pereteraapiast.

Pereteraapia eesmärk.
1.3 Kaua pereteraapia kestab?
1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni?
1.5 Pereteraapia põhimõte.
1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad .
1.7 Perekohtumised pereterapeudiga .

KUNST PERETERAAPIAS
2.1 Kunst pereteraapias
2.2 Pereteraapia sobivus.

LISA
3.1 Pereterapeudid

MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA?
Pereteraapia
1.MIS ON PERETERAAPIA?
Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima ning kasutama lahendusi, mis aitavad kõigil pereliikmetel ennast ja üksteist enam aktsepteerida, elada täisväärtuslikumat elu.
http://www.ambromed.ee/depressioon-pereteraapia/

Tutvustuseks pereteraapiast
Pereteraapia tähtsamaid eesmärke on aidata inimestel poolelijäänud asju selgeks rääkida. Tavaliselt on need teemad ülimalt tuleohtlikud ja nende arutamine lõpeks enesevalitsuse kaotamise, uste paugutamise ja välja marssimisega. Seetõttu neist vaikitaksegi. Teraapiaseansil hoiavad pereliikmed end vaos ja kuulavad asju, mida tavaliselt ei suudaks kuulata, ja ütlevad sellist, mida tavaliselt ei ütleks. Pereterapeut aitab pereliikmetel avastada põlvest põlve kandunud käitumismustreid, vanu stsenaariume ja tarbetuid müüte. Sugupuu koostamine ja teised tehnikad aitavad neid seoseid märgata. Järgmistel seanssidel pääsevad kõik lähemale “sibula tuumale ” ja teel selleni räägitakse paljudest praktilistest asjadest. Pereteraapias muutub aruteluobjekt pidevalt: vahel on selleks põlvkondadevahelised suhted, vahel täiesti tühisena näivad igapäevased asjad. Selles pole mingit vastuolu: minevikus pooleli jäänud asjad peegelduvad igapäevastes rutiinsetes toimingutes, nii et viimaste arutamine on seotud esimestega ja ka vastupidi.
http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html

Pereteraapia eesmärk
Pereteraapia eesmärk pole mitte inimeste “ ravimine ”, vaid protsessi käivitamine omamoodi “lendstardist” ja selle garanteerimine, et “mootor” käima läheks, enne kui jõuetult abist loobutakse. Hilisema liikumissuuna saab pere valida ise. Terapeut võib giidina viia pere ekskursioonile, mis pakub uusi võimalusi, aga kus vaid pere ise saab otsustada, mis võimalused ta valib. Igale teraapiale tuleks lisada silt sellega kaasnevatest ohtudest, nagu suitsupakil on märge suitsetamise ohtlikkusest. Teraapia eesmärk on muutuste hoogustamine ja muutus võib olla vägagi segadusttekitav. (Näiteks võib vastumeelne kooselu olla väga ebameeldiv, kuid vähemasti on see tuttav olukord. Mõni teine variant võiks olla parem, kuid see on võõras ja ärevusttekitav.) Muutus toimub aeglaselt ning seda mitte üksnes tunde tõttu, nagu oleks me oma probleemidega abielus, vaid ka seetõttu, et me kardame kõike võõrast. Muutus eeldab riskimist.
http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html

Kaua pereteraapia kestab ?
Esimesed seansid peetakse tavaliselt lühikeste vahedega, näiteks kord nädalas, edaspidi aga iga kahe nädala või kuu tagant. Keskmiselt käiakse 6-10 seansil.
http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html

Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni?
Pereterapeudid katsuvad vältida sõltuvuse teket ja kuna perest saab teraapia käigus “abiterapeut”,siis võivad asjad teraapia lõppedes iseenesest sujuda. Aga vaid siis, kui pere on valmis jätkama “ametlikus” teraapias alustatut. Kui pereliikmed satuvad terapeudist sõltuvusse, võivad nad – sageli ise seda mõistmata – tekitada uusi probleeme, et saaks ikka edasi terapeudi juures käia.
http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html

Pereteraapia põhimõte
Pereterapeut ei hakka perekondi ravima ega lammutama . Ta üritab luua olukorda, kus saaks konstruktiivselt arutada nii praeguse eluviisi jätkamise tagajärgi kui pere tavapäraste käitumismustrite muutmist . Terapeut ei saa ega tohi otsustada, mida inimesed oma eluga ette võtavad. Seevastu pakub ta alternatiive ja julgustab kõiki pereliikmeid kaaluma koos ja lahus elamise häid ja halbu külgi. Pereteraapia ei kujuta endast imerohtu kõigi ja kõige tarvis kuid on arvukalt tõendeid, et pereteraapiaga on võimalik saavutada väärt tulemusi ning mitte üksnes siis kui, kui peab lahendama teravaid probleeme inimsuhetes, vaid ka puutudes kokku tõsiste psüühiliste häiretega. Sellisteks on näiteks toitumishäired, käitumisprobleemid, depressioon , skisofreenia , laste psüühilised probleemid ja noorte läbielamised.
http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html
1.6 Pereteraapia sobib nii perekonnale kui individuaalsetele pereliikmetele erinevate probleemide puhul:

vajadus tugevdada vanemlikku liitu ja edendada vanemlikke oskusi, et toetada laste positiivset käitumist
pereliikmete psühholoogilised probleemid nagu skisofreenia, sõltuvused, söömishäired
lahutus , kaotus ja lein , pereliikme haigus ja/või teised igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid
emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres
suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga
vajadus muuta perekonna düsfunktsionaalseid käitumismustreid

http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html
1.7 PEREKOHTUMISED pereterapeudiga abistavad kui:

peres on paarikonflikt
peres on eripõlvkondade vahelised arusaamatused
ühe või mitme pereliikme vajadused on rahuldamata
mõni pereliige tunneb ennast sageli halvasti või üleliigsena
mõnel pereliikmel esinevad pidevad või sagedased kaebused füüsilise tervise kohta (pea- ja kõhuvalud, nahahädad, menstr. Tsükli ja söömishäired, krooniliste haiguste sage ägenemine jt.)
lapse käitumine tundub väljakannatamatuna
peres on probleeme alkoholi liigtarbimise, hasartmängurluse või mõne muu sõltuvuskäitumisega
pere on raskustes oma perekriiside läbimisega (lähedase kaotus, kohanemine uue elukohaga, tööga, pereliikmega jne.)
tunnete, et olete teistest pereliikmetest tüdinenud ja kooselu ei paku enam midagi huvitavat
keegi tunneb ennast peres täiesti üksi
vanavanem hoiab kindla käega ohjes sinu peret
lapsel on piiramatu võim pereliikmete üle
pere on väsinud parandamatu haigusega pereliikme toetamisest

http://www.eguerapraksis.ee/pereteraapia.html
2. KUNST PERETERAAPIAS
2.1 Kunst pereteraapias
Kunst peretereaapias on metafoorse tähendusega - kunstilise väljenduse kaudu on perekonnal võimalus väljendada perekonna tervet funktsioneerimist segavaid probleeme vähem ähvardavamal ja vahetumal moel kui seda on sõnad ja käitumine üksteise suhtes. Visuaalkunstiteraapia on psühhoteraapia meetod, kus inimesed kasutavad visuaalseid kunstimaterjale, et avastada/uurida oma “sisemaailma” mitteverbaalsel ning verbaalsel moel. Kunstiliste kujundite loomine on turvaline, loomulik viis kommunikeerida tundeid ja kogemusi.
http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html
2. Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikaid (joonistamine, maalimine, skulptuur , kollaaž) kasutades annab võimaluse:

uurida perekonna struktuuri ( hierarhia , alliansid, mis mõjutavad perekonna funtsioneerimist);
uurida rolle ja kommunikatsioomimustreid;
hõlbustada pereliikmete omavahelist kommunikatsiooni;
võrdsustada ealisi erinevusi (lapsed/vanemad) ja kaasat kõiki pereliikmeid võrdselt pereteraapia protsessi;
muuta nähtavaks perekonna saladusi ja välja- ütlema sõnumeid;
hinnata pereliikmete käitumist neile uudses/ebaharilikus (tegelemine kunstiga) situatsioonis;
konkretiseerida sekkumitehnikaid, lähtuvalt sellest, millist infot koguti perekonna kunsti tegemise protsessi ja reflekteerimist jälgides/suunates (verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, interakatsioonid);
katkestada ja asendada mittetoimivaid kommunikatsioonimustreid.

http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html
4.LISA
3.1 Pereterapeudid
Tartus:
Anneli Veeret, Külli Kübar, Kiira Järv, Lemme Haldre , Aita Keerberg , Ene Mölter, Jelena Põldsam, Anne Uriko .
Viljandi:
Ene Raudla .
Tallinn:
Merle Rohtmets, Siiri Tõniste, Anu Tõniste, Ene Raudla, Piret Aavik, Hailii Õllek,
Aet Lass .
Rakvere:
Maarika Kongi, Merle Ameljušenko.
Pärnu:
Anne Toiger, Monika Koppel, Ene Talvist.
Keila :
Evelin Rosenvald- Ergma .
Jõgeva:
Evi Štukert.
http://pereteraapiainfo.blogspot.com/
4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA?
Me valisime pereteraapia sellepärast, et tahtsime teada millised punktid lähevad pereteraapia alla ning mida see üldse kujutab endast.
Kasutatud kirjandus:

http://www.ambromed.ee/depressioon-pereteraapia/

http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html

http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html

http://www.eguerapraksis.ee/pereteraapia.html

http://pereteraapiainfo.blogspot.com/
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helinb Õppematerjali autor

referaat

Kasutatud allikad

https://www.ambromed.ee/depressioon-pereteraapia/

Sarnased õppematerjalid

pptx

Pereteraapia

Third level Saksa psühholoog, sündis 16.dets Fourth level · Fifth level aastal 1925 Leimenis Badenis. · Arendas välja perekonstellatsioonid. · Kaasaegse psühholoogia üks olulisemaid panuseandjaid. · Toonud nähtavale põhijõud, mis toimivad süsteemselt igas perekonnas. Pereteraapia tähtsaimad eesmärgid Aidata inimeste vahelisi tülisid lahendada. Avastada põlvest põlve kandunud käitumismustreid. Aidata inimestel leppida teineteisega. Muutuste tekitamine. Kaua käiakse perega teraapial? Esimesed seansid lühikeste vahedega ( 1-2 korda nädalas) Edaspidi kahe nädala tagant või kord kuus. Tavaliselt 6 - 10 seansi kuid kõik oleneb pere vajadustest. Miks mitte käia pereteraapias lõpmatuseni ?

Psühholoogia

doc

Söömishäired

Ravi on kas ambulatoorne või statsionaarne. Ravi jooksul püütakse suurendada motivatsiooni oma kehakaalu muutmiseks, korrigeeritakse dieet, vähendatakse füüsilist koormust ja tegeldakse psühhoteraapiaga. Püütakse parandada enesehinnangut leida motivatsiooni paranemiseks. Tihti on alguses peatähelepanu pööratud vajaliku kaalu saavutamisele. Selleks sobib hästi käitumisteraapia. Patsiendile on vajalik turvatunde ja usalduse tekitamine. Vajadusel viiakse läbi pereteraapia seansid. Ravi on pikaajaline ja eeldab head kontakti arsti ja patsiendi vahel. Psühhiaater Anu Järv BULIMIA NERVOSA Teine toitumishäirete rühma kuuluv häire anorexia nervosa kõrval on bulimia nervosa. Sellel haigusele on iseloomulikud korduvad liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena inimene võtab kasutusele äärmuslikud meetmed toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks.

Sõltuvuskäitumine