Oht Oht õigushüvele tuvastatakse objektiivse vaatleja poolt, arvestades keskmise inimese teadmisi. Eristatakse kolme ohuastet: a) Akuutne oht -- kahju on lähemal ajal tekkimas. b) Kestev oht -- pikka aega kestev olukord kus kahju võib suvalisel hetkel tekkida. c) Tulevikus ähvardav oht saabub pikema aja pärast. Sellises olukorras loetakse ohtu vahetuks alates hetkest, mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus. d) Hädaseisundi ja hädakaitse üks olulisemaid erinevusi seisneb asjaolus, et hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne. e) Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud. N: pole õigustatud magava kodutüranni tapmine, küll aga on õigustatud tema kinni sidumine/luku taha panemine. Erinevused
Spetsiifilise süüteo kirjeldusega süüteod valeraha tegemine, dokumendi võltsimine, narkootikumide valmistamine (nõuavad teatud materjale). Deliktid 1) Teo ja tagajärje deliktid 2) Tegevus/tegevusetus deliktid 3) Kahjustus/Ohu deliktid Retsidiiv faktiline retsidiiv (paneb toime 2 kuritegu, pole varem süüdi mõistetud) ja juriidiline retsidiiv ( isik on juba süüdi mõistetud, aga ta paneb toime uuesti kuriteo) Hädakaitse igaühe õigus ennast kaitsta, kui ta on võimeline seda tegema ning õigus ka teisi kaitsta kui nad vajavad kaitset. See ei teki loomaründest selle taga peab olema inimene. See on seotud alati õigusvastase ründega sellest tekib hädakaitseseisund ja isikul peab olema olemas kaitsetahe (ka see inimene peab olema nõus, keda sa ise kaitsed).
Hädakaitse Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik arvates on „hädakaitse“ hea ja selge termin. See moodustub sõnadest “häda” ja “kaitse”. See tähendab, et kõigepealt peab olema häda ning alles seejärel on õigus kaitsele. Kuid milles seisneb hädakaitse ja kus on selle piirid? Nagu juba öeldud, on hädakaitse vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Näiteks Tallinnas astus 2014 aasta alguses kohtu ette oma abikaasa tapmises süüdistatav naine, kes tunnistas süüd osaliselt. Ta ei eitanud, et surmas mehe, kuid kinnitas, et tegi seda enesekaitseks vägivaldse mehe eest
nt. § 264 Looma julm kohtlemine ● Obj. tunnused: objekt:loom Tegu: lubamatu tegu Modaliteet: AValik koht või julm viis ● Sub.koosseis: Tahtlus nt. § 113 Tapmine ● Obj. tunnused: objekt: teine elav inimene tegu: suvaline tagajärg: surm tagajärje omistamine: põhjuslik seos Objektiivne omistamine ● Sub.koosseis: Tahtlus 2. Õigusvastasus (KarS § 27-31) •KarS-st tulenev •Hädakaitse •Hädaseisund •Kohustuste kollisioon •Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus •Muu seadus, rahvusvaheline konventsioon või tava 3. Süü (KarS § 32-431) •Süüvõime (süüdivus ja vanus) •Süüd välistavad asjaolud (KarS-st ja mujalt) Põhidelikt ja tuletised •Põhidelikt: täideviimises seisnev tahtlik lõpuleviidud tegevusdelikt •Tuletisdeliktid: •Osavõtt •Ettevaatamatus •Katse •Tegevusetus
17. Erilise isikutunnuse mõiste ja tähendus §24 Eriline isikutunnus- süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Eriline isikutunnus võib olla vastutust raskendav, kergendav või välistav tunnus, mis kehtib ainult erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. Kes, mille eest vastutab, ametiisik või väikelapse ema või deklareerimiskohuslane. 18. Õigusvastasust välistavad asjaolud (vt punkt 19-21) §31 ja §39 Hädakaitse isik tõrjub vahetut rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Üksned siis, kui keegi ründab hädakaitsja elu, vara või tervist. Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda. Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada. Hädaseisund Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema
Kõik kuriteod, mis on Kar-s on tahtlusega toime pandud, v.a. kus otse seaduses on löödud, et see kuritegu on toime pandud ettevaatamatusega. On vaja tegu, mitte tagajärg kuritegu puhul on oluline tegu. On vaja tagajärge teine liik ja on sõnaselgelt sellest Tegu on õigusvastane. See on nii, et Riigikogu on määratud karistust selle eest, seega ei ole selline käitumine sobilik. Kuid võib olla, et see on lubatud, nt. hädakaitse. Kuid peab olema sõnaselgelt seaduses sätestatud olema. Süüline vastutus. Isik, kes pani õigusvastust teo, talle ei ole antud seadusega õigustusi. See isik, kes on selle seas. Võib olla, et ekspert ütleb, et isik ei saa aru oma käitumise keelatusest, kuriteo toimepanemise ajal. Tal oli vaimne seisund selline, ja ta ei.... . piiratud süüvõimega: on seaduses kergendusi. Vaimuhaigus ei ütle, et on süüdimatu. Oluline on, et ta just sellel hetkel (kuriteo
Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 102- 104 välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega tema olemasolust( subjektiivne õigusvastasust välistav element...)32 2.1 Õigusvastasust välistavad asjaolud Järgnevana vaatleme Karistusseadustikus toodud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS on näinud ette neli õigusvastasust välistavat asjaolu: hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ja eksimus teo õigusvastasust välistavas asjaolus. 2.1.1. Hädakaitse- hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. 33 Hädakaitse õigustab vaid selliseid tegusid, mis on suunatud ründaja õigushüvede vastu. Seega hädakaitse puhul võib aga kahjustada vaid neid isikuid, kes õigusvastaselt ründavad kaitsja või kellegi teise õigushüvesid
vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid
Kõik kommentaarid