Õiguse allikad (1)

1. Õiguse allikana mõistame me
a) õigusakte, millest me saame teavet kehtivate reeglite kohta (seadused, määrused);
b) seaduste ja määruste kõrval ka muud teavet kehtiva õiguse kohta, mis esineb tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused);
c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise ), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette).
2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad:
a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks ;
b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks;
c) kohustuslikeks ja soovituslikeks.
3. Õiguse üldakt
a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad ;
b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt , ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kaitset üldiselt, aga mitte enam konkreetselt kalade kaitsmist);
c) on abstraktselt kirja pandud üldkohustuslikke reegleid sisaldav õigusakt.
4. Õiguse üksikakt
a) on konkreetse juhtumi lahendamiseks antud õigusakt;
b) tekitab õigusi ja kohustusi vaid konkreetsele isikule;
c) loob uut õigust konkreetsetes (üksikutes, so hästi kitsastes) valdkondades.
5. Õiguse üldakte annavad:
a) kõik kolm võimuharu;
b) ainult parlament ;
c) parlament ja täitevvõim .
6. Õiguse üksikakte annavad:
a) kõik kolm võimuharu;
b) ainult täitevvõim;
c) täitevvõim ja kohtuvõim .
7. Õigusaktid paiknevad üksteise suhtes:
a) hierarhilises järjestuses ;
b) võrdsel tasapinnal (so kõik õigusaktid on võrdse õigusjõuga).
8. Põhiseadus on riigi konstitutsiooni sätestav seadus, mis
a) peab igal riigil olema, muidu ei saaks riik eksisteerida;
b) ei pruugi igal riigil olemas olla.
9. Eesti Vabariigis on vastu võetud:
a) 3 põhiseadust;
b) 4 põhiseadust;
c) 8 põhiseadust.
10. Seadus on seadusandliku võimu õigusakt, mille
a) saab vastu võtta vaid parlament;
b) sisuks saavad olla vaid õigusnormid ;
c) täitmine on kõikidele isikutele kohustuslik.
11. Materiaalne seadus on:
a) varalisi suhteid reguleeriv seadus;
b) õigusnorme sisaldav õigusakt;
c) reaalselt (nt paberkandjal) olemasolev dokument ( vastand virtuaalsele).
12. Konstitutsiooniline seadus on:
a) riigi ülesehitust (nö riigi skeletti) reguleeriv seadus;
b) sünonüümiks terminile „ põhiseadus “
13. Seadlus on
a) riigipea poolt antav õiguse üldakt;
b) riigipea poolt antav õiguse üksikakt;
c) riigipea poolt antav õigustloov akt.
14. Määrus
a) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone, kuid ei loo ise uut õigust;
b) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone luues seega ise uut õigust;
c) on õiguse üksikakt, mille annab välja kohtuvõim.
15. Määruses on nõutav volitusnorm . Volitusnorm
a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia);
b) näitab, kes on määruse loomiseks volitatud (st kes võib määruses sisaldavaid õigusnorme sõnastada).
16. Rahvusvahelised õigusallikad
a) on siduvad riikide vahel, so riigi kodanikele nad õiguseid ja kohustusi ei tekita;
b) on siseriiklikele õigusaktidele alluvad õigusaktid (so nad ei tohi minna vastuollu siseriiklike õigusaktidega);
c) on konventsioonid, hartad jm rahvusvahelised lepingud , mille sõlmimise kord ja viis on rahvusvaheliste normidega täpselt (jäigalt) reguleeritud.
17. Haldusakt on:
a) haldusorgani tegevus (nn käitumisakt);
b) igasugune haldusorgani õigusakt, sh nii üld- kui üksikakt;
c) ainult haldusorgani üksikakt;
d) ainult haldusorgani üldakt.
18. Väärteootsus:
a) sarnaneb kohtuotsusega, kuid on antud teise võimuharu poolt;
b) sarnaneb haldusaktiga, kuid on antud teise funktsiooni täitmise raames;
c) on õigusakt, millega mõistetakse karistus väiksemate õigusrikkumiste eest.
19. Kohtuotsus on
a) igasugune kohtu otsustus ühe kohtuasja arutamise jooksul (so nii sisuline lõppotsus kui ka menetluslikud otsustused);
b) tähistab vaid asja sisulise lahendamise kohta langetatud otsust;
c) tähistab vaid menetlusega seotud küsimuste lahendmaiseks tehtud otsuseid.