Õiguse süsteem - õiguskord (0)

Õiguse süsteem - õiguskord
Õiguse põhivaldkonnad:

• Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud
  
• Eraõigus
  

Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria.
Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud.
Avalik õigus:

• rahvusvaheline õigus
  
• riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad
  
• haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt)
  

Üldosa->haldusmenetlus
Eriosa -> liiklus , maksuõigus

• korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014)
  
• kohtumenetlusõigus
  

Eraõigus:

• tsiviilseaduse üldosa
  
• võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks)
  
• äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse)
  
• asjaõigusseadus (hüpoteek, kinnisasi ,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus).
  
• Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi ,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste,
  
• pärimisõigus( testament ,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel).Kodune testament- omakäeline
  

(kehtib 6 kuud), tunnistajate juuresolekul kirjutatud testament (kehtib 6 kuud) ntx naabrid , ei tohi olla see, kes on testamendis . Abikaasade vastastikune testament.

• Töölepinguseadus
  

• Õiguse põhivaldkonnad
  
• Õiguskasu – karistus , menetlusõigus
  
• Õiguse instituut – tehing isik
  
• Õigust loov akt – seadus/määrus
  
• Õigusnorm – säte seaduses ( paragraf )
  

Õigussüsteem
Religioosne õigussüsteem Ilmalik õigussüsteem

• Islami õigus - läänelik õigussüsteem
  
• Heebria õigus - mandri-euroopa õigussüsteem; õigusaktid
  
• Kanooniline õigus - anglo-Ameerika=common law
  

(kohtulahendite kaudu) - Skandinaavia

• Hindu õigus - sotsialistlik (Hiina,Kuuba)
  

- Mitte-läänelik
Normid tekivad: tava kaudu
Sotsioloogid arvavad :
1.läbi juhi
2. kriisiolukord
3.situatsioon esmakordselt
4. teiselt rühmalt ülevõtmine
Õigusvälised Õigusnormid
-vajalikkus
- realiseerimine
- kohustuslikkus
Õiguses käsitletakse 3 sorti norme

• Tava normid
  
• Kõlbluse/moraali normid- mida me hindame, mida mitte.Põhineb väärtushinnangutel.
  
• Õigusnormid
  

Õigusallikad
Õigusakt – corpus nuris civitis ( tsiviilõigus )
Asjad/isikud
Kehtivõigusallikad:

• Seadus- seadus on seaduse vormis ja seadusega sätestatud korras
  

RIIGIKOGU RAHVAHÖÖLETUSEL: 1)PS 28.06.1992 2)PS RS 28.06.1992 3)PS TS 14.09.2003
PS 104 paragraf põhiseaduslikud- ja konstitutsiooni seadus (vaja 51 poolthäält)
Lihtseaus – ei saa muuta põhiseaduslikku seadust.
Seaduskord – 10dal päeval jõustub pärast R? Avaldumist
Raammsedus- annab kogu tsiviilõigusele raami

• Otuseid
  

Seadlus annab Vabariigi President ja ainult erakorralistes tingimustes. Seadus ja seadlus on võrdsed.
Vab.President seadlusega ei saa muuta riiklike makse ega ka konkteetset aasta eelarvet .
Kontra signaturi põhimõte: 1)president 2)riigikogu esimees 3) peaminister
Enne ei saa seadust vast võtta, kui need 3 meest pole oma allkirja andnud.
Määruse puhul on oluline see, et üldjuhul antakse määrus seaduse alusel ja täitmiseks. St, et määrust ei saa anda, kui seadus ei näe ette. Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid (ainult see,kes juhib ministeeriumi),kohalike omavalitsuste valla või linnavolikogu ja linna- või vallavalitsus.
Üldaktid sisaldavad alati õigunorme. Nad ei ole kellegile kunagi konkreetselt suunatud. Üldiselt kõigile kohustuslik.
Üksikaktid e. individuaalaktid
Seadused on ainukesed asjad, mida võetakse vastu. Seadusi ja määrusi antakse.
Õigussuhtes on oluline:

• Isikute vahel
  
• Tahteline
  
• Õigusnormi alusel
  

Juriidilised isikud:
1.avalikõiguslikud juriidilised isikud (on loodud avlikust huvidest ja luuakse tema kohta käiva seaduse alusel). Ntx. Rahvusraamatukogu , notarite koda, kohalik omavalitsuste üksused e vallad ja linnad, mida on kokku 215.
2.eraõiguslikud juriidilised isikud (on loodud era huvides ja tema liigi kohta käiva seaduse alusel). AS, OÜ, TÜ, UÜ.
Sihtasutus - sihtasutuse looja eraldab rahalised vahendid, milltoetatakse miski eesmärgi saavutamist.
3.õigussuhte subjekt võib olla asi, teenus ehk mittevaralised õigused
Tehingud – tehing, õiguslik tagajärg
Tahteavaldus – üldsusele suunatud
Esindus õigus jaguneb kaheks.
1. seadusjärgne (laps ja vanem, eeskostjad, juhatuse liikmed, prokurist); 2. tegingust tuleneb ( volitus suuliselt,kirjalikult(lihtkirjalikult,notariaalselt), volikiri,tähtajatu-tähtajaline, edasivolitamis õigusega või õiguseta).
Leping- tehing
1) Lepingu avalduse põhimõte- sinu enda vabadus, kas sa teed selle lepingu või ei;
2) Kui oleme kokku leppinud, siis täidame kokkulepitud tingimusi;
3) Hea usu põhimõte;
4) Mõistlikuse põhimõte
Viivis on 7 % aastas (konspektis on lk 46 vaja ära muuta 8 % 7ks %ks)
Leppetrahv - määratakse konkreetse summana, lepime kokku.