10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
154 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gea78
Õppematerjali autor
○ § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine ○ § 1432. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades ○ § 144. Suguühe järeltulijaga ○ § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega ○ § 1451. Alaealiselt seksi ostmine ○ Vt ka süüteod alaealise vastu KarS §§ 175, 178, 1781, 179 Seksuaalsüüteod: Õigushüve ja süsteem ● Karistusõiguse lahutamine moraalist ● Kaitstavad õigushüved (vt ka 3-4-1-13-15, p 50): ○ seksuaalne enesemääramisõigus (seksuaalne vabadus) ○ alaealise normaalne (suguline) areng ● kehaline puutumatus (füüsiline ja vaimne tervis) ● KarS § 147: Noorem kui kümneaastane isik loetakse arusaamisvõimetuks Vägistamine/sugulise iseloomuga tegu: objektiivne koosseis ● Objekt: teine elav inimene (sooneutraalne) ● Suguühendus või muu sugulise iseloomuga tegu
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline
Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.20 1.2.1 Tahtlus, kui tegija psüühiline seos teoga on sätestatud KaRS § 16 Antud paragrahvi esimene lõige selgitab, et tahtlus on üldmõiste, mis hõlmab kõiki kolme tahtluse liiki. Tahtluse liikideks o on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kõik tahtluse liigid koosnevad intellektuaalsest ja voluntatiivsest elemendist. Karistusõiguse teoorias üldiselt käibeloleva ebatäpse lühimääratluse järgi võib tahtlust defineerida, kui teo toimepanija poolt süüteokoosseisule vastavate teo faktiliste asjaolude teadmist ja tahtmist21 Lõige 2 annab kavatsetuse legaaldefinitsiooni : " Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikus. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab
Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad..........................................................................................7 1.4. Karistusseaduse kehtivus.....................................................................................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2
Väärtegude koosseisude jagamisel KarS-i ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest et need teod mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (liiklusseadus) nähatakse ette vastava seaduse lõpus. Vastava eriseaduse puudumisel on väätegu sätestatud KarS-is Tähtis on see et ka väljapool KarS-i asuvate süütegude suhtes kehtib KarS-i üldosa. Eriosa eristamine üldosast KarS-is Mandrieuroopas on levinud karistusõiguse jaotus üld-ja eriosas.Ajalooliselt on üldosa hilisem kui eriosa.Keskaja seadused määratlesid karistuse konkreetse teo eest.Kuriteo ja karistuse üldmõiste oli tundmatu.Tänapäeval toimub KarS-i jagamine üld-ja eriosaks eelkõige seadusandliku tehnika ja normi ökonoomsetel nõuetel.Üldosasse kuuluvad need reeglid mis võivad tähtsust omada kõigi eriosade normide suhtes ja seetõttu on need võimalik tuua n.ö. sulgude ette
Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-91-07 selgitanud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. (1 punkt) 7. Kaitsja apellatsiooni tulemusena ei tohi süüdimõistetu olukord halveneda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-28-08 selgitanud, et kooskõlas reformatio in peius keelu põhimõttega ning tulenevalt KrMS § 340 lg-s 4 sätestatust on ringkonnakohus pädev süüdistatavate olukorda raskendama üksnes siis ja niivõrd,
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid