Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

  • Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega?
  • Mida tähendab töötaja hoolsuse määr?
  • Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel ?
  • Mis on töötasu ?
  • Mida tähendab töötasu alammäär?
  • Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
  • Millal aegub põhipuhkus?

ÕIGUSÕPETUS

KORDAMISKÜSIMUSED II


  • Konkurentsipiirangu kokkulepe.
    Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
    Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
  • Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
    Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
  • Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega?
    Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
  • ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
  • ohustab alaealise kõlblust;
  • sisaldab ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
  • takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
  • ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
    Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
  • Mida tähendab töötaja hoolsuse määr?
    Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
  • Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel?
    Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
  • Mis on töötasu ?
    Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda
  • Mida tähendab töötasu alammäär?
    Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta
  • Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
    Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.
  • Millal aegub põhipuhkus?
    Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus - ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
  • Puhkusetasu maksmine.
    Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
  • Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.
    Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist.
  • Varalise vastutuse kokkulepe.
    Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
    Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
  • see on sõlmitud kirjalikult;
  • see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
  • töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
  • on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
  • tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist
  • Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
    Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
    Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
  • töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust;
  • töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
  • töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;
  • töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
  • täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja
  • ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
  • töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
  • Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
    Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga
  • Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
    Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja:
  • ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata ( töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
  • ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
  • on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
  • on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
  • on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
  • on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
  • on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
  • on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
    Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.
  • Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud
    Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ).
    Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
  • tööandja tegevuse lõppemisel;
  • tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
    Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel( tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja).
  • Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil
    Hädakaitse erinevus hädaseisundist:
  • hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks;
  • üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene;
  • võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega;
  • tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast;
  • ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis;
  • hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid.
  • Mida tähendab süüdimatus
    Psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima .
  • Süüteo mõiste.
    Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuri- ja väärteguseks.
  • Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest
    Karistusseadustikus sätestatud süütegu , milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne.
  • Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest.
    Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv , arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
  • Eesti kohtusüsteemi astmed?
    Esimene: Maakohtud ja halduskohtud
    Teise: Ringkonnakohtud
    Kolmandasse: Riigikohus
  • Vasakule Paremale
    Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused #1 Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused #2 Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused #3 Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor LiisuL19 Õppematerjali autor
    TTÜ Õigusõpetus 2015 kevad
    II kontrolltöö ja arvestusöö kordamisküsimused ja vastused
    Töös küsitaksegi konkreetselt neid küsimusi ehk et kui need vastused endale selgeks teha siis ei peaks tööga raskusi tulema.
    Igal aastal asendatakse mõned küsimused uutega, vaata õppejõu antud küsimused üle, minu töös võivad osad puududa.

    Sarnased õppematerjalid

    KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS TÖÖÕIGUSES
    4
    docx

    KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS TÖÖÕIGUSES

    on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja

    Tööõigus
    2-Kontrolltöö küsimused ja vastused
    11
    doc

    2. Kontrolltöö küsimused ja vastused

    summa oma olemuselt lisatasu, mis on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha

    Õigusõpetus
    Õigus-kontrolltöö 2
    10
    docx

    Õigus, kontrolltöö 2

    Mis on töötasu? Mida tähendab töötasu alammäär? Palk ehk töötasu on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu. Palk on tasu mida tööandja maksab töövõtjale töö eest vastavalt temaga sõlmitud suulisele või kirjalikule töölepingule. Töötasu alammäär on vähim tasu, mida võib töötajale tehtud töö eest maksta lähtudes seadusest. 4. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu? Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. 5. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkus on töötaja iga-aastane puhkus pikkusega 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

    Õigus
    Õigusõpetuse teine kontrolltöö 2011-k joamets
    7
    doc

    Õigusõpetuse teine kontrolltöö 2011 (k.joamets)

    seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund - hädakaitse on kaitsjat ennast; teist isikut või nende õigusi; ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, s.h. ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse tingimused on kõikidele võrdsed, kuid õigus hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund - tekib siis, kui tegelikult rünnet ei olnud. Eristatakse: · Ennakkaitset · Hilinenud kaitset 3. Mida tähendab süüdimatus Süüdimatusseisund - seisund, milles isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vms seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Nt isik,

    Õigusõpetus
    Tööõigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED
    10
    docx

    Tööõigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED

    usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. * Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 9. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused * Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. * Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. * Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab töötaja tööandjale esitama

    Õiguse alused
    Õigusõpetuse 2-kontrolltöö vastused
    3
    docx

    Õigusõpetuse 2. kontrolltöö vastused

    vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (4) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust

    Õigus
    Tööõiguse eksamiteemad
    13
    doc

    Tööõiguse eksamiteemad

    Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. TLS § 17 10. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TLS § 19 11. Töö tegemise koht

    Õigus
    Kontrollküsimusi tööõiguses
    14
    doc

    Kontrollküsimusi tööõiguses

    töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 14. Kui kaua peab tööandja säilitama töölepingut? Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates 15. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest /§ 19/ Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 16. Kui noorelt alates on lubatud alaealist tööle?

    Tööõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun