õigustloov akt (0)

Õigusaktid
Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid , milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament (meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim.
Õigusakte jagatakse

üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus.

Üksikaktid.
Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused , käskkirjad.
ÕLA liigid:

Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega. Seadust saab muuta v kehtetuks tunnistada vaid selle vastuvõtnud organ.
Seadus materiaalses mõttes on seadus, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme.
Seadus formaalses mõttes on seadus, mis vormilt on küll seadus, kuid mis ei sisalda üldkehtivaid õigusnorme.
Seadusi liigitatakse ka:

Põhiseaduslikeks seadusteks - on need seadused, mis on nimetatud põhiseaduse paragrahvis . Vastu võetakse Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

Lihtseadusteks – on need seadused, mis on võetud vastu põhiseaduse alusel, kui mida pole otseselt põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu lihthääleenamusega.

Raamseadus – on nt maksukorralduse seadus.
Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksned avaldatud seadused. Riigi Teatajas avaldatud seadused jõustuvad 10ndal päeval pärast avaldamist, kui aktis pole märgitud teist jõustumise kuupäeva.

Seadlus – Seadlused on sarnased dekreediga, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreetõiguse all mõistetakse seadlusandlusõigust täidesaatvavõimu käes. Erakorralistel juhtudes, kui Riigikogu ei saa v ei jõua kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused on presidendil õigus vastu võtta seadlusi.

Määrus – õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrusi saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega vastavas seaduses peab olema vastav volitusnorm, millega antakse haldusorganile õigus määrust anda. On kaks volituse liiki: üldvolitus(põhiseaduses sätestatud kestev volitus ) ja erivolitus (ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrust on õigus anda Vabariigi valitsusel, ministril , kohaliku omavalitsuse volikogul, Eesti Panga presidendil.
Määrusandlusmahu järgi võib eristada 3 liiki määrusi:
1) intra legem määrused on halduse aktid, millega on administratsiooni volitatud täitma ja ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisaldavad rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega.
2) praeter legem määrused on halduse aktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata. Nad ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad ligilähedasi valdkondi.
3) contra legem on halduse akt, millega muudetakse v tühistatakse seadusi. Demokraatlikes riikides seda määrust kaasajal ei kasutada, kuna see on vastuolus õigusriigi põhimõtetega.
Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
ÕLA TUNNUSED:

• Adressaat on määratletud üldtunnustega
  
• Reeglina kehtivusaeg puudub
  
• Vaidlustada saab vaid õiguskantsler
  
• Peavad olema avalikustatud
  
• Kõigile järgimiseks kohustuslikud
  

ÕLA ÕIGUSPÄRASUS:

• Õigust loov akt peab olema õiguspärane ehk materiaalselt ja formaalselt korrektne . Eeldus akti kehtivusele.
  
• Peab olema õige kuupäeva ja allkirjaga
  
• Peavad olema avalikustatud
  
• Peab olema kooskõlas põhiseadusega
  
• Konkreetne sõnastus
  
• Peab olema vastu võetud selleks volitatud organi poolt
  
• Õige vastuvõtmise aeg ja koht
  

PÜRAMIID: õigusakti hierarhiline süsteem.

PS

Välislepingud

Põhiseaduslikud seadused

Lihtseadused

Vabariigi Valitsuse määrused

Ministri, kohaliku omavalitsuse volikogu antud määrused
Seaduse võib kehtetuks tunnistada vaid selle vastu võtnud organ või Riigikohus . Vaidlustada saab õiguskantsler.