................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad......................................................................................10 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses
aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Wittgensteini teesid Maailm on kõik, mis on tõsi Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest atomaarsetest faktidest, millest koosnevad faktid filosoofilisi probleeme saab mõista või lahendada ainult see, kes saab aru, milline keele väärtarvitus need tekitas Filosoofia tuum Keele pilditeooria: Selle järgi on igal asjal keeles nimi
Kokkuvõtvalt võib ölda, et ma alustan oma referaati nagu ,,tabula rasa", täiesti puhtalt lehelt. Mõistmaks suurmõtleja vaimu paremini, tutvustan esmalt tema tausta. Ludwig Wittgenstein (1889 - 1951) sündis ühes Austria kõige rikkamas perekonnas. Tema kodus oli kultuur väga kesksel kohal. Nende kodus olid sagedased külalised heliloojad Richard Strauss ja Gustav Mahler. Helilooja Johannes Brahms oli perekonnatuttav, kes õpetas Wittgensteini õdedele ja vendadele klaverit. Nagu ema, olid ka Wittgensteini õed ja vennad väga andekad. Wittgensteini vend Paul kaotas noorena sõjas parema käe, ent sellele vaatamata sai temast rahvusvahelise tasemega klaverisolist. 4 Isa Karl Wittgenstein oli terasetöösturina kogunud suure varanduse. See sitke ja range mees tahtis, et lapsed tema tööd jätkaksid, aga sellest ei tulnud midagi välja. Kaks
Piltlikult öeldes võib seda võrrelda kosmosereisiga, kus sõidetakse tähtede vahel ja iga täht on kui filosoofi särav mõte. Filosoofiaga tutvuse algus tundub vähemalt sama ilus. Kokkuvõtvalt võib ölda, et ma alustan oma referaati nagu ,,tabula rasa", täiesti puhtalt lehelt. Mõistmaks suurmõtleja vaimu paremini, tutvustan esmalt tema tausta. Elu Ludwig Wittgenstein sündis Austrias, ühes Viini kõige mainekamatest perekondadest. Ehkki nii Wittgensteini isa kui ema perekonnad olid algselt olnud juudi päritolu, olid ta vanemad mõlemad üles kasvatatud kristlastena. Wittgensteinide kodu oli fin de siècle'i aegse Viini kultuurielu üks keskusi, mida regulaarselt külastas selleaegsete intellektuaalide ja kunstiinimeste kultuurikiht Gustav Klimt, Sigmund Freud, Johannes Brahms, Gustav Mahler jt. Helilooja Johannes Brahms oli perekonnatuttav, kes õpetas Wittgensteini õdedele ja vendadele klaverit
18. Mis on Nietzche arvates hävitanud Saksa vaimukuse? V: luterlus, õlu ja Wagneri ooperid 19. Kus oli Nietzche arvates tugev valitsus ilma ,,parlamentaarse totruseta", mistõttu temast võib saada Euroopa valitseja? V: Venemaa 20. Millised 2 poliitikut armastasid kasutatada Nietzche mõistet ,,võimutahe" oma propagandas? V: Mussolini ja Hitler Ludwig Wittgenstein (1889-1951) 1. Kus ja millal Wittgenstein sündis? V: 19. sajandil Viinis 2. Kes oli Wittgensteini isa ametilt? V: rikas tööstur 3. Millised kaks heliloojat käisid Wittgensteinil kodus? V: Brahms ja Mahler 4. Kus Wittgenstein õppis masinaehitust? V: Berliini Tehnikakõrgkoolis 5. Milline filosoof andis Wittgensteinile tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga? V: Bertrand Russel 6. Millises ülikoolis Wittgenstein õppis? V: Cambridge'i ülikoolis ja Trinity College'is 7. Millisel maal elas Wittgenstein üksilduses? V: Norras 8
Võib öelda, et Russelli eesmärgiks filosoofias oli tõe kindel teadmine. Teda võib võrrelda Descartesiga. Descartesi kombel nägi ta algul matemaatikas kindluse paradigmat. Russelli kindla teadmise otsing viis ta loogika juurde. Russell otsis kindlat teadmist, aga Moore mitte. Ta arvas, et see on tal juba olemas. Nii Russell kui Moore on iseloomustanud oma filosoofilist meetodit kui „analüüsi“. Russell oli ilmselt esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“. Wittgensteini mõju on olnud analüütilisele liikumisele otsustava tähendusega. Küsimus on aga selles, kas teda võib pidada „analüütiliseks filosoofiks“, kuna Wittgensteini hilisfilosoofiat võib pidada võõraks, vaenulikuks tüüpilisele analüütilis-filosoofiale. Tractatuse põhiprobleem: kuidas on keel võimalik? Vastuseks on Wittgensteini pilditeooria. Wittgenstein oli vahepeal kadunud, siis naasis Cambridge. Tal oli uus teooria, mille aga Russell maha tegi
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse
Ludwig Wittgenstein „Tõsikindlusest“ Taust Teose mõjutajaks on George Edward Moore, kelle kirjutise „Terve mõistuse kaitseks“ kogu „mõtisklus“ keerleb, Wittgenstein arutles filosoofiliselt Moore´i öeldu üle, Keskmes olid laused, mida Moore väitis, et ta TEAB olevat tõesed: „siin on üks käsi ja siin teine“, „Maa oli olemas enne minu sündimist“, „Ma ei ole kunagi olnud maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause „ma tean“ tähendust. mõtet
illusioon. Jamesi on kritiseeritud, et “töötamise” printsiip muudab tõeseks ka ekslikud uskumised ja alati ei ole võimalik kindlaks teha, millised on nn head tagajärjed ja kasulikud uskumused. Märt Väljataga on nimetanud aga Jamesi teooriat “temperamentseks konstruktivismiks”, viidates et James on näinud ette 20. sajandi peamisi filosoofiasuundumusi eksistentsialismi ja ka analüütikutest hilise Wittgensteini ja Quine´i ideid. Nii saab leida paralleele eksistentsialismi “heidetuse” ja Jamesi “temperamendi” vahel. Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles aga relativismiüleskutset, vaid pigem pluralistlikku arusaama, et ei ole olemas
21.07.2118 Tere, kallis päevik! Oeh, see kõlas, nagu oleksin 15-aastane plikatirts, kes hakkab enda armuvalu kurtma. Proovime uuesti. Tere! Teil pole vaja teada, kes olen mina, kuid otsustasin teile rääkida, milline on elu aastal 2118. Ilmselt arvasite, et praeguseks on leiutatud hõljukautod, et inimestel on ajude asemel mälupulgad, kuid see pole nii ja läbi selle päeviku jutustan teile, mis praegusel ajal toimub. 23.07.2118 Tere jälle! Mulle meeldib Wittgensteini tsitaat "Mõeldes maailma tulevikust kujutleme alati eesmärke, kuhu areng peaks jõudma kursil, millel oleme näinud teda senini liikumas. Me ei taju aga, et see rada ei ole püsiv sirge, vaid pidevalt muutuv kurv." Maailm arenes üsna lähedale sellele, mis arvati, kuid vahel tuli palju kurve ning mõned ootamatumad, kui teised. Täna ajaloo tunnis rääkisime kolmandast maailmasõjast. Muuseas, õppimine toimub meil
teatritele koos venna ja ta sõbraga. Eriti tõi talle edu Viini Kunstiajaloo Muuseumi laemaal jahedas fotograafilises stiilis. Klimti esimesed tööd olid sajandi lõpu tüüpilises akadeemilises laadis seinamaalid. Järgnev stiil oli prantsuse ja belgia postimpressionismi õrnem variatsioon, mis on selgelt näha maalis ,,Sonia Knipsi Portree" (1898) Klimt aga hülgas kiiresti selle stiili palju lineaarsema stiili kasuks, mis oli ilmne juba Margaret Stonborough-Wittgensteini portrees, kus figuuri elegantne kontuur on kontrastis suurte värvipindadega. Klimti küps, isiklik stiil on tabav maalis ,,Juudit" I (1901), kus figuur on asetatud bütsantsi ikoone meenutava rikkalikult kuldse tagaplaani taustale. Klimti hilisemas loomingus hüljatakse maalide tasapinnaline kompositsioon ja eelistatakse spiraalset kompositsiooni. See on ilmne maalis ,,Neitsi" (1913), kus figuurid on asetatud keerisena. See kallutab kahetähenduslikkuse vaimu poole
1832. aasta oli Liszti isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale. Siin komponeeris ta palju oma väljapaistvad teosed, nende hulgas 12 sümfoonilist poeemi. 1861. aastal kolis Liszt Rooma, kus sõbrunes paavstiga ning üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks. Oma kaasaegsete üllatuseks mõtiskles ta sel ajal isegi vaimuliku
arengusuunad. 4.1. Loogiline positivism Loogiline positivism oli filosoofiline liikumine (Popkin ja Stroll 1999, 345-346), mille rajajaks oli filosoofidest koosnev grupp, kes tegutsesid 1920ndatel aastatel Viinis ( Hiljem sai see grupp tuntuks nime all ,,Viini ring".). Gruppi kuulusid Viini ülikooli professor Moritz Schlick, Friedrich Waismann, Herbert Feigl, Otto Neurath ja Rudolf Carnap. Nad viisid läbi seminare ja lähedalt uurisid Wittgensteini töid. Nad arendasid välja mõtte: " filosoofia ei ole teooria, vaid tegevus" (Popkin ja Stroll 1999, 345-346). Nad leidsid (Popkin ja Stroll 1999, 346): ,,Filosoofia ei loo väiteid, mis on õige või mis on vale; see lihtsalt selgitab väite tähendust, näidates, et mõned on teaduslikud, teised matemaatilised ja kolmandad (siia kuuluvad ka enamik niiöelda filosoofilisi väiteid) üldse absurdsed1" . 4.2. Õiguslik positivism
aastal avaldatud lühikest teost Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") võib julgelt nimetada 19. sajandi olulisemaks loogikaraamatuks. Selles raamatus esitab Frege kogu kaasaja loogika fundamentaalseima süsteemi, nn. esimest järku predikaatarvutuse. Predikaatarvutus baseerub lausearvutusel, predikaatidel ja kvantoritel ``iga x jaoks kehtib ...'' ning ``on olemas selline x, et ...'', võimaldades kirjeldada asjade omadusi ja omavahelisi suhteid. Teatud mõttes on võimalik öelda - Wittgensteini parafraseerides -, et kõike, mida saab rangelt kirjeldada, saab kirjeldada predikaatarvutuse keeles. Viimane väide ei tähenda seda, et predikaatarvutuse keel on alati kõige praktilisem, selgem või mugavam meetod ükskõik mille rangeks kirjeldamiseks, vaid et teoreetiliselt on iga range kirjeldus predikaatarvutuse abil kirja pandav. Frege antud konkreetne predikaatarvutuse esitus on raskesti loetav ja hoopis teistsugune, kui kaasaegsed esitused. Põhimõtted on sellegipoolest samad
ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel. Rajajaks mingil määral Ludwig Wittgenstein. Selle manifestiks sai varase Wittgensteini geniaalne teos ,,Loogilins-filosoofiline traktaat" Analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia püüdles loodusteadlike väidete täpsuse ja ranguse ideaali poole. Teadusfilosoofia Teadus nimelt püüab formuleerida seadusi, teiste sõnadega, üldisi väiteid, mis peavad piaka kõigil juhtumitel, kus antud seadus rakendab. Karl Popperi peatoes ,, Uurimise loogika". ÜHISKOND Lääne markism Eeskätt Saksamaal tekkis pärast I maailmasõda kujunevast sotsioloogateadusest mõjutatult
teooriat, piisab vaid teadmisest, et ühte gruppi kuuluvaid, ühe sarnase nimetajaga asju, kutsutakse kunstiteoseks. Morris Weitz toob välja oma artiklis "Teooria osast esteetikas" (1956) samuti asjaolu, et sõna "kunst" kasutusala ei saa lõplikult kindlaks määrata, sest kogu aeg tekib uusi kunstivorme ja liikumisi, mis seavad professionaalsed kunstikriitikud küsimuse ette, kas kunsti mõistet tuleks jällegi laiendada. Wittgensteini filosoofia mõjul loobuti pikaks ajaks üldse püüdest kunsti defineerida. Küsimus "Mis on kunst?" julgeti uuesti püstitada alles 1960. aastate keskpaigas, kui mitmed filosoofid (Danto 1964; Mandelbaum 1965) olid näidanud, et see, mis lubab meil rääkida teatud asjadest kui kunstiteostest, ei pea olema avastatav kunstiteoste vaatlemise teel. Nii võib Mandelbaumi meelest olla selleks ühisosaks ka mõni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud
Maalikunst ja graafika Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased Karl August Senff (1770-1838) ning Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgen. Senff tuli 1803 Tartu ülikooli joonistusõpetajaks. Teda ehk ei olegi õige nimetada klassitsistiks, sest tema originaalloomingust on väga vähe teada. Peamiselt tegeles ta graafikaga Paremini õnnestusid portreed. Neist on tuntumad krahv Wittgensteini (1815) ja marssal Barclay de Tollyt (1816) kujutavad tööd. G. F. von Kügelgen oli Euroopaski tuntud portretist. 1798. aasta veetis ta Tallinnas ja Põhja-Eestis, kuid aasta lõpus sõitis Peterburi ja 1803 otsustas minna kodumaale. Tagasiteel tuli ta veelkord Eestisse. Tema töid (J. W. Goethe, 1808-1809, K. Morgenstern, 1809 ) on ka Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kui Gerhard oli Eestis suhteliselt lühikest aega ja tema tähtsus on pigem
Filosoofilised probleemid põhinevad meie keele loogika valesti mõistmisel, s.t. et kui me suudame mõista keele loogikat õigesti, siis filosoofilised probleemid kaovad. Filosoofia laused ei ole väärad, vaid tähendusetud. Kuulus seitsmes lõpulause: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Filosoofia on läbi aja rääkinud asjast, millest mõttekalt rääkida ei saa, seetõttu peab filosoofia vaikima. 3.Hiline Wittgenstein ja "Filosoofilised uurimused": Varast Wittgensteini huvitas see, kuidas keel ja maailm on vahekorras, hilisemat aga kuidas me inimesed üksteisest aru saame, kuidas keele abil teineteist mõjutame, suhtleme. "Filosoofilised uurimused" koosneb kahest osast 1. osa oli valmis juba mitu aastat, kuid W. hoidis selle endale. 2. osa on lisatud W. pärandi hooldajate poolt. Teoses analüüsib W., kuidas keelt kasutatakse. 4."Keelemäng": Teoses "Filosoofilised uurimused" võttis ta keele, mõtlemise ja tegelikkuse suhte
kõige laiemas ulatuses), mitte aga mõiste või suhe Üksikobjekti tähis võib koosneda ka mitmest sõnast või muudest märkideks, mida nimetame pärisnimeks. • Perekondlik sarnasus - Nii nagu ühes perekonnas on nt emal ja tütrel ühte värvi silmad ja emal ja pojal sarnane näokuju ning tütrel ja pojal ühte moodi suujoon – puudub üks kõikidele ühine joon, kuid kokku on pereliikmed omavahel sarnased. Filosoofiast pärinev Wittgensteini idee perekondlikust sarnasusest on üheks kaudseks teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele Morris Weitz sai tuntuks väitega, et kunsti ei ole võimalik defineerida, sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. • Sapir-whorffi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb
moel teisi reaalsusi, mida elus kasutada. LAHENDUS Põhineb sotsiaalsel Kolme tüüpi Eesmärgiks on leida Kliendid, selle Kuna terapeudi oma KESKNE konstruktivismil, kliendi-terapeudi lahendusi, mitte asemel et suhtumine, väärtused LÜHI- Wittgensteini suhet: külastaja, keskenduda keskenduda oma ja filosoofia ning TERAAPIA keelefilosoofial ja Milton kaebleja, kunde. probleemile. minevikule, saavad kliendi keele Ericksoni ideedel teraapiast. Väga oluline on Nõustamisseanssi uue vaatenurga tähenduste Tuuakse esile, et probleemid terapeudi koostisosad on: olevikule ja mõistmine
ekslikku. Iga kord, kui keegi on arvanud olevat avastanud mingid tunnused, mis on tema meelest omased kõigile kunstiteostele, leitakse mingi kunstiteos, kunstivool või koguni kunstiliik, millel need tunnused puuduvad. Või siis osutuvad need tunnused nii üldiseks, et pole omased mitte ainult kunstiteostele, vaid ka mingitele muudele asjadele ja seepärast pole neist tegelikult abi kunsti defineerimisel. KUNST KUI AVATUD MÕISTE Eelkõige just Ludwig Wittgensteini filosoofia mõjul väitsid 1950. aastatel ja 1960. aastate algul mitmed angloameerika analüütilised filosoofid (Ziff 1953; Weitz 1956 ja Kennick 1958), et 1653 Mis on kunst? küsimus "Mis on kunst?" on mõttetu. Selle asemel et ajada taga kunsti sügavamat loomust, tulevat hoopis küsida, missugune mõiste on "kunst" ja kuidas seda mõistet kasutatakse. Neowittgensteiniaanlik esteetika kuulutas, et kunsti ei saa üldse defineerida, sest tegemist on avatud mõistega.
Nii ütles üks teine tark mees Wittgenstein (1958, eriti lk 91-100). Tegelikult ütles ta nii: Asjal karbis ei ole üldse kohta keelemängus; isegi mitte miskina; sest karp võiks isegi tühi olla. Ei, asjaga karbis saab "läbi jagada"; ta tühistub, mis iganes ta ka on (lk 100). ja jätkas siis põiklevalt: "See ei ole miski, aga ka mittemiski mitte! Järelduseks oli ainult, et selleks, mille kohta midagi öelda ei saa, kõlbab mittemiski sama hästi kui miski" (lk 102). Nii Einsteini kui Wittgensteini märkused alluvad lõputule eksegeesile, kuid selles titaanide sõjas kohtuniku rolli võtmise asemel eelistan ma seisukohta, mis võib olla Wittgensteini omast radikaalsemgi 5. Kvaalid Sydney Shoemaker on tuntud ühendriikide filosoof, kes on kirjutanud põhiliselt metafüüsika ja vaimufilosoofia alaseid uurimusi. PhD (1958) Cornelli ülikoolist, töötanud Ohio State, Harvardi ja Rockefelleri ülikoolis, 1961. aastast õpetab
positivistide seas, kuigi Wittgenstein ise ei pidanud end Viini ringi kuuluvaks. Hiljem kritiseeris ta ise seda tööd oma postuumselt avaldatud märkmetes ("Sinine ja pruun raamat") ning postuumselt avaldatud raamatus "Philosophische Untersuchungen" ("Filosoofilised uurimused"). Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. "Loogilis-filosoofiline traktaat" on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele. ,,Tõsikindlus" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab
Tal oli oma väike koolkond Londonis ja ta mõjutas teadusfilosoofia arengut kogu maailmas. Suurbritannias oli tal palju pooldajaid teadlaste seas. 26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks "Kas on olemas filosoofilised probleemid?". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard Braithwaite'i ruumides istus Wittgenstein kamina juures ning mängis roobiga. Ta lükkas Popperi poolt näiteks toodud filosoofilised probleemid kõrvale, väites, et ühegi näite puhul pole tegemist tõelise filosoofilise probleemiga. Popperi jutustuse järgi kasutas ta roopi mõnikord dirigendikepina, et oma väidetele suuremat kaalu anda
(episteemiline motiiv), neljandaks üritatakse kunsti puhul välja mõelda hindamisstandardeid, mille järgi kunstiteosed ühe mõõdupuu alla panna, et kriitikute tööd hõlbustada (evalveeriv motiiv). 2. Antiessentsialism väidab, et essentsialistid (formalistid, emotsionistid) on eksinud - kunstil ei ole ühtainustki ühist tunnust, mille järgi tuvastada, et tegemist on kunstiga. Selle asemel kasutatakse keelefilosoof Wittgensteini "perekondlike sarnasuste" ideed - kunstil ei ole ühiseid tunnuseid, vaid üksnes sarnasused. Kunsti olemuseks on olla avatud mõiste, mis muutub ajas ja täieneb pidevalt, seega on kunsti defineerimine mõttetu tegevus. Samuti usutakse, et kunsti tuvastamiseks piisab keele tundmisest. Kaubalao näite järgi suudab ükskõik kes laost kunstiteosed välja tuua. See kehtib, kui tegemist on näiteks maalidega, probleem tekib vähemlevinud kunstivormidega. 3
väidetele. Ta oli kui meremees, kellelt, olgugi ta täiesti kodus omaenda laevas, päritakse laevastiku organisatsiooni ja paigutuse järele, kuhu tema laev kuulub. See pole lihtsalt uus küsimus vanast liigist. See on uut liiki küsimus. GILBERT RYLE (190076), inglise filosoof, 1945-68 Oxfordi filosoofiaprofessor, 194771 ajakirja Mind peatoimetaja. Oli üks nn tavakeele filosoofia juhtivaid esindajaid, mõjutatud hilise Wittgensteini vaateist. Peateoses The Concept of Mind (1949) ründas Descartes'i dualismi, nimetades seda "tondiks masinas" vaimu omaette substantsiks pidamine on kategooriaviga. Kaitses ise biheiviorismile lähedasi vaateid. Teisi tähtsamaid teoseid: Dilemmas (1953); Plato's Progress (1966). [1842] 6
Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. KUNST 1. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. -Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? -Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. -Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? -Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” . -Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel! “Me oleme voimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, selleparast, et me oskame inglise keelt; s
Hiljem kritiseeris ta ise seda tööd oma postuumselt avaldatud märkmetes ("Sinine ja pruun raamat") ning postuumselt avaldatud raamatus "Philosophische Untersuchungen" ("Filosoofilised uurimused"). Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. "Loogilis-filosoofiline traktaat" (algne saksakeelne pealkiri Logisch-philosophische Abhandlung, hilisem ladinakeelne pealkiri Tractatus logico-philosophicus) on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele). Gilbert Ryle kategooriaveast. Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu. Kategooriaviga on olulisel kohal Gilbert Ryle'i filosoofias, tema järgi põhineb kartesiaanlik vaimufilosoofia kategooriaveal. Kategooriaveaks võidakse nimetada mingi omaduse omistamist
Oleme juba seletanud, kuidas need analüütilised propositsioo- nid on paratamatud ning kindlad. Nägime, et põhjus, miks neid ei saa kogemuses ümber lükata, seisneb selles, et nad ei esita mingeid väiteid empiirilise maailma kohta. Nad lihtsalt registreerivad meie otsustavust kasutada sõnu mingil kindlal viisil. Me ei saa neid ei- tada, ilma et rikuksime konventsioone, mida eeldab eitamine ise, hakates seega endale vastu rääkima. Ja see on nende paratamatuse ainuke alus. Wittgensteini sõnastuses on meie õigustus seisukoha- le, et pole mõeldav, et maailm ei kuuletuks loogikaseadustele, liht- salt see, et me ei oskaks ebaloogilise maailma kohta öelda, kuidas see välja näeb (Wittgenstein 1922: 3.031). Ja just nagu analüütilise propositsiooni kehtivus on sõltumatu välismaailma loomusest, nii on see sõltumatu ka meie vaimu loomusest. On täiesti mõeldav, et oleksime kasutanud teistsuguseid keelekonventsioone kui need, mida me tegelikult kasutame
vaimu(sündmuste) vahekord? 3. Dualism kriitika(Ryle, Descartes’i müüt) Kartesiaanlik doktriin. Dualism – inimesel on nii keha kui ka vaim. Privaatsus – vaimusündmused on isikule endale privaatsed. Teadmised teiste vaimust on järelduslikud – teadmised enda vaimuseisunditest on vahetud ning teiste inimeste vaimuseisundid on järelduslikud. Teiste vaimuseisundeid pole võimalik kontrollida ega vaadelda. Mentaalsed mõisted saavad oma tähenduse privaatselt vaimusündmustelt. Wittgensteini näide. Põrnikas karbis. Wittgensteini sõnul taandub karbis olev asi välja ja sel pole mingit rolli inimestevahelises suhtluses. Mentaalse sõnavara tähenduseks on teatud avalikult ligipääsetavad ning intersubjektiivsed verifitseeritavad asjaolud. Sõnade tähendus seisneb faktides vaadeldava käitumie kohta. Kategooriaviga. Ryle – kartesiaanlik doktriin ehk „dogma kummitusest masinas“ põhineb kategooriaveal.
-Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 3. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 4. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest
-Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon..
Põhiteos on "Loogilis-filosoofiline traktaat", mis lõpeb sõnadega "Millest pole midagi ütelda, sellest peab vait olema". Lingvistilise filosoofia rajaja. Lingvistika -- keele teadus. Lingvistiline filosoofia -- keel sisaldab erinevaid filosoofiaid. Kui uurida grammatilisi struktuure, võib leida erinevaid tõdesid. Inimene on selline nagu ta räägib. Inimestevahelised arusaamatused tulenevad erinevatest keeltest. (Keel = maailmapilt, mõtlemine). Eristatakse nn. varast ja hilist Wittgensteini. Hiline Wittgenstein eitas seda, mida kirjutas varane Wittgenstein. THOMAS KUHN (19221996) Postpositivist. Põhiteos on "Teadusrevolutsioonide struktuur", mille järgi Kuhni kõige enam tuntakse. 20. sajandil tekkis rahulolematus positivismiga. Kuhn tahtis positivismi ületada. Tema filosoofia keskne mõiste on paradigma (teaduse tegemise näidis, mis õpitakse selgeks kõrgkoolis; kuni viimase ajani on olnud valitsev Newtoni paradigma). Paradigma on
Sõna tähendus (1855): Pseudomõisted – kui tal näib olevat tähendus, aga tegelikult pole. Sõna tähenduse selgitamiseks tuleb eelkõige leida elementaarlause (esinemise viis lihtsamaid lausevormis). Komplekse saab lahti võtta ja tagasi viia elementaarsetele komponentidele. Tuleb just leida elementaarlause. Siis tuleb leida vastus küsimusele „millistel tingimustel peab S olema tõene ning millistel tingimustel peab ta olema väär?“. Teine lause on Wittgensteini: lause mõte seisneb tema tõekriteeriumis. Sõna omandab oma tähenduse vaatluslausetest, kus peab ennem seose kirja panema. Seost tuleb näidata, et rääkida üldse tähendusest. Tähendust saab vaadata vaatluslausetest ja protokolllausetest (1856). See mudel laiendatatakse kogu mõtekale kõnelemisele – et rääkida mõtekatest sõnadest ja lausetest. Sõna „babine“ mõtteeksperiment (1857). Kuidas rakendada seda analüüsi filosoofilistele sõnadele (1-4 punkti 1858). 1
on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent. Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis maailm on (tõsiasjade, mitte asjade kogum). Maailm koosneb faktidest, fakt on teguasi. Peegeldused Maailma ühed seisundid võivad peegelduda teisest; psüühika; keel; millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Wittgenstein lõi analüütilise filosoofia (4=4). Kõik muu on see, mis ei mahu analüütilise filosoofia alla. Tema arvates on need pisiasjad, millest
intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent. Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis maailm on (tõsiasjade, mitte asjade kogum). Maailm koosneb faktidest, fakt on teguasi. Peegeldused Maailma ühed seisundid võivad peegelduda teisest; psüühika; keel; millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Wittgenstein lõi analüütilise filosoofia (4=4). Kõik muu on see, mis ei mahu analüütilise filosoofia alla. Tema arvates on need pisiasjad, millest ei saa rääkida (armastus, ilu, headus jm
mõistavad tähendusi konkreetses kontekstis, Fillmore); prototüübianalüüs (vastandub komponentanalüüsile, arusaam, et paljudel mõistetel on hägusad piirid, mistõttu mõistete äärealad kattuvad; eelduseks on, et keeleline kategoriseerimine pole mitte loogilise süsteemi tulemus nagu oletab komponentanalüüs, vaid põhineb reaalse maailma tajumisel ja selles maailmas tegutsemisel; üheks eelkäijaks peetakse Wittgensteini esitatud perekondliku sarnasuse mõistet hoolimata sellest, et mõistel võivad olla hägusad piirid, ei tekita see inimestele suhtluses probleeme, järeldus, et keeleüksuste tähendus võrdub selle kasutusega) 28. Semantika teooriad...pmst eelmises olemas nimed jne. 29. Pragmaatika põhimõisted Peirce: pragmaatika uurib märkide ja nende kasutajate autori ja adressaadi suhteid.
Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine. KUNSTNIKUD JOSEPH KOSUTH (sünd. 1945) Kontseptualismi radikaalseim esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellele ideed ja keelt (Wittgensteini mõjud), ning esitab tekstide ja arutluste näol intellektuaalse, filosoofilise ja lingvistilise kunstinägemuse. ,,Nähtumused tuleb hüljata kontseptide kasuks". Hiljem jõuab ta ideeni ,,kunst on kunsti määratlus". Teoseid: ,,Üks ja kolm tooli", ,,First investigations (Art As Idea As Idea)" Tuntumad kontseptualistid on veel HANS HAACKE (sünd. 1945), DENIS OPPENHEIM (sünd. 1938), RICHARD LONG (s. 1945), MEL BOCHNER (s. 1940) jne. ABSTRAKTSIONISM
terve rida ehk perekondlikud sarnasused. M.Weitz kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. M.Weitz õhutasid loobuma ettekujutusest ,et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti mõiste samastamine mängu mõistega. Mängud moodustavad ühise mõiste ühiste sarnasustega, sugulastega. Kunstil samad omadused. 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimene kel puudub rahuldav kunsti definitsioon saab hakkama kunstiteoste leidmisega. Ehk oskame kunstiteoseid tuvastada seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada sõna kunst. 6
Kultuuriline relativism/universalism: 1) Tugev universalism (Mentalese universaalne mõtlemiskeel, millest tõlgitakse konkreetsetesse keeltesse); kultuurideülese teooria saab tuletada omaenese kultuurist; inimkonna bioloogiline ühtsus, ühised süvastruktuurid. 2) Nõrk universalism. Kultuurideülene teooria võimalik, kuid pole tuletatav ainult omaenese kultuurist; tekste saab tõlkida sisutasandil, kuid mitte kognitiivse tuuma tasandil. 3) Nõrk relativism (vrd Wittgensteini Familienähnlichkeit perekondlik sarnasus; religioonid praktiliselt igas kultuuris, kõiki neid hõlmavaid ühisjooni pole). Teiste kultuuride kohta saab luua teooriaid iseenda tarbeks, kuid need kultuurid ei pruugi neid teooriaid aktsepteerida. 4) Tugev relativism. Iga kultuur adekvaatselt seletatav vaid selle enese mõistetes. Kuigi teatav osa inimloomusest bioloogiliselt määratletud, see osa on meile kättesaadav vaid kultuuri vahendusel. Peame leppima iga kultuuri enesepeegeldusega.
mõtlemisele iseloomulik teatud hulk mõisteid mis ei muutu ja on kõikidele inimestele ühised: näiteks samasus, reaalsus, tõde, teadmine, tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus jne. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 15. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! Terapeudi juured lähtuvad L.Wittgensteini hilistest töödest. Ta jaoks on filosoofia „võitlus nõiduslummusega, millesse meie aru meie keele mõjul satub“ . Filosoofia eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“– näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“, kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad
mõtte valinud, illusioon. Jamesi on kritiseeritud, et “töötamise” printsiip muudab tõeseks ka ekslikud uskumised ja alati ei ole võimalik kindlaks teha, millised on nn head tagajärjed ja kasulikud uskumused. Märt Väljataga on nimetanud aga Jamesi teooriat “temperamentseks konstruktivismiks”, viidates et James on näinud ette 20. sajandi peamisi filosoofiasuundumusi eksistentsialismi ja ka analüütikutest hilise Wittgensteini ja Quine´i ideid. Nii saab leida paralleele eksistentsialismi “heidetuse” ja Jamesi “temperamendi” vahel. Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles aga relativismiüleskutset, vaid pigem pluralistlikku arusaama, et ei ole
Werner - Kogemus tähendab ka usku, tõde on see mis töötab Richard Rorty tõde on see mida inimesed lubavad sul vestluses öelda (konsensusteooria), nii kaua kuni vestluspartnerid noogutavad kaasa siis on kõik korras ehk suur kokkulepe, tuleb keskenduda veendumuste küsimusele ehk usk tõesse. Ntks fake news *mitte võidelda fake newsi vastu, vaid tuleb teha oma tõde olulisemaks muust. Tõemonopoli ei teki enam. Frank Ramsey Wittgensteini raamatuid tuli tõlkida. Tema vend tõe ülearususteooria otsis tõe algeid ja uuris matemaatilist tõde; kõik muu taandub 34 uskumusele, mis on tõde ehk inimesed käituvad vastavalt sellele mida nad usuvad. Semantilise keeleparadigma murdumine -> Süntaktiline keeleparadigma Keelepradigma - Mõistete ja protseduuride raamistik, mis struktureerib meie teadmised, arvamused, seisukohad maailma kohta
Algas mikronarratiivide ajajärk, mis ei pretendeeri mingile legitimeerivale jõule. Need mikronarratiivid on omased väikestele sotsiaalsetele gruppidele või üksik indiviididele ning neid võib kultuuris eksisteerida tohutult. Siin ei esine mingit püüetki ühtsusele ning sellist eklektismi toetab ka meedia, mis propageerib hedonistlikku tarbimiskultuuri. "Le Différend" (riid, lahkheli, lahknevus) ilmunud 1983 aastal. Toob sisse uue terminoloogia. Põhineb Wittgensteini keelemängudel. Kaks mõistet : lausete reziimid - reeglid, mille järgi lauseid ehitatakse ja luuakse, nt. käskimine, küsimine, tunnetus, demonstratsioon jne. diskursuse zanrid - põhineb lausete reziimidel ja on reeglite kogum, mida järgides me mingeid heterogeenseid lauseid ühendame jadaks, et saavutada kindlat eesmärki, nt. teada, hinnata, võrgutada.
võimalik öelda, millised meie väärtused ja eesmärgiseaded on õiged ja millised mitte. Mistahes eesmärkide, s.h ka poliitiliste, seadmine on seotud inimeste, huvirühmade, subjektide emotsioonide, huvide, tunde- ja väärtusilmaga, ega ei ole mingi ekspertülesande mõistuspärane lahendamine. Nagu arvas Platon. Milline on ses olukorras tõene teadmine? Üht jaotust tuleks filosoofia sissejuhatavas tutvustuses veel kindlasti esile tuua. 20. sajandi alguses panid G. Frege, B. Russelli, L. Wittgensteini jmt tööd aluse analüütilisele filosoofiale, mis on tänaseni, kogu oma sisemisele mitmekesisusele vaatamata, vast kõige mõjukam filosoofiliste küsimuste analüüsimise laad. Analüütiline filosoofia ei ole üks filosoofia haru, distsipliin või vool, vaid suure hulga voolude, koolkondade ja uurimismeetodite koondnimetus. Analüütiliste filosoofide ühiseks tunnuseks võib esimeses lähenduses tuua, et nad analüüsivad filosoofiliste probleemide keelelise esituse peidetud
kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine. KUNSTNIKUD ● JOSEPH KOSUTH (sünd. 1945) Kontseptualismi radikaalseim esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellele ideed ja keelt (Wittgensteini mõjud), ning esitab tekstide ja arutluste näol intellektuaalse, filosoofilise ja lingvistilise kunstinägemuse. „Nähtumused tuleb hüljata kontseptide kasuks“. Hiljem jõuab ta ideeni „kunst on kunsti määratlus“. Teoseid: „Üks ja kolm tooli“, „First investigations (Art As Idea As Idea)“ ● Tuntumad kontseptualistid on veel HANS HAACKE (sünd. 1945), DENIS OPPENHEIM (sünd. 1938), RICHARD LONG (s. 1945), MEL BOCHNER (s. 1940) jne.
mõistatuse lahendamine Mõistatuse lahendamine – heelium, kogukondlik ettevalmistus –enesestmõistetav võtmine. Kuidas keemiku/füüsiku jaoks mõistatus (lk 74 näide). Uurimistöö ja praktika erinevad: füüsikud – molekulispekter ja keemikud – kineetilise gaasi teooria. Füüsika – heelium pole molekul / keemik – heelium on molekul. Mõistatuse – lähemal tegelikkusele kui loogikale (Kopper ja Popper). kuidas paradigma juhib kogukonna tööd ehk „otsene kontroll“ Wittgensteini näide: mida Kuhn teeb sellega? Mis on kasu? Kuidas juhib paradigma uurimistööd? Koos ülesande lahendamisega koos teoreetilise vaatega – teooriatest tulenevad erinevad tulemused. Praktilised protseduurid. Pole olemas ühtset arusaama paradigmast. Tõe lähedane käsitlus. Õpime koos rakendustega, ajaga tehnoloogia aga muutub. Kuidas paradigma suunab uurimistööd – õpime ülesandeid lahendades. Mõistete määratlemine erinevalt – teadusdistsipliinide kujunemine.
printsiip ise). Printsiipi püüti pehmendada, kuid see ei aidanud. 31 Ludwig WITTGENSTEIN (1889-1951) on XX sajandi mõjukam filosoof. Loobus rikkusest. I maailmasõja ajal kirjutab kaevikus "Loogilis-filosoofilise traktaadi". Pärast arvas, et tal pole enam midagi öelda ning läks kloostrisse. Hiljem pöördus ta filosoofiasse tagasi, kuid see on hoopis teistsugune filosoofia. II maailmasõja ajal töötas ta halastajaõena (vennana?). Tehakse vahet ,,varase" ja ,,hilise" Wittgensteini vahel. Tractatuse põhiideed: Filosoofia probleemid tekivad keele valesti mõistmise tulemusena. Mis on väljendamatu, nt elu mõte, seda ei saa väljendada. Väljendamatu on siiski osutatav, nt surmale saab osutada. Inimene peab üle ronima oma sõnadest ja siis redeli ära viskama, see tähendab aru saama. Maailm koosneb üksikutest fragmentidest, keelemängudest, mis on teatav sotsiaalne praktika või reeglid. Need reeglid ei ole loodud, need kujunevad.
4) Kunsti definitsioon: Kas kunsti on defineeritav? Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 192. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini "perekondliku sarnasuse" mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet "kunst" (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello 1973) 2
kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine. KUNSTNIKUD JOSEPH KOSUTH (sünd. 1945) Kontseptualismi radikaalseim esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellele ideed ja keelt (Wittgensteini mõjud), ning esitab tekstide ja arutluste näol intellektuaalse, filosoofilise ja lingvistilise kunstinägemuse. ,,Nähtumused tuleb hüljata kontseptide kasuks". Hiljem jõuab ta ideeni ,,kunst on kunsti määratlus". Teoseid: ,,Üks ja kolm tooli", ,,First investigations (Art As Idea As Idea)" Tuntumad kontseptualistid on veel HANS HAACKE (sünd. 1945), DENIS OPPENHEIM (sünd. 1938), RICHARD LONG (s. 1945), MEL BOCHNER (s. 1940) jne. KEHAKUNST (body-art) JA PERFORMANCE
annaabi.ee 
