Õigusõpetuse kordamisküsimused II (0)

KORDAMINE II
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada§79. Vastavasisuline avaldus teisele poolele ( suuline või kirjalik)
Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79); Tähtaja möödumisel (§ 80); Töötaja surmaga (§ 81); Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3); Ülesütlemisega (§83)
Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva.
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
NT: Töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu; Töövõime vähenemine (ebapiisav tööoskus, sobimatus, kohanematus );Töökohustuste rikkumine
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. NT: Tegevuse ümberkorraldamine; Tegevuse lõpetamine
Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud . Hädakaitseseisund;Hädaseisund; Kohustuste kollisioon ; Eksimus teo toimepanemisel; Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu
Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse- puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid.
Mida tähendab süüdimatus. Isik on süüdimatu, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: vaimuhaigusega ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistuslikkusega.
Süütegu. Süütegu on KarS -is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod.
Kuritegu . Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse ) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud – Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus . Halduskohtud – Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi)
Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus.
Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtusse Tallinnas ja Tartus.
Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebus ? Riigikohtusse.
Millise kohtu juures asub kinnistusosakond ? Maakohuste juures.
Nimeta kohtuasjade liigid, mida üldse kohtus lahendatakse? Tsiviil-, kriminaal-, väärteo-, haldus- ja  põhiseaduslikkuse järelvalve.
Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid . Töövaidluskomisjon, kohus.