Õigusõpetuse II KT 2011 (K. Joamets) (8)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused II kontrolltööks

Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud
1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus
2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga
3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane
4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks
5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises
6. Kohustuste kollisioon karistusõiguslikkus mõistes tähendab üheaegselt mitme kohustuse täitmist
7. Lubatavuseksimusega on tegu siis kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes

Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil
Hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik ründe tõrjumiseks. Ründajaks on alati inimene; looma või asja puhul on tegemist ohu, mitte ründega. Ründest peab tulenema konkreetne oht, näiteks oht isiku varale (sissemurdmine) või tervisele ( peksmine ). Isikul on õigus end kaitsta nii parajasti aset leidva ründe ( vargad tegutsevad korteris ), kestva ründe (vargad põgenevad), kui ka vahetult eesseisva ründe (korteri ukse lahti muukimine) eest. Võimalus rünnet vältida (põgeneda) või abi kutsuda (politsei) ei välista õigust hädakaitsele. Vastasel juhul peaks õiguskuulekas kodanik alati lahkuma baarist, kus kaklus toimub ning põgenema, kui kahtlasi noormehi pimedal tänaval kohtab.
Hädakaitse pole siiski absoluutne, kuna eksisteerivad hädakaitsepiirid, mille ületamine võib kaasa tuua vastutuse. Hädakaitse piiri ületamise tuvastamiseks tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast. Näiteks korterist varga avastamisel ei ole lubatud teda kohe surnuks tulistada, kui oleks saanud kasutada mõnda sobivamat või vähem kahjustavat vahendit (hoiatuslask õhku, jalga tulistamine). Samuti ei laiene hädakaitse provotseeritud ründele ning vastastikusele kaklusele, kuna kaitseseisundit pooltel ei teki.
Hädaseisundi puhul on tegemist ohuga, mis ei seisne otseses ründes teise isiku poolt, vaid mingis muus ohtlikus situatsioonis (näiteks varisemisohtlik elamu, ohtlikud loomad vmt). Oht ei pruugi ähvardada isikut ennast, vaid võib olla suunatud kolmandatele isikutele. Ohtlik olukord kujutab endast hädaseisundit, kui seda ohtu on võimalik kõrvaldada üksnes teise õigustatud huvi kahjustamisega. Lähtuda tuleb proportsionaalsusest - kaitstav õigushüve peab olema ohverdatud hüvest olulisem. Põhimõtteliselt laienevad hädaseisundile hädakaitse kriteeriumid, kuid oluliseks erinevuseks on see, et võimalusel tuleb ohtu kõrvale suunata või abi kutsuda, mitte esmajoones ise tegutsema asuda.

Mida tähendab süüdimatus
Süüdimatus tähendab seda, et isikut ei ole võimalik tema tegude eest vastutusele võtta. Talle on määratud ravi/järelvalve.

Süüteo mõiste.
Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.
Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.

Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest
Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu. Vangla , rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö.

Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest.
Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet , maa- või linnavalitsus ) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla , rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö.

Töölepingu mõiste
Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja korraldustele, tööandja aga kohustub maksma töötajale töötasu ja kindlustama talle töötingimused, mis on ette nähtud poolte kokkuleppega, kollektiivlepinguga, seadusega või haldusaktiga.

Töölepingu pooled.
TLS § 2 järgi võib töölepingu pooleks töötaja poolelt reeglina olla 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik, erandjuhtudel alates 13-aastaseks saamisest. Ainult füüsiline isik seega ja võib olla ka välismaalane, kui tal on elamisluba . Tuleb kõrvale vaadata TsÜSi, kus alates 18a on teovõimelisus ja enne on piiratud ka võimalik ning siis on vaja kehtivate tehingute tegemiseks vanema luba. 13- ja 14-aastaste töötamise puhul on vajalik ka tööinspektori luba ning nad tohivad töötada ainult nendes ametites, mis on Vabariigi Valitsuse poolt välja antud sellekohases määruses kirjas.

Töölepingu tähtaeg.
Tööleping sõlmitakse:
määramata ajaks;
määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

Töölepingu vorm.
Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt.

Töölepingu kohustuslikud kokkulepped (töötingimused).

tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta;
2) tööaja kohta;
3) töötasu kohta;
4) töö tegemise asukoha kohta;
5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta;
6) tööle asumise aja kohta.

Katseaeg. Töölepingu ülesütlemine katseajal, etteteatamistähtaeg.
Katseaega kestusega neli kuud eeldatakse. Ainult juhul, kui pooled on otsustanud, et katseaega ei kohaldata või kohaldatakse lühemana kui neli kuud, tuleb see töölepingus näidata.

Konkurentsipiirangu kohaldamine.
Konkurentsipiirangu eesmärk on jäänud võrreldes kehtiva õigusega samaks, selleks on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine ehk tööandja huvide kaitsmine. Töötajapoolse konkurentsi ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused, taktika ja eesmärgid, mida on kerge tööandja kahjuks kasutada. Kuna tegemist on töötaja õigusi oluliselt piirava kokkuleppega, on selle sõlmimine õigustatud vaid juhul, kui 1) piirang on vajalik tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks, 2) tegemist on tööandja õigustatud huviga ehk töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada, 3) piirang on mõistlikult ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt piiritletud ning 4) piirang on töötajale äratuntavalt piiritletud ehk töötaja saab selle sisust aru. Juhul kui üks eeldustest on täitmata, ei saa tööandja töötajalt aga piirangule allumist nõuda. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib olla tehtud ka suuline .

Ärisaladuse kokkulepe.
Uue TLS järgi on töötaja kohustatud hoidma firma ärisaladust.

Kaugtöö.
Kaugtööle saadetud töötaja saab hüvitist.

Koolituskulude kokkulepe.
(1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.
(2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

Põhipuhkus, selle andmise üldised põhimõtted.
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töötaja õigus saada puhkust. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus - ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Puhkuse ajakava .
Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitavad tööandja ettevõtte huvidega .

Puhkusetasu .
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

Õppepuhkus ja selle liigid ning tasustamise alused.

Töötaja vastutus töötingimuste rikkumise korral.

Varalise vastutuse kokkulepe.
On erand töötaja süülise vastutuse põhimõttele!
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
Kehtivuse tingimused:
1. Sõlmitud kirjalikult
2. ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt piiritletud
3. varale ligipääs ainult töötajal või töötajate ringil
4. kokkulepe varalise vastutuse ülempiiris
5. tööandja maksab töötajale mõistlikku hüvitist

Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest.
Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma.

Töölepingu lõpetamine kokkuleppel.
Pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada §79
Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik)

Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
Töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu
Töövõime vähenemine (ebapiisav tööoskus, sobimatus, kohanematus )
Töökohustuste rikkumine

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Tegevuse ümberkorraldamine
Tegevuse lõpetamine

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt.
Erakorralisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama kui mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamis tähtaja lõppemiseni. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemist kui on seaduses sätestatud on teisel poolel õigus saada hüvitist õigust ulatuses mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Töölepingu ülesütlemise kord.
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (faks, e-kiri, SMS vm). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Töötaja peab korralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
Tööandja peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
•   alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
•   1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
•   5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
•   10 ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad ja ülesütlemise hüvitis.
Erakorralisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama kui mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamis tähtaja lõppemiseni. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemist kui on seaduses sätestatud on teisel poolel õigus saada hüvitist õigust ulatuses mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Töötaja ülesütlemise etteteatamistähtajad.
Korralisest peab ette teatama 30 päeva

Nimeta töövaidlusorganid.
Töövaidluskomisjon, kohus

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 266 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

266 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Meramo Õppematerjali autor

Vastamata 2-3 küsimust 30st.

joamets õigusõpetus tööõigus

Sarnased õppematerjalid

doc

Õigusõpetuse teine kontrolltöö 2011 (k.joamets)

Küsimused + vastused

Õigusõpetus

docx

Tööõigus - lühikonspekt

Tööõiguse kokkuvõte

Õigusõpetus

docx

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS TÖÖÕIGUSES

Tööõigus

docx

Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused

TTÜ Õigusõpetus 2015 kevad II kontrolltöö ja arvestusöö kordamisküsimused ja vastused Töös küsitaksegi konkreetselt neid küsimusi ehk et kui need vastused endale selgeks teha siis ei peaks tööga raskusi tulema. Igal aastal asendatakse mõned küsimused uutega, vaata õppejõu antud küsimused üle, minu töös võivad osad puududa.

Õigusõpetus

docx

TÖÖÕIGUS

Tööõiguse arengu suunad ja põhimõtted. Rahvusvahelise õiguse mõju siseriiklikule tööõigusele .Võrdse kohtlemise põhimõte tähendus kaasajal .Töölepingu mõiste, töölepingu pooled. Töösuhe kui võlaõiguslik suhe, selle erisus. .Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest lepingutest. . Töölepingu sõlmimine, vorminõuded, kohustuslikud tingimused. Teatamiskohustuse tähendus . Paindlikud töövormid: kaugtöö, renditöö jt. . Katseaeg ja selle sisu . Töölepingu tähtajad . Tööaeg kui töölepingu oluline tingimus Töötaja kohustused, õigused ja vastutus (hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus). Töö tegemise koht, poolte kokkuleppe tähendus. Töölähetus. Konkurentsipiirang, eeldused ja vastutus. Leppetrahvi kohaldamine. Töötaja varaline vastutus, piiratud ja täielik vastutus. Tööandja õigused, kohustused ja vastutus. Kohustus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ning maksta töötasu. 5.Töötasu suurus, maksmise aeg, koht ja viis. Koolitamiskohustus.Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemise eeldused ja kord. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel. Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel. Töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel. . Töövaidluste lahendamise kord KAASUSED. Põhjalik!!

Tööõigus

doc

Tööõiguse eksamiteemad

Tööõiguse eksamiküsimused ja vastused.Sügis 2012.

Õigus

doc

Tööõigus

Tööõiguse eksami kordamisküsimused

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

Sisaldab tööõiguse eksami küsimusi, mis on põhjalikult ning korrektselt vastatud!!!

Tööõigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (8)

Meramo: See materjal pole poolik, asi on selles, et igal aastal võtab ta umbes 70% eelmise aasta küsimustest, kuid lisab töösse ka uusi probleeme.

13:34 21-10-2011