Hädakaitse (0)

Hädakaitse
Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks.
Hädakaitseseisund
Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele.
Inimlik eksimus
Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna.
Rünne
Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt.
Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga.
Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht.
Õigushüved
Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.)
Küll aga on eraisikul õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu.
Hädaabi.
Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja rünnataval on kaitsetahe ning ta soovib abi siis ka sellisel puhul lubab §28 karistusseadustikust sekkuda kolmandal isikul.
Õiguspärasus
Õiguspärasus võib ilmneda ka tsiviilõiguslikus hädakaitses või otsimisõiguses. Sellisel juhul tuleb arvestada, et see asjaolu õigustab siiski ainult selliseid koosseisupäraseid tegusid , mis ei ulatu kaugemale ohu tõrjumisest.
Ebaõigus
Esineb nii teo- kui ka tagajärjeebaõigust. Kaitsetegevus on lubatud mõlema ärahoidmiseks.
Õigusvastasuse nõudest tulenevalt ei pea ründe tegu olema tahtlik ega süüline.
Näiteks: Lapseealised, vaimuhaiged, ettevaatamatus , ei anna aru õigusvastasusest.
Vahetu – samaaegne, kohe algav .
Vahetult eesseisev rünne on rünne, mida võiks iseloomustada süüteo ettevalmistamisega.
Hädakaitset ei saa samastada politseilike volitustega kuritegude ärahoidmisel.
Tuleb leida ettevalmistamise staadiumis hetk, mis vahetult eelneb katsele . Kaitsja ei pea ootama, kuni satub aktuaalsesse võitlusolukorda, vaid võib hakata tegutsema hetkest, kui teda ähvardab viimase kaitsevõimaluse äralangemine.
Näiteks: Kaitsja ei pea ootama kuna tema autosse tunginud isik hakkab teda noaga lööma, ta võib kohe oma vara kaitseks kasutada näiteks pipragaasi.
Kaitsetegevus
Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises.
Kaitsetegevus on vajalik, kui see on sobiv ründe tõrjumiseks. Kaitsja peab kasutama kaitseks oma olemasolevatest vahenditest säästvaimat. Näiteks, kui sul on võimalik kasutada käsitsi ründava isiku vastu kasutada pipragaasi ja relva, siis tuleks valida pipragaas .
Hädakaitsepiiride ületamine
Kavatsetuse korral tegutseb isik eesmärgiga kasutada ebasobivat vahendit või tekitada liigset kahju.
Otsese tahtluse korral teab kaitsja täpselt, et tema käsutuses on säästvam vahend.
Kõikidel muudel juhtudel on kaitsja vastutus välistatud.
Kaitsja tegutses õigesti kui:

Kaitsetegevus vastas ründe ohtlikkusele ega tekitanud ründajale liigset kahju.

Kaitsetegevus küll teatud piirini ületas ründe ohtlikkuse ja tekitas ründajjale liigset kahju, kuid ületamine ei olnud ilmne.

Kaitsetegevus ületas ilmselt ründe ohtlikkuse ja tekitas ründajale liigset kahju, kuid kaitsja tegutses kaudse tahtluse või ettevaatamatusega.
Toob kaasa vastutuse üldkorras. Kohus võib antud olukorras karistust kergendada §57 lg 1 p 8 alusel.
Mittesüüline rünne
Mittesüüline rünne on olukord, kus ründaja on süüdimatu või süüvõimetu — vaimuhaige, laps, joobnu, samuti eksimuses või hädaseisundis olev isik. Hädakaitset on piiratud juhtudel, kui rünnatakse väga väikese tähtsusega õigushüve. Näiteks: pastakavargus. Või on ründe ohtlikkus väga väike (ründab laps).
Kaitse toodud näidete vastu on piiratud — võimaluse korral tuleb taanduda või alustada kaitset defensiivselt ja alles hädavajaduse korral minna üle aktiivsele kaitsele.
Tapmine on lubatav üksnes kaitsel inimest ähvarvada õigusvastase vägivalla eest.
Hädaseisund
Hädaseisundit võib määratleda kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega.
Hädaseisundi korral ei seisne oht õigusvastases ründes.
Päästetud õigushüve peab olema ohverdatud õigushüvest olulisem.
Hädaseisundi kaks põhitasandit

Olukord, mille isik eest leiab

Toimungud, mida ta päästmiseks sooritab
Hädaolukord = oht õigushüvele.
Hädaseisnundivõimelised on mistahes õigushüved: füüsilised, ainelised, vaimsed või emotsionaalsed .
Samas ei ole hädaseisundiga õigustatud ühe elu hävitamine paljude elude päästmiseks.
Teatud juhtudel on aga võimalik antud situatsiooni lahendada kohustuste kollosiooni instituudiga. §30
Kohustuste kollisioon
Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
Oht
Oht õigushüvele tuvastatakse objektiivse vaatleja poolt, arvestades keskmise inimese teadmisi.
Eristatakse kolme ohuastet:

Akuutne oht — kahju on lähemal ajal tekkimas.

Kestev oht — pikka aega kestev olukord kus kahju võib suvalisel hetkel tekkida.

Tulevikus ähvardav oht – saabub pikema aja pärast. Sellises olukorras loetakse ohtu vahetuks alates hetkest, mil ähvardab luhtuda viimane päästmisvõimalus.

Hädaseisundi ja hädakaitse üks olulisemaid erinevusi seisneb asjaolus, et hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne.

Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud. N: pole õigustatud magava kodutüranni tapmine, küll aga on õigustatud tema kinni sidumine/luku taha panemine .
Erinevused
Hädaseisundi ja hädakaitse üks olulisemaid erinevusi seisneb asjaolus, et hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne.
Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine võib aga tuleneda ka olukorrast, kus puudub vahetu ründe oht, kuid pideva ohuseisundi tõttu on teatud toimingud õigustatud. N: pole õigustatud magava kodutüranni tapmine, küll aga on õigustatud tema kinni sidumine/luku taha panemine.
Päästetoiming
Oht teeb vajalikuks päästetoimingu.
Päästetoiming peab olema ohu tõrjumiseks sobiv ja kahjustatud õigushüve jaoks säästvaim.
Päästetoimingu sobivust hinnatakse analoogiliselt hädakaitsega. Sobiv on toiming, mis kõrvaldab täielikult ja kindlalt ohu õigushüvele, samas on kahjustatud õigushüvede suhtes säästvaim.
Hädaolukord-oht õigushüvele.