Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni (0)

Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni
+raamat
+”Süsteemse käsitluse alused”  EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna 
(SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem 
(kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud
mõtteharjutused- logic puzzles
https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks
empaatiavõime
huumorimeel
hea suhtleja
jätab kõrvale oma maailmavaated
valdab õiguse tõlgendamist
laia silmaringiga
pragmaatiline
pühholoogia
argumenteerimise võime
loob seoseid
moraalne
usalduvöörsus
empaatiavõime
viisiakas
mõõdukalt aus
oskab lugeda
diskreetne
kannatlik
kiire reaktsioon
enesekindel
konkreetne
hea analüütik
otsekohene
hea maine
täpne
kollktiivi liige
järjepidev
arvuti kasutamine
kultuurne
juristi kvalifikatsioon
oskab kirjutada juriidilisi tekste
hea välimus
pidevas arengus
kursis aktuaalsete uudistega
hea mälu
vene, inglise keel
hea oraator
nutikas
I LOENG. Tunnetussüsteemid Millised on peamised tunnetusteed, milles seisnevad nende iseärasused ja kuidas need 
teineteisega suhestuvad? Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, 
vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne).   adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele


 tõde on see mis on, vale on see mis ei ole  inimene võib tunnetada valesti tõde,   Inimene- on mõistusliku hinge ja vaba tahtega   kuidas me saame teada kuidas asjad tegelikult on? - abielu- intuitiivne tunnetus, 
baas-intuitsioon, kõige suuremad otsused tehaksegi tunnetuse põhjal   inimene kui mõistuslik jõud püüdleb arusaamiseni kuidas asjad tegelikult on 
(mõistuse jõul)  mitte miski ei teki mitte millestki  peab olema midagi väljaspool meie universumi, mis on sellise süsteemi loonud  religioosne tunnetus- soov midagi edasi teada  raamat “Hämmeldunud teejuht”  teadmiste kaal on erinev  teaduslik tunnetus oluline = saada kinnitust mingitele asjadele  peame piirduma ainult sellega mis on täiesti kindel (Descartes)  Teaduslik tunnetus välistab kõige kasutamise, millele ei saa tõestust 
eksperimentidega  teaduslik tunnetus 1)täpne 2)võimetu mõõtma subjektiivseid asju (nt ilu)   teaduslik meetod baseerub sellel et kõik on mõõdetav (mateeriat)  teaduslik tunnetus annab kindlaid vastuseid aga on ka väga piiratud  induktiivne meetod-   erinevates kontekstis erinevad tunnetusteed, ühte ja kõige tähtsamat tunnetusteed 
ei ole olemas,   perverssus- loomuvastasus, nt inimene käib tänaval käpuli   fideism- maailmatunnetus mis välistab igasuguse muu, ainult ilmutatud tõde, 
pühakiri   saietism- loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike  KODUS: arutlev meetod- induktsioon ja deduktsioon  induktsioon- arutlemise viis, sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, 
järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel 
samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, 
järeldatakse seda, et see omadus on nendel asjadel ka tulevikuks. (tõenäosusel 
põhinev järeldamine, liigutakse üldistamise suunas)  deduktisoon- arutlemise viis, tagab, et tõestest eeldustest saavad tõesed järeldused
(üritakse testida teooriat)  abduktsioon- arutlemise viis, kus jõutakse tänu tõendusmaterjalile laiema 
järelduseni  II LOENG. Probleem kui uurimise objekt
(? abstraktsioon)
Mis on probleem? Kuidas erinevaid protsesse ja nähtusi probleemina käsitleda? Kuidas 
probleemi karakteristikute kaudu avada? Kuidas leida probleemile lahendusi?  kas saab pliiatsit mõõta? - pliiatsi suurus? - ei saa saa, saab mõõta erinevaid omadusi: 
mõõta pikkust, laiust, kaalu, lekkimist jne  mõõtmise objektiks on karakteristikud kas autot saab juhtida? autot ei saa juhtida - juhime auto liikumist   juhime protsesse, mõõdame karakteristikuid,  valitsemise objektiks- inimesed   teadusliku uurimise objektiks on probleem 


 probleem= vastuolu reaalsuse (see kuidas tegelikult on) ja ideaali vahel (see 
kuidas võiks olla) 3 komponenti:  1)ideaal 2)reaalsus 3)subjekti hoiak probeem laheneb kui ideaal ja reaalsus läheb kokku (hommikune bussisõit- buss sõitis nii 
aeglaselt , loodeti kiiremini) 
probleemi ei saa lahenda ilma, kui me teame, mis on põhjus 
kui me ei saa täpselt aru milles probleem on- nt väikeettevõtte (töötajad ei ole 
tulemuslikud)
peame hakkama uurima, milline on ideaal ( kuidas peaksid asjad olema) 
Mis on ideaal? - peame hakkama kirjeldama KÕIKI olulisi  karakteristikute (omaduste) 
kaudu (ideaal kohvik)
KÕIK OLULISED KARAKTERISTIKUD TULEB ÜLES LEIDA- ideaal peab olema 
võimalikult täielik, kõiki olulisi karakteristikuid  on vaja arvesse võtta, ebaolulisi 
karakteristikuid pole vaja arvesse võtta
Kuidas tuvastada olulisi karakteristikuid? -   vaatepunktide paljusus- kui vaatab ühte asja ühest vaatepunktist siis ei saa aru 
kõiki karakteristikuid (püramiidi joonistamine), tuleb vaadata igast nurgast, 
ülevalt ja alt jne ning erinevatest seisukohtadest  karakteristikutele tuleb anda koefitsendid (kui tähtsad need karakteristikud on)  kõikidele karakteristikutele anda skaala, siis tuvastada milline on reaalne olukord 
(punktid skaalal) = probleemi strukutuur - see osa, millega ideaal lahkneb 
reaalsusest, käsitletakse probleemina   ideaal on see mis on mõistlik  IDEEALI viis küsimust : 1)mis see on, millest me üldse räägime / küsimus definitsioonist? (leida küllalt palju 
vaatepunkte)
2)kuidas asi kujuneb/kujunes?
3)dünaamika- kuidas asi funktsioneerib, muutub ja areneb?
4)millest asi sõltub? (nt millest sõltub hea jurist?)
5)mis omakorda sellest vaadeldavast fenomenist sõltub? 
KODUS: graafilise mudeli koostamine jurist kui probleem, ideaal mis avatud läbi 
karakteristikute, millistele karakteristikutele peaks vastama ideaalne jurist?
teha endale selgeks mõisted “analüüs” ja “süntees”  analüüs — eseme või nähtuse jaotamine osadeks, koostisest arusaamine  (näiteks 
lauseanalüüs, kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa);  süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese
iseloomu üle otsustamine, tehes järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest 
tähelepanekutest);  [võrdlemine — esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste 
esiletoomine]  [üldistamine — esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste
alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit 
otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit]  [abstraheerimine — esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja 
hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu 
mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata] III LOENG. Teooria ja metoodika


Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Milliste 
teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik?
IV. LOENG. Metodoloogia
Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need 
on vajalikud?  mis on süsteem? - tervik, milles on osad ja osadevahelised seosed, mis 
moodustavad terviku ehk süsteemi (süsteemide sees on alasüsteeme jne)  süsteemne mõtlemine- seoste nägemise võime  (inimene koosneb mitmesugustest süsteemidest: närvisüsteem, vereringe)  klassifitseerimine- asjade kategoriseerimine ühiste nimetajate alusel  reeglid:  1)klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu antud hulga (nt kui klassifitseerida seeni, on 
vaja kõiki seeni, tähestik - kõik tähed) 
2)klassifikatsioon peab olema rajatud ühel alusel ja see alus ei tohi muutuda ( nt. kui 
klassifitseerime koeri- karvased, kurjad ja suured ( vale- need alused võivad kõik kokku 
langeda, alus muutus)
3)klassifikatsiooni elemendid ei tohi kattuda-( nt 3-5.aastased, 5-8.aastased, 8-
11.aastased- ei sobi, sest on kattuvus, sest samad elemendid on mõlemas grupis
4)klassifitseerimise samm peaks olema enam-vähem sarnane- 15-18.aastased, 18-
25.aastased, 25-40.aastased, 40-75.aastased- vale, elemendid kattuvad, ja vanused nii 
erinevad, võrdlemine mõtetu, ei anna erilist teavet
5)eristavaks tunnuseks klassifikatsioonis ei tohi olla tunnus, mis peaks olema antud 
klassifikatsiooni kõikidel elementidel - rakendusülikool ja akadeemiline ülikool 
(akadeemilises ei rakendu), ratastega auto (auto oma definitsioonis on kohe ratastega)  modelleerimine- mõistus on suuteline mõtlema graafiliselt/ruumiliselt ja looma 
mudelit(lihtustatud versioon, millel on olemas samal ajal kõik iseloomulikud 
tunnused) /abstraheerida (taandada kõik mis on juhuslik)   ekstrapoleerimine- olemasolemate faktide/protsesside pinnalt tuleviku ette 
aimamine, sudab näha millisel viisil asi toimuma hakkab (joonis a-
b(efg)c(hij)d(klm)  analüüs- millest asi koosneb (võtta tükkidena lahti), eseme või nähtuse jaotamine 
osadeks, koostisest arusaamine  (näiteks lauseanalüüs, kus terviklikku lauset 
uuritakse üksikute sõnade kaupa)  süntees- algosadest terviku kokkupanemine, üksikute osade mõtteline 
ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese iseloomu üle otsustamine, tehes 
järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest);  nt pusle (teame 
küll, mis tervik on), argument- miks praegu välja käis, miks mitte hiljem jne  meetod- kindel äraproovitud tee mingi eesmärgi jõudmiseks / lahendusviis, kuidas
kindlat piiritletut ülesannet täita (kalapüüdmise erinevad viisid) / vahend, mille 
kaudu on võimalik jõuda süstemaatilise teadmiseni mingi nähtuse või protsessi 
kohta (Teaduslik meetod- katse, eksperiment, vaatlus) meetod nt õiguse 
tõlgendamiseks- õiguse normist (Tekstist) on väga vähe kasu, meetod 
tõlgendamine-keeleline, grammatiline, süstemaatiline, eesmärgipärane, 
semiootiline (vt. Riigiõigus), meetodi valdamiseks on vaja praktiseerimist   metoodika- õpetus meetoditest ehk meetodite kogum   teooria- (kreeka keelest - vaatamist, nägemist) kinnitust leidnud oletus/hüpotees, 
teadmiste, kogemuste ja praktika loogiline üldistus.  Teeoria all mõistetakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlas seoste kogumit, kus teatud
asjaoludele antakse hinnang või selgitus.
Teeoria- sisemiselt kooskõlaline nähtuste või protsesside kinnitus.
Teooria võimaldab meil asjadest aru saada.


(Praktika on see kuidas asjad on, teadmine selle kohta kuidas asjad toimivad)
praktiline meditsiin- inimeste terveks ravimine
teoreetiline meditsiin- teooriad, kuidas saaks mingeid asju kuidagi ravida
hüpotees- oletus mis vajab kontrollimist, teooria- oletus mis on kontrollitud 
teaduslik teooria- oletab et on kontrollitud teaduslike meeoditega (epiirilised- 
kogemuslikud, kontrollitavad  induktsioon- arutlusmeetod,sellega saab ainult tõenäosuslikke teadmisi,  millega 
liigutakse üksikult üldisele sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, 
järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel 
samalaadsetel asjadel, (rangelt võttes ei saa selle meetodiga jõuda absoluutselt 
kindla teadmiseni nt sademete hulk- hea seenesaak, nt luikede vaatamine- kõik 
luiged ei ole valged   deduktisoon- (teadmine üldisest ja tuletame sellest kuidas asjad on üksikult), kui 
miski on tõene üldise kohta, siis ta peab olema ka üksiku kohta õige arutlemise 
viis, tagab, et tõestest eeldustest saavad tõesed järeldused (üritakse testida 
teooriat)  metodoloogia- (ei ole midagi pistmist meetodiga) Filosoofiline õpetus tegutsemise printsiipide kohta, 
Õpetus mille kohaselt tegutsemine peaks olema allutatud üldprintsiipidele. 
Printsiibid millele peab olema allutatud igasugune teaduslik tegevus 
Printsiipe on väga palju (15-20tk)
Teaduslike metoloogia printsiibid: (TEKST PRINTSIIPIDE KOHTA)
1)vaatepunktide paljusus  KODUS: milliseid meetode oleks juristil vaja vallata?
nt 
-arvuti kasutamine
-track changes
-läbirääkimised
-microsoft office
-hea stiilitunnetus
-lugemisoskus
- -TEKST printsiipide kohta  VI LOENG. Uuring kui protsess
Kuidas viia läbi uuringut? Millised on selle peamised etapid? Millistele küsimustele 
tuleb teoreetilisest ja töökorralduslikust seisukohast erilist tähelepanu pöörata? Uurimistöö kirjutamine- 
1)mida on soov uurimistööga öelda? (ja et reaalselt asi korda läheks) -mis on probleem, mida tahab uurida? (sõnastada hüpotees)
-kellele on probleem oluline? (oluline ühiskonna jaoks) 
-kas see on meie praeguses ajas oluline? 
-kuidas tagada, et käsitlus kujuneks küllaldaselt uudseks? (et teemast ei oleks 
varem sellise nurga alt nii kirjutatud - Tartu Ülikooli andmebaas)
-kuidas tagada käsitluse rahuldavaks peetav süsteemsus? – vaadata mida on 
seonduvatel teemadel kirjutatud ning kuidas tagada kompleksus 
(vaatepunktide paljusus ehk käsitlus ei oleks liialt ühekülgne)


-kuidas uuring võiks seonduda edasiste plaanidega? (mis on missioon elus- 
mille eest seista tahab?) 2)mis on keskne sõnum konkreetselt? (kirjutada enda jaoks lahti ühe lausega)
- kirjutada max 1 lk kogu töö kokkuvõte (peab olema mudel, teoreetiline arusaam) 3) koostada esialgse kirjanduse nimekiri (peamised allikad, millele võiks uurimistöö 
koostamisel toetuda- raamatud, artiklid, ajakirjanduslikud artiklid, kohtuotsused, 
seadused, määrused, EL õigusallikad) 4) kokkuvõtlik tööstruktuur – graafiliselt esitatud töö kontseptsioon (JOONIS)
5) selgeks teha vormistamise ja viitamise reeglid (Jaan Sootak)
6)millised on peamised meetodid, mida kasutab uurimistöö koostamisel, et ei tekiks 
vigu (empiirilised meetodid- katselised: küsitlused, vaatlused, või muud meetodid) 
(kirjutada nt laste õigustest- leida vähemalt kolm artiklit, vaatab millistele allikatele 
on nendes artiklites viidatud, otsib need allikad välja, sealt edasi jne, avaneb lai pilt) (Laiendada mudelit tervikuna- mitte kirjutada kõike järjest: SJ, 1,2,3,KV) jne. (bloki 
kaupa liikumine) vaid peaks alustama mudeliga (graafiline ja 1lk kokkuvõte) ja 
kirjutama valmis esimene ringi tööst (SJ, 1,2,3,KV) , ei pea oleama täiuslik ja 
lihvitud, siis on pilt ees ja tuleb saata esimeseks ülevaateks juhendajale. Kui esimene 
ring on tehtud, siis saab sama asjaga minna teisele ringile, kus kirjutab kogu asja 
paremaks (SJ, 1,2,3,KV), nõrgad kohad on parandatud, lihvitud. Juhendaja vaatab üle 
ja annab tagasiside. Lõplik ehk kolmas on viimaste vigade parandamine, iga asi läheb 
paremaks, lihvitumaks, süvendatumaks. 
7)ajakava- panna paika tähtajad juhendajaga (juhendajale kaks nädalat töö 
ülevaatamiseks)
8)mis on kõige suuremad ohud 1.ohud töö tähtajaks valmimisega 2.ohud töö 
kvaliteedis
9)kas on soov kirjutada uurimistöö põhjal artikkel? – tahab reaalselt midagi muuta, 
midagi öelda ühiskonnale  Millised on head koostöö eeldused juhendajaga?  Distsipliin- aja planeerimine   Uurimistöö kirjutamine on üliõpilase mitte juhendaja ülesanne, juhendaja on 
nõuandja ja suunaja, kuid mitte töö koostaja   Juhendajal on vähe aega   Üliõpilane peab ise näitama intsatiivi  Tähtaegadest peab rangelt kinni pidama – kokulepitud ajaks esitatakse kõik 
töö osad   Juhendajale esitatav tekst peab olema korralik- korrektne ja viimistletud tervik
(keelekorrektor- lause ehitus oleks korrektne, et sõnakordus puuduks)  Enne juhendajale esitamist peab oma teksti üle lugema ja läbi kirjutama   Juhendaja kommentaare, märkusi ja parandusi ei tohi jätta tähelepanuta (võtta 
arvesse- parandada ära, mitte võtta arvesse- lisada põhjendus/selgitus)  Kirjandust lugedes tuleb alati teha ülestähendusi, kirjutada välja autor, aasta, 
allikad, lehekülje numbrid jne   Juhendajale töö ülevaateks saatmine- faili nimi peab sisaldama minu nime ja 
töö pealkirja 


 Juhendajale rõhutada, millises aspektis jne soovib eriti ülevaatamist  Falidest pidevalt koopiaid (hoida faile pilves)  Teadustöö eetikast tuleb RANGELT kinni pidada (ei tohi olla ühtegi viga)  Juhendaja ja juhendava vaheline suhtlus peab vastama akadeemilisele tavale, 
lugupidav ja viisakas Missugune on akadeemiline tekst?  Lineaarsus –akadeemiline tekst peab olema lineaarne (kõik teksti osad 
suhestuvad teineteisesse, on üksteisega seotud, panustavad tervikusse, keskse 
argumendi tõestamisse)  Kompleksus- akadeemiline tekst on kõnekeelest mitmekesisem, mõtteliselt 
konsetreeritum, mitmekülgsem, selgem, täpsem   Formaalsus- mis on keskne eesmärk (argumendi esitamine), hoiduda slängist, 
lõdvast keelekasutusest, lähtuda kirjakeele reeglitest  Objektiivsus- esitada nägemus selle kohta, kuidas asjad tegelikult reaalsel on 
(ei esita oma subjektiivset arvamust- autor taandab ennast, esitada oma 
vaateid, kuidas asjad tegelikult on)
(Üritada lähtuda ausatest tõetaotlustest (filosoofia- mõista asju, nii kuidas nad 
on, kõik lähtub reaalsusest,saada asjadest aru, nii nagu nad on ideoloogia- 
subejekt, kes üritab näidata kõike nagu tema tahaks seda näha, lähtub sellest, 
kuidas subjekt tahab seda näha (näidata asju, sellisena nagu me ise tahame 
neid näha) Eesmärgiks nagu filosoofias, on mõista tõde 
Mitte kasutada “mina arvan” jne, pigem “toetudes eelnevale analüüsile, on nii 
ja nii”)  Sirgjoonelisust  Otsekohesust- ei tohi kasutada kujundeid, see mida vaja öelda, öelda otse   Argumendi esitamine, orienteeritud probleemi lahendamisel- ei tohi olla 
kirjeldus, peab olema lahendus probleemi väljatöötamisel   Vastutuse printsiip- akadeemilise teksti pealmine väärtus on selle 
usaldusväärsus (autor peab tunnetama oma vastutust, peab põhistama kõike 
mida väidan tõenditega, ei tohi väita asju, mille paikapidavuses ei ole ise 
kindel)  Kõik teksti osad peaksid moodustama süsteemi- ei saa teksti erinevates osades
väita asju, mis käivad teineteisele vastu, sisemisi vastuolusid ei tohi olla 
tekstis Teadustöö eetika Mis on eetika? -  filosfoofia osa, mis tegeleb küsimusega moraalist (küsimus 
moraalist- küsimus sellest, milline käitumine on õige?) Inimese hing moodustub: 1)mõistus 2)tahe 3)himud
Mõistus ja tahe inimlik, himud on loomsed 


Moraalne elu Platoni järgi= need komponendid on korrastatud. Mõistus kontrollib 
tahet, tahe kontrollib mõistust. 
Kui need kolm komponenti on täidetud, siis inimene elab moraalset / eetilist elu.  Askees- loobumine ja tahte tugevdamine selle läbi – kasvatada tahet (nt nädal aega ei 
söö midagi v.a. leiba) Aristoteles- voorus, harjutama hüvelist käitumist Inimesest teeb moraalse olendi- ei liigu kuskile, selleks et tõusta tuleb tööd teha, ja 
alla minekuks inimene kukub ise. Aristoteles- Inimene peab mõistusega aru saama, milleks ta on loodud ja vaba tahtega 
peab suure tööga rakendama oma potensiaali ning pürgima selle poole kelleks ta tahab
saada. Riigi ülesandeks on aidata ja suunata inimesi, et nad pürgiksid selle poole, mis 
on hüveline ja hea. 
 Tänapäeval- kõik vastupidi, liberalistlik riik ei toeta inimeste pürgimusi (langenud 
käitumine- inimene ise ei ole enda peremees
Klassikaline filosoofia- vabadus on ennekõike vabadus pahede orjusest Teadustöö eetika- kuidas realiseerida moraali teadustöö valdkonnas? Kuidas teostada 
(millised käitumisreeglid, mille alusel eristada head halvast)  Austus isikute vastu- inimest ei tohi käsitleda vahendina, keeld manipuleerida 
inimestega (Reaalselt inimene peab aru saama, milles ta osaleb) nt 
1940.aastatel Ameeriklased nakatasid inimesi Guatemalas suguhaigustega / 
Eesti arstid said loa hakata imikute peal nakkusvaktsiini kasutama   Tõe taotlus-fundamentaalne printsiip  Kahju tekitamisest hoidumine- nt eesmärk teha uurimus vangide vabadustest, 
võtan intervjuu vangidelt, toob kahju vangidele  Fabritseerimine- peame silmas sihilkult väära või eksitava teabe avaldamist. 
1)Opfuscation- segaduse tekitamine, sihilikult olulise asjade väljajätmise teel, 
eksitab inimesi, sest esitab ainult osa andmetest 2)Teabe ise väljamõtlemine 
3)falsifitseerimine- uurimisandmete või protsessi manipuleerimine moel, et 
jõuda teatud järeldusteni ( ei esita valeandmeid, ega jäta midagi välja, vaid 
lihtsalt manipuleerib meetoditega) (Kingsley) 4)Põhejendamatute eelduste 
kasutamine 5)väljamõeldud eksitavate viidete kasutamine  Plagiarism ehk loomevargus- kellegi teise seisukohtade või teksti esitamine 
omaloominguna (hoidub teistele viitamiseks,kui teab, et selline asi on enne 
tehtud)  Iseenese plagieerimine- esitab enda varasemaid tekste uuesti, teises 
publikatsioonis teksti, mida on juba avaldunud  Eetiliste standardite eiramine seoses inimeste ja loomadega


 Akadeemiline petturlus- spikerdamine, teadmiste lubamatu vahetamine, 
eksamile või arvestusele tulemine kellegi teise eest, kellegi teise kirjaliku töö 
esitamine oma nime all, iseense plagieerimine,  Juristide kohus- seista selle eest, mis on õiglane ja hea, mitte see mis on ühiskonna 
arust õiglane ja hea.