Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine (0)

Relvade hoidmine, kandmine
ja kasutamine. Karistused.
Raivo Pehk 2006
KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA
ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE
TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.)
1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja
laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele
ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu.
2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema,
Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja
alusel.
3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane:
1) omama Kaitseliidu liikmekaarti;
2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta
materiaalse vastutuse lepingu.
4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi
oma elukohas raudkapis (relvakapis) tühjaks laetuna. Relvakapp peab
olema valmistatud vähemalt 3 mm terasplekist ja sellel peab olema
vähemalt üks tugev siselukk. Relvakapp peab olema kinnitatud jäigalt
ehitise kandva seina, põranda või lae külge.
5. Relvi ja laskemoona hoitakse
eraldi. Relvad ja laskemoon võivad
olla ühes kapis, kuid eraldi
lukustatavates laegastes.
6. Relvakapp ei ole nõutav ühe
püstoli, revolvri, sileraudse vintpüssi
või vintpüssi-karabiini hoidmiseks.
7. Käesoleva korra punktis 6
nimetatud juhul hoitakse relva ja
selle laskemoona eraldi peidetult
kohas, mis on kõrvalistele isikutele
kättesaamatu. Vintpüssi-karabiini
lukk peab olema eraldatud.
8. Automaattulirelva hoitakse
relvakapis. Relva lukku hoitakse
relvast eraldi.
KaLS § 26 lg 4 sätestab, et relvade kandmise korra teenistuskohustuse
täitmisel, Kaitseliidu tegevliikmetele Kaitseliidu poolt väljaantavate relvade
väljaandmise ja tagastamise korra ning kaitseliitlastele Kaitseliidu poolt
väljaantud ja isiklike relvade hoidmise ja kandmise korra kehtestab
Kaitseliidu kodukord.
§ 132. Kaitseliitlane on kohustatud alati korras hoidma temale väljaantud
kaitseliidu samuti ka oma isiklikud relvad.
Tema kätte usaldatud kaitseliidu varandust, eriti relva ja laskemoona, on
kaitseliitlane kohustatud hoidma nii, et see ei oleks kahjulik varandusele ja
tahtmatult ohtlik ümbrusele ega mingil kombel ei satuks soovimata isikute
kätte. Hooletuse läbi kaduma läinud või rikutud kaitseliidu poolt väljaantud
relva, selle üksikute osade, laskemoona või muu varustuse väärtus nõutakse
süüdlaselt sisse.
Ei ole kaitseliitlane vabatahtlikult nõus tasuma tema süü või hooletuse läbi
kaitseliidule tekkinud kahju, nõutakse temalt vastava varustuse väärtus sisse
kohtu teel. Enne kohtuprotsessi alustamist eemaldatakse kaebealune
kaitseliidust, sest kaitseliit põhimõtteliselt oma liikmetega kohut ei käi.
Kaitseliidu relva või varustuse sihiliku rikkumise, edasimüümise või
omandamise eest langevad süüdlased kohtu alla.
§ 133. Kaitseliitlane ilmub alati oma teenistuskohuste täitmisele temale
väljaantud relvaga, kui see käsu korras ei ole teisiti korraldatud.
Kaitseliidu relva kandmine on keelatud väljaspool kaitseliidu tegevust, kus
see seltskondlike mõistete järele ebakohane või ebasünnis, nagu: usulistel
talitustel, avalikel pidustustel, koosolekutel, alkoholi-müügikohtades,
einelaudades jne.
§ 134. Relvaga ümberkäimise juures peab kaitseliitlane alati pidama
meeles, et relva tarvitatakse ainult seadusega lubatud tõsistel
silmapilkudel.
Laskeharjutusi võib pidada pealikute või laskejuhatajate korraldusel ja
ainult selleks määratud laskeradadel.
Kaitseliidu relva tarvitamine jahipidamiseks, juhuslikuks paugutamiseks,
isiklike vahekordade õiendamiseks jne. on kategooriliselt keelatud.
§ 135. Kaitseliitlane on kohustatud temale väljaantud relva hoidma kuivas
ja soojas ruumis (elutoas) selleks eraldi määratud kohas ja nii, et kõrvalised
isikud relva ja laskemoona ei saa kasutada.
Püssi ei tohi mingil tingimusel asetada ahju, pliidi ega ka välisukse juurde
või niiskesse kütmata ruumi.
§ 136. Relvade hoidmine ja puhastamine sünnib selleks ettenähtud
erimääruste ja juhtnööride kohaselt, millede mitteteadmisega kaitseliitlane
ei saa end vabandada.
§ 137. On keelatud oma pealiku korralduseta relva teisele kaitseliitlasele
edasi anda, samuti on keelatud relva kandmine liikmekaardil oleva loata
või kaitseliidu välistunnusteta (vormiriieteta või käelindita).
§ 138. Laskeharjutusteks on keeldud kulutada puutumatuks tagavaraks
väljaantud laskemoona. Puutumatuks tagavaraks väljaantud laskemoon
peab olema alal, hooldatud ja alati tarvitamiskõlvuline.
§ 141. Tulekahju korral tuleb päästa esimeses järjekorras laskemoon ja
relvad, et võimaldada ohuta tulekustutamist.
RELVASEADUS
Relvavaldaja on kohustatud relva kasutamisest viivitamata teatama
kasutuskohajärgsele politseiprefektuurile või -jaoskonnale, kui relva
kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud talle kehavigastus või
varaline kahju.
Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga
kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või
relvakandmisloaga.
Relva ja laskemoona tuleb kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende
kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju
tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi
olla padrunit.
Relva ja laskemoona on keelatud kanda:
1) alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine
mõju all;
2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel
üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või
tööülesannet täitval isikul.
KARISTUSED
Trahviühik ­ 60 EEK
Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise,
üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise,
laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või
registreerimise korra rikkumise eest ­ karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut või arestiga.
Relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise,
psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all ­ karistatakse
rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
Relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle
ülesandeks ei ole avalikul üritusel teenistus- või tööülesannete täitmine, ­
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
Karistusseadustikus sätestatud kuriteod:
§ 418. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona
ebaseaduslik käitlemine
(1) Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise
eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud teenistus- või sõjaväerelvaks
oleva tulirelva, selle olulise osa või laskemoonaga, - karistatakse kahe-
kuni kümneaastase vangistusega.
§ 419. Tulirelva lohakas hoidmine
Tulirelva lohaka hoidmise eest, kui see on kaasa toonud teisele inimesele
tervisekahjustuse tekitamise või kui selle relvaga on toime pandud
kuritegu, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega.
§ 420. Tulirelva helisummuti, laser- ja öösihiku
ebaseaduslik käitlemine
(1) Tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseadusliku käitlemise
eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
HÄDAKAITSE JA HÄDASEISUND
Õigusvastasuse välistamine
Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja
mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku (KarS), muu
seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
Õigusvastasus on välistatud kui isik tegutseb hädakaitses või
hädaseisundis.
Hädakaitse
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat
õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja
õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab
hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui
ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei
välista õigust hädakaitsele.
Hädaseisund
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et
kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise
isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu
kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast
huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti
õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning
teo ohtlikkust.
KÜSIMUSED?