Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika (1)

1 Hindamata
Punktid
  • Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika


    Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum ) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum).
    Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad:
    • õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid,
    • õigustrakendavad ehk üksikaktid .

    Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
    Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.
    Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile.
    Euroopa Liidu õigusloome nurgakivid peavad olema läbipaistvus ja selge keel.Sellest kirjutas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Eneli Illaru ajakirja „ Õiguskeel “ 2009 aasta numbris 4 artiklis „Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus“. (Vt Illaru, E. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / http://www.just.ee/47851 )
    Õigus ja selle rakendamise praktika peab olema sihtrühmale selge ja arusaadav. Selle üheks oluliseks eelduseks on selge ja üheselt mõistetava õigusliku regulatsiooni olemasolu. Samuti on tähtis, et regulatsioon oleks mõsitlik ja toimiv. See tähendab, et õigusega reguleeritakse mõistlikul ja arusaadaval viisil seda, mida on vajalik reguleerida ning välditakse ülereguleerimist.
    Eestis pööratakse tähelepanu samadele asjadele. On ju õigusnormi keskseks funktsiooniks suunata ja juhtida inimeste (sealhulgas kodanike ja ametnike) käitumist; anda neile küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid , mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda ning ning stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas.
    Seetõttu on alates 1.01.2012 oluline teada, mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 22.12.2011 vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012)?
    Tegelikult on igas arenenud ühiskonnas suur hulk erinevaid eluvaldkondi reguleerivaid õigusnorme. Õigusnormid grupeeruvad süstematiseeritult moodustades üheskoos õiguskorra.
    Õigus – õigussugukond – õigusperekondõiguskordõigusvaldkondõigusharu – õigusinstituut.
    Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul).
    Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev.
    Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks.
    Õigussugukonda saab koondada ajalooliselt õigusteadusliku sekkumiseta kujunenud arhailiseks õiguse, religioosse ja ilmaliku õiguse.
    Õigusperekond on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste korraldusest põhinev rühm õiguskordasid. Suuremad õigusperekonnad on romaani-germaani õiguse perekond; anglo-ameerika õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik õigusperekond; judaistlik õigusperekond; Kaug-Ida õigusperekond; Aafrika ja Madagaskari õigusperekond; sotsialistlik õigusperekond.
    Õiguskord ehk õigussüsteem (õiguse abil loodud terviklik elukorraldus ühiskonnas; õigusnormide hierharhiliselt ja valdkondlikult korrastatud süsteem) on ühe maa (riigi) kehtivate õigusnormide kogum, õigussüsteem kui tervik.
    Õigusvaldkond ( eraõigus ja avalik õigus).
    Õigusharu – õigusnormide ja –instituutide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus , perekonnaõigus, finantsõigus jne).
    Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on:
    • õigusliku reguleerimise objekt (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted , suhted riigihalduses jne.) ja
    • õigusliku reguleerimise meetod.

    Õigusinstituut - õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa.
  • Õigusallikad-Õiguskeel ja normitehnika #1 Õigusallikad-Õiguskeel ja normitehnika #2 Õigusallikad-Õiguskeel ja normitehnika #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A A Õppematerjali autor
    Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Õigusnormid ja õigussüsteem
    36
    pdf

    Õigusnormid ja õigussüsteem

    Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees....................................................................................................................

    Õigus alused
    Õigusnormid ja õigussüsteem
    10
    docx

    Õigusnormid ja õigussüsteem

    3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 ­ 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine ­ inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide selle juhu kohta antud ettekirjut

    Õiguse alused
    Õigussüsteem
    12
    doc

    Õigussüsteem

    Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil:  Õigusloome  Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad õigu

    Õigusõpetus
    Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused
    18
    doc

    Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

    Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda

    Õigusõpetus
    Õiguse alused konspekt
    6
    docx

    Õiguse alused konspekt

    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis

    Õiguse alused
    Õiguse põhimõisetd
    14
    doc

    Õiguse põhimõisetd

    -1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktseptee

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    269
    docx

    Õiguse alused eksami kordamisküsimused

    ............................................................167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.............................................................................182 ÕIGUSTLOOVATE JA ­RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS ...................................................................................................................................................190 Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri........................................................190 MUUD NORMATIIVAKTID...........................................................

    Õiguse alused
    Õigusõpetus-Mahukas Eksami konspekt
    64
    docx

    Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

    nimetus, aeg ja koht jm.)  Kirjeldav osa – õiguse rakendamise faktiline alus, kõik faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise  Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt  Resolutiivosa – sõnastatud vastuvõetud otsus. Hea õigusloome põhimõtted ja nõuded on sätestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. Teema 7. Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus. 1) Õiguse rikkumine: mõiste, tunnused ja liigid.  Õiguse rikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, käitumine, milles sunjekt eirab õigunormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid.

    Õigusõpetus




    Kommentaarid (1)

    triinu23 profiilipilt
    triinu23: Liiga lühike, vähe informatsiooni
    09:09 29-09-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun