Arutlus: hädakaitse - seaduslik või mitte? (0)

Arutlus
Hädakaitse – seaduslik või mitte?
Eesti karistusseadustikus on olemas head ning selged terminid nagu „hädakaitse“ ja „hädaseisund“. Erinevalt teistest karistusseadustiku terminitest avavad need sõnad oma tegeliku sisu üsnagi adekvaatselt. Hädakaitse moodustub sõnadest „häda“ ning „kaitse“. Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes „häda“ ja alles siis saame hakata rääkima õigusest „kaitsele“ ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See on õiguspärane kui ei ületanud hädakaitse piire . Kuid kas hädakaitse on seaduslik või mitte? Heaks näiteks siinkohal on Ida-Virumaal toimunud pussitamine, kus majaperemees tekitas kehalisi vigastusi kolmele öösel tema majja tunginud mehele, kellest üks hiljem haiglas suri. Selle loo puhul tundub enamikule inimestele ilmselge, et vangi peaks minema majaperemees, kuna just tema tekitas kehavigastusi, millesse üks suri ja teised haiglaravi vajasid. Tavapäraselt on ju selge, et ühe inimese tegevuse tulemusena teine sureb , järgneb vastutus. Hädakaitsest tekib aga küsimus siis, kui tegelik vägivald oli küll tahtlik , kuid tahe ei tekkinud inimese vabast soovist kedagi rünnata vaid ta tegi seda selleks, et kaitsta ennast, lähedast, kolmandat isikut kuritegeliku ründe eest. Hädakaitse eelduseks on teatavasti tulevase kannatanu mitteõiguspärane tegu nagu näiteks vägivald, sissetungimine, vargus. Seega kui inimene ennast, teist isikut, enda või teise vara kaitstes kahjustab ründajat, tuleb kaitsetegevus lugeda õiguspäraseks ja seaduslikuks ning vastutusele tuleb võtta isik, kes ebaseaduslikku tegevust alustas. Antud juhul tuleks vastutusele võtta need kolm meest, kes öösel majja tungisid ning majaperemehe, tema vara ning tema lähedased ohtu seadsid. Minu arvamuse kohaselt on hädakaitse antud juhul täiesti seaduslik, kuna kui ikka röövlitel on ilmsed kavatsused tekitada kahju ning omanik elimineerida , pole vaja ootama jääda, et sissetungijad esimesena vägivalda kasutaksid ja alles siis end kaitsma asuda . Õigust hädakaitsele omavad kõik kodanikud, kuid teostada seda õigust võib ainult teatud tingimuste olemasolul, rünne peab olema õigusvastase iseloomuga , rünne peab olema reaalselt teoksil ning rünne peab olema tegelik aga mitte näiline. Ilmselgelt oli antud juhul rünne ja oht reaalne ning inimene tegutses, mitte ei jäänud ootama. Kuid silmas peab pidama ka seda, et kaitse ja rünne peavad olema omavahel vastavuses. Kui keegi mind ja mu lähedasi reaalselt ei ohusta, kuid antud oht on vaid näiline, ei tohi ka mina seaduste kohaselt teda rünnata. Näiteks kui naabripoiss tuleb minu maa peale õunapuult õunu varastama, siis ta vaieldamatult kahjustab minu õigushüve, kuna mul on aias õunu vähem. Kuid see ei anna mul veel õigust teda lombakaks lüüa või talle kätega kallale minna, kuna sellisel juhul oleks tekkinud kahju suurem kui ärahoitud kahju. Sellise varguse puhul tuleks tarvitada teisi meetmeid, näiteks pöörduda politseisse või muudesse õiguskaitseorganitesse, kuna tema lombakaks löömine ületaks antud juhul hädakaitse piire ning seega oleks ka ebaseaduslik. Seega kaitse ja rünne peavad olema eelkõige vastavuses nii ajaliselt kui ka intensiivsuselt. Kott õunu mu aiast ja tervisekahjustus ei ole võrdväärsed hüved. Hädakaitse seisundis peab inimene valima vahendeid enda kaitseks nii, et nende toime arvestaks ründe ohtlikkust. Kui keegi varastab trammis mu taskust mobiiltelefoni, siis pole tema vastu relva kasutamine põhjendatud. Kuid kui ma tunnen reaalset ohtu oma elule, ei pea ma ootama jääma, millal kurjategija mu eluküünla kustutab , vaid võib kohe enda kaitseks midagi ette võtta, kuna vastasel juhul võib olla liiga hilja . Seega kokkuvõtlikult võib öelda, et hädakaitse on teatud piirideni täiesti seaduslik. Kuid meeles peab pidama seda, et hädakaitset võib kasutada siis, kui oht on reaalne ja mul ei jää muud üle. Kaitsja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui tal tõesti oli alust kaitsma asumiseks . Kui sellist olukorda aga ei teki on hädakaitse ebaseaduslik ja inimese peab tõepoolest oma teo eest vastutusele võtma.