Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hädakaitse (0)

1 HALB
Punktid

HÄDAKAITSE
PTS 121
Mis see on?
• Tegu, mis on vajalik õigusvastase ründe 
tõrjumiseks
• Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva 
või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu
•  Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka 
hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. 
Inimlik eksimus
• Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit 
moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, 
võidakse tema üle  kohut  mõistes seda arvestada 
kergendava asjaoluna
Rünne
• Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt.
• Rünne on inimese tegu, mis on  vastuolus  
õiguskorraga.
• Ründe kõige olulisem komponent on ründaja 
ohtlikkus ehk ründest tulenev oht
Õigushüved
• Rünne peab ohustama õigushüve, nt elu, 
tervis, omand, vabadus jms
• Eraisikul on õigus kaitsta riigiomandit ja 
teiste isikute rahu avalikus kohas või muud 
rikkumist avaliku korra vastu
Hädaabi
• Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja 
rünnataval on  kaitsetahe  ning ta soovib abi, 
siis ka sellisel puhul lubab §28 
karistusseadustikust sekkuda kolmandal 
isikul.
Õiguspärasus
• Võib ilmneda ka tsiviilõiguslikus hädakaitses või 
otsimisõiguses. Sellisel juhul tuleb arvestada, et see 
asjaolu õigustab siiski ainult selliseid koosseisupäraseid 
tegusid , mis ei ulatu kaugemale ohu tõrjumisest
• Ebaõigus
• Esineb nii teo- kui ka tagajärjeebaõigust. Kaitsetegevus 
on lubatud mõlema ärahoidmiseks
• Õigusvastasuse nõudest tulenevalt ei pea ründe tegu 
olema  tahtlik  ega süüline
Kaitsetegevus
• Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve 
kahjustamises
• Kaitsetegevus on vajalik, kui see on sobiv 
ründe tõrjumiseks. Kaitsja peab kasutama 
kaitseks oma olemasolevatest vahenditest 
säästvaimat
Hädakaitsepiiride ületamine
• Kavatsetuse korral tegutseb isik eesmärgiga 
kasutada ebasobivat vahendit või tekitada 
liigset kahju
• Otsese tahtluse korral teab kaitsja täpselt, et 
tema käsutuses on säästvam vahend
Mittesüüline rünne
• Mittesüüline rünne on olukord, kus ründaja on 
süüdimatu või süüvõimetu — vaimuhaige, laps, joobnu, 
samuti eksimuses või hädaseisundis olev isik. 
Hädakaitset on piiratud juhtudel, kui rünnatakse väga 
väikese tähtsusega õigushüve
• Kaitse toodud näidete vastu on piiratud — võimaluse 
korral tuleb taanduda või alustada kaitset defensiivselt ja 
alles hädavajaduse korral minna üle aktiivsele kaitsele
Hädaseisund
• Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, 
et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu 
enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud 
vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav 
huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. 
Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede 
olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning 
teo ohtlikkust.
Hädaseisund
• Hädaseisundit võib määratleda kui vahetut ohtu 
enda või teise isiku õigushüvele, mida saab 
kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju 
tekitamisega
• Hädaseisundi korral ei seisne oht õigusvastases 
ründes
• Päästetud õigushüve peab olema ohverdatud 
õigushüvest olulisem
Kohustuste  kollisioon
• Tegu, millega  rikutakse  õiguslikku 
kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik 
peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku 
kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, 
kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita 
kohustust, mis on vähemalt sama oluline 
kui rikutav kohustus.
Oht
• Oht õigushüvele tuvastatakse objektiivse vaatleja poolt, 
arvestades keskmise inimese teadmisi
• Eristatakse kolme ohuastet:
• Akuutne oht — kahju on lähemal ajal tekkimas
• Kestev oht — pikka aega kestev olukord kus kahju võib 
suvalisel hetkel tekkida
• Tulevikus ähvardav oht – saabub pikema aja pärast. 
Sellises olukorras loetakse ohtu vahetuks alates hetkest, 
mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus
Erinevused
• Hädaseisundi korral puudub õigusvastane 
rünne
• Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib 
aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu 
ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on 
teatud  toimingud  õigustatud
Päästetoiming
• Päästetoimingu teeb vajalikuks oht
• Päästetoiming peab olema ohu tõrjumiseks sobiv ja 
kahjustatud õigushüve jaoks säästvaim
• Päästetoimingu sobivust hinnatakse analoogiliselt 
hädakaitsega. Sobiv on toiming, mis kõrvaldab 
täielikult ja kindlalt ohu õigushüvele, samas on 
kahjustatud õigushüvede suhtes säästvaim
Hädaolukord
• Hädaolukord — oht õigushüvele
TÄNAN 
KUULAMAST! 

Document Outline

  • PowerPoint Presentation
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Rünne
  • Õigushüved
  • Hädaabi
  • Õiguspärasus
  • Kaitsetegevus
  • Hädakaitsepiiride ületamine
  • Mittesüüline rünne
  • Hädaseisund
  • Slide 12
  • Kohustuste kollisioon
  • Oht
  • Erinevused
  • Päästetoiming
  • Hädaolukord
  • Slide 18
Vasakule Paremale
Hädakaitse #1 Hädakaitse #2 Hädakaitse #3 Hädakaitse #4 Hädakaitse #5 Hädakaitse #6 Hädakaitse #7 Hädakaitse #8 Hädakaitse #9 Hädakaitse #10 Hädakaitse #11 Hädakaitse #12 Hädakaitse #13 Hädakaitse #14 Hädakaitse #15 Hädakaitse #16 Hädakaitse #17 Hädakaitse #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agnes Kaasik Õppematerjali autor
Mis see on? Tegu, mis on vajalik õigusvastase ründe tõrjumiseksHädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele.

Sarnased õppematerjalid

Hädakaitse
3
docx

Hädakaitse

Oht Oht õigushüvele tuvastatakse objektiivse vaatleja poolt, arvestades keskmise inimese teadmisi. Eristatakse kolme ohuastet: a) Akuutne oht -- kahju on lähemal ajal tekkimas. b) Kestev oht -- pikka aega kestev olukord kus kahju võib suvalisel hetkel tekkida. c) Tulevikus ähvardav oht ­ saabub pikema aja pärast. Sellises olukorras loetakse ohtu vahetuks alates hetkest, mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus. d) Hädaseisundi ja hädakaitse üks olulisemaid erinevusi seisneb asjaolus, et hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne. e) Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud. N: pole õigustatud magava kodutüranni tapmine, küll aga on õigustatud tema kinni sidumine/luku taha panemine. Erinevused

Karistusõigus
Karistusõigus - Süüteokooseis
3
docx

Karistusõigus - Süüteokooseis

Spetsiifilise süüteo kirjeldusega süüteod ­ valeraha tegemine, dokumendi võltsimine, narkootikumide valmistamine (nõuavad teatud materjale). Deliktid 1) Teo ja tagajärje deliktid 2) Tegevus/tegevusetus deliktid 3) Kahjustus/Ohu deliktid Retsidiiv ­ faktiline retsidiiv (paneb toime 2 kuritegu, pole varem süüdi mõistetud) ja juriidiline retsidiiv ( isik on juba süüdi mõistetud, aga ta paneb toime uuesti kuriteo) Hädakaitse ­ igaühe õigus ennast kaitsta, kui ta on võimeline seda tegema ning õigus ka teisi kaitsta ­ kui nad vajavad kaitset. See ei teki loomaründest ­ selle taga peab olema inimene. See on seotud alati õigusvastase ründega ­ sellest tekib hädakaitseseisund ja isikul peab olema olemas kaitsetahe (ka see inimene peab olema nõus, keda sa ise kaitsed).

Õigusõpetus
Hädakaitse
2
docx

Hädakaitse

Hädakaitse Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik arvates on „hädakaitse“ hea ja selge termin. See moodustub sõnadest “häda” ja “kaitse”. See tähendab, et kõigepealt peab olema häda ning alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Näiteks Tallinnas astus 2014 aasta alguses kohtu ette oma abikaasa tapmises süüdistatav naine, kes tunnistas süüd osaliselt. Ta ei eitanud, et surmas mehe, kuid kinnitas, et tegi seda enesekaitseks vägivaldse mehe eest

Õigus
KARISTUSÕIGUS-LOENG 2021 2022
39
docx

KARISTUSÕIGUS-LOENG 2021/2022

nt. § 264 Looma julm kohtlemine ● Obj. tunnused: objekt:loom Tegu: lubamatu tegu Modaliteet: AValik koht või julm viis ● Sub.koosseis: Tahtlus nt. § 113 Tapmine ● Obj. tunnused: objekt: teine elav inimene tegu: suvaline tagajärg: surm tagajärje omistamine: põhjuslik seos Objektiivne omistamine ● Sub.koosseis: Tahtlus 2. Õigusvastasus (KarS § 27-31) •KarS-st tulenev •Hädakaitse •Hädaseisund •Kohustuste kollisioon •Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus •Muu seadus, rahvusvaheline konventsioon või tava 3. Süü (KarS § 32-431) •Süüvõime (süüdivus ja vanus) •Süüd välistavad asjaolud (KarS-st ja mujalt) Põhidelikt ja tuletised •Põhidelikt: täideviimises seisnev tahtlik lõpuleviidud tegevusdelikt •Tuletisdeliktid: •Osavõtt •Ettevaatamatus •Katse •Tegevusetus

Karistusõigus
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused
6
doc

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

17. Erilise isikutunnuse mõiste ja tähendus §24 Eriline isikutunnus- süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Eriline isikutunnus võib olla vastutust raskendav, kergendav või välistav tunnus, mis kehtib ainult erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. Kes, mille eest vastutab, ametiisik või väikelapse ema või deklareerimiskohuslane. 18. Õigusvastasust välistavad asjaolud (vt punkt 19-21) §31 ja §39 Hädakaitse ­ isik tõrjub vahetut rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Üksned siis, kui keegi ründab hädakaitsja elu, vara või tervist. Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda. Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada. Hädaseisund ­ Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema

Karistusõigus
Karistusõiguse Üldosa
45
doc

Karistusõiguse Üldosa

Kõik kuriteod, mis on Kar-s on tahtlusega toime pandud, v.a. kus otse seaduses on löödud, et see kuritegu on toime pandud ettevaatamatusega. On vaja tegu, mitte tagajärg ­ kuritegu puhul on oluline tegu. On vaja tagajärge ­ teine liik ja on sõnaselgelt sellest Tegu on õigusvastane. See on nii, et Riigikogu on määratud karistust selle eest, seega ei ole selline käitumine sobilik. Kuid võib olla, et see on lubatud, nt. hädakaitse. Kuid peab olema sõnaselgelt seaduses sätestatud olema. Süüline vastutus. Isik, kes pani õigusvastust teo, talle ei ole antud seadusega õigustusi. See isik, kes on selle seas. Võib olla, et ekspert ütleb, et isik ei saa aru oma käitumise keelatusest, kuriteo toimepanemise ajal. Tal oli vaimne seisund selline, ja ta ei.... . piiratud süüvõimega: on seaduses kergendusi. Vaimuhaigus ei ütle, et on süüdimatu. Oluline on, et ta just sellel hetkel (kuriteo

Õigus
Karistusõigus
22
doc

Karistusõigus

Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 102- 104 välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega tema olemasolust( subjektiivne õigusvastasust välistav element...)32 2.1 Õigusvastasust välistavad asjaolud Järgnevana vaatleme Karistusseadustikus toodud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS on näinud ette neli õigusvastasust välistavat asjaolu: hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ja eksimus teo õigusvastasust välistavas asjaolus. 2.1.1. Hädakaitse- hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. 33 Hädakaitse õigustab vaid selliseid tegusid, mis on suunatud ründaja õigushüvede vastu. Seega hädakaitse puhul võib aga kahjustada vaid neid isikuid, kes õigusvastaselt ründavad kaitsja või kellegi teise õigushüvesid

Õigusteadus
KarSi skeemid
22
docx

KarSi skeemid

vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun