Võim ja õigus (1)

VÕIM JA ÕIGUS
VÕIM
Kõikides suhetes on mingil moel olemas võimusuhe. Võim on domineerimine. Võim on alati ebavõrdselt jaotatud. Võim on sellel, kes suudab mõjutada teisi nii, et tema seisukohad viiakse läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44)
Võimu resursid:

• Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi.
  

• Vaimsed ressursid : Haridus , kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital.
  

Võimu teostamise meetodid:

• Autoriteet
  

Koolis teostab võimu näiteks direktor . Direktori võimuses on psühholoogilin surve, vaimne terror . Samuti on võimalus anda käskkiri, mis on samuti vaimne surve. (Tegemist on pigem sunniga.) Direktor peab olema autoriteet ehk karismaatiline liider. Näiteks Hitler , Mussolini , Fidel Castro , Stalin , Lennart Meri. Tähtsad on ka traditsioonid. Näiteks kuningavõimud läbi ajaloo. Legaalne ehk mõistuslik kaalutlus, mis on iseloomulik tänapäeva Lääne demokraatiale. Kuuletutakse sedustele ja institutsioonidele kuna leitakse, et see on ühiskonnale kõige parem. See on kõige küpsem suhtumine autoriteeti. On kahte tüüp ühiskonnad: Häbi ja hirmu ühiskonnad. Häbi ühiskonnad on vanad demokraatiad, mis toimivad väga hästi. Inimestel endal on häbi rikkuda seda, milles on kokkulepitud. Ei lähe üle tee, kui on punane tuli. Teised ei ole Kanti mõistes vaimsest alaealisusest välja tulnud. Hirm on regulaator ja see peab olema pideval peale surutud. Mis ei ole lubatud on keelatud.

• Sund
  

Need kaks on tavaliselt käsikäes. Sund on igasugune vägivald, alates politseist.
Riigivõimu eripära: Riigi võim on ülimuslik ja suveräänne. Riik on võimu teostamise aparaat . Temast kõrgemat ei ole (Rahvusvaheline õigus on ,aga tal pole otsest võimalust riigile dikteerida, mida teha.)
2009-11-02
RIIGIVÕIMU TUNNUSED:

• ainuõigus kehtestada seadusi (seadused võtab vastu parlament , seadused esitatakse kirjalikul kujul ühiskondlikenormidena)
  
• ainuõigus koguda makse (kohalikud volikogud võivad kehtestada seadusi mingis piirkonnas)
  
• ainuõigus kasutada vägivalda (ainult politsei võib seda teha, turvamees ei tohi, ka piletikontroll peab olema riigivõimu esindaja, kaitseväe kaasamisel peab andma neile vähemalt abipolitsei staatuse )
  
• riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile, kes on riigi territooriumil k.a. välismaalased( erand : diplomaatiline puutumatus nt. saadikud)
  
• üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia (Eestis nt. Parlament , vähemalt teoreetiliselt demokraatlikus ühiskonnas)
  
• korraldab riigi igapäevast elu
  
• esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises
  

Riigivõim teostab ennast asutuste ja institutsioonide kaudu:

• korrakaitse jõud
  
• sõjavägi
  
• valitsus
  
• parlament
  
• kohus
  
• president jm.
  

Võimude lahususe printsiip ehk kõik need institutsioonid kontrollivad üksteist vastastikku ja nende omavahelised suhted on määratud väga täpselt kirjalike õigusnormidega. Õiguskantleri ülesanne on jälgida põhiseaduslikkust.
Riigiametnikud
Igal riigi asutusel on riigivõimu volitused ja need, kes töötavad riigi asutuses ja teostavad võimu on riigiametnikud. Nemad töötavad avaliku teenistuse seaduse alusel. Ametniku kohale kandideerimiseks tuleb osaleda avalikul konkursil. Riigiametnike palgaskaala peaks olema madalam palga skaala kui erasektoris. Samas peab olema lisatasud ja muud hüved (staaž annab väga palju juurde). Õppelaen kompenseeritakse kui oled saanud ametniku kohale avaliku konkursi kaudu. Neil puudub streigiõigus. Tingimused: peab olema 21 a. ja Eesti kodanik. Tavaliselt sõlmitakse leping määramata ajaks. Kogu tegevuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed institutsioonid. Lisainfo - avalikteenistus .ee.
ÕIGUS
eesti.ee
Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu ehk sotsiaalne norm. Seadus on konkreetene seadusnorm. Õigusnormid jagunevad: regulatiivseteks (reguleerib inimestevahelisi suhteid) ja õigustkaitsvad (näevad ette õigusrikkumise karistamise). Õigusnorm on sotsialne norm, kui see kirja pannakse, siis on tegemist juba seadusaktiga.
2009-11-04
PEAMISED ÕIGUSSÜSTEEMID:

• Kontinentaalne ehk Mandri-Euroopa õigussüsteem (ka Eestis) Põhineb rooma õigusel ja põhimõtetel. On olemas erinevad koolkonnad, Eesti oma põhineb saksa koolkonnal. Fakti tuvastamine toimub kohtueelse eeluurimise käigus. Otsuse langetab kohtunik . Kaasistujad, kes on määratud kohaliku omavalitsuse poolt, ei oma sõnaõigust süüdimõistmisel. Kohtukulud maksab see, kes protsessib. Protsessid võivad venida ja kuhjuda kuna kohtunik võib menetleda korraga ainult ühte protsessi.
  
• Anglo-Ameerika õigussüsteem põhineb pretsedendil, mida loob kohus. Kohtulahendeid hakatakse lugema õigusena. Nii palju kui on kohtu lahendeid saab ka nendele toetuda (kas või 13. saj.). Fakti tuvastamine toimub ristküsitluse käigus. Otsustab vandekohus ja kohtunik määrab karistuse vastavalt vandekohtu otsusele. Vandekohtunik ei pea olema üldse õigussüsteemis pädev. Kohtukulud tasub see, kes jääb süüdi.
  
• Šariaadi seadus ehk islami õigussüsteem. Õigused tuletatakse koraanist ja sunnast. Otsustab oleema, kes on vanemate kogu. Karistuse on inimõiguste vastased nt. raiutakse käsi maha, loobitakse kividega surnuks . Näiteks Iraan .
  

ÕIGUSHARUD:

• Eraõigus, mis äsitleb inimestvahelisi suhteid, kus mõlemad pooled on võrdsed.
  
  • Tsiviilõigus
    
    • Perekonna õigus
      
    • Pärimisõigus
      
    • Võlaõigus (Käsitleb lepingute sõlmimist.)
      
    • Asjaõigus (Käsitleb kinnisasju ja vallasasju ehk omandit , asi on kehaline ese.)
      
  • Tööõigus
    
  • Äriõigus
    
• Avalik õigus, mis käsitleb suhteid inimese ja riigi vahel
  
  • Riigi õigus
    
  • Haldusõigus :
    

Reguleerib ametivõimude tegevust.

• Finantsõigus
  
• Protsessiõigus
  
• Rahvusvaheline õigus
  
• Karistusõigus :
  

2009-11-09
Käsitleb süütegusid ja põhineb karistusseadustikul, lähtub süütuse presumptsioonil. Eesmärk on ennetada kuritegevust ja mõjutada. Karistuseadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud : vaimuhaigus , häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada. Karistusest vabastamine: trahv, üldkasulik töö, tingimisi karistus , süütegu võib aeguda (I astme kuritegu aegub 10 aastaga, II astme 5 aastaga, sõja- ja inimsusevastased kuriteod ei aegu. Väärtegu aegub 2aastaga)

• Väärtegu (Piletita bussis sõitmine, protokoll , karistus on trahv või arest (lühiajaline kinnipidamine 1 nädal kuni 1 kuu).
  
• Kuritegu (Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, karistuseks on rahaline trahv või vangistus , mis on tähtajaline või eluaegne. Ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Surmanuhtlus on Eestis kaotatud aastast 98. Viimane aastal 91. )
  

ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA:

• Rahvusvaheline
  
• Siseriiklik
  
• Põhiseadus ( referendum )
  
• Seadus (parlament)
  
• Seadlus (väga erandlik , seadus, mille on välja andnud president)
  
• Määrus
  
• Otsus
  
• Korraldus
  
• Käskkiri
  

Õigusvõime – Kõikidel füüsilistel inimestel on see sünnist saati, juriidilistel isikutel ettevõtte loomisest alates.
Teovõime – Füüsiline isik saab siis, kui ta on 18. aastane. Alla selle piiratud teovõime.
4