Ludwig Wittgenstein (0)

Ludwig Wittgenstein
Referaat
Tallinn 2011
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………………..3
Elu…………………………………………………………………………………………4
Looming-“Loogilis- filosoofiline traktaat ”…….…………………………...……………...5
Looming-vahepealne periood……………………………………………………………..6
Looming-“Tõsikindlusest”…………..…………………...………………………………..7
Looming-“Filosoofilised uurimused”........................……………………...……………...8 Kokkuvõte………………………………………...……………………….………………9
Kasutatud allikad……………………………………………………........……………...10
Sissejuhatus
Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias.
Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku . 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer .
20. sajand oli filosoofiale väga soodus – tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses samal ajal Sigmund Freud , kes pani aluse psühhoanalüüsile, mis on leidnud kasutust nii kirjanduses, kunstis, psühholoogias ja paljudel teistel aladel.
Eelteadmised mul Ludwig Wittgensteini kohta puuduvad.
Elu
Ludwig Wittgenstein sündis 26. aprillil 1889. aastal. Ta sündis perekonda, mis oli üks euroopa rikkaimatest. Tema isa Karl on Austria-Ungari juhtiv raua- ja terasetööstur. Tema vanavanemad olid juudid . Ta oli pere noorim laps ja teda ei peetud eriti andekaks.
Ta oskas inglise ja prantsuse keelt. Tal oli neli õde: Hermine, Margaret , Hermine ning neljas, kes suri imikuna ja samuti neli venda: Johannes, Kurt, Rudolf ja Paul. Kolm neist sooritasid enesetapu. Kurt lasi ennast Esimese maailmasõja ajal maha, sest tema alluvuses olevad sõdurid deserteerusid massiliselt. Vanim vend Johannes põgenes Ameerikasse ning jäi teadmata kadunuks . Arvatakse et ta sooritas enesetapu. Rudolf, kes õppis Berliinis keemiat, kõndis baari ja segas endale piima ja tsüaniidi segu ning suri.
Kuni 1903. aastani sai Ludwig Wittgenstein koduõpetust, siis astus K.u.k. Realschule’sse Linzis. Wittgensteini kooliaja kohta on palju vaieldud, sest samal ajal käis seal koolis ka Adolf Hitler . Õpingute ajal kaotas ta usu Jumalasse. 1906. aastal läks ta õppima Charlottenburgi tehnikakõrgkooli mehhaanikainseneri ametit. 1911. aastal õppis ta lühikest aega Jenas loogika rajaja Gottlob Frege juures. Doktorikraadi sai ta Manchesteri Ülikoolis. Peale seda reisis ta Euroopas ring ning elas mõnda aega Norras.
Esimese maailmasõja ajal läks ta vabatahtlikuna Austria-Ungari armeesse. Ta autasustati kolme medaliga.
Peale sõda töötas ta algkooliõpetajana Trattenbachis ning algas tema põhiline loominguperjood. Enne Teise maailmasõja algust töötas ta filosoofiaprofessorina Cambridge’is.Teise maailmasõja ajal töötas ta kahes haiglas uksehoidja ja laboriassistendina.
1947. aastal lahkus ta filosoofiadoktori ametist ja reisis mitmel korral Iirimaale. 1949. aastal avastati tal eesnäärme vähk. Wittgensteini 62. sünnipäeval ütles arst et tal on elada vaid paar päeva.Ludwig Wittgenstein suri 29. aprillil 1951. aastal
Looming
“Loogilis-filosoofiline traktaat”
Ludwig Wittgenstein kirjutas oma esimese teose Esimese maailmasõja ajal. Selle nimeks sai “Tractatus Logico-Philosophicus” ehk “Loogilis-filosoofiline traktaat”. See on ka ainuke mis ilmus tema eluajal. Teoses töötab ta Bertrand Russeli impulsside kallal. Wittgestein jagab Russeli veendumust, et loogikaseadused kehtivad sõltumatult. “Loogilis-filosoofiline traktaat” on vastu igasugusele metafüüsilisele filosoofiale. Ta räägib asjadest, mis ei ole kättesaadavad loogikale. Wittgenstein peab silmas, et keele ja tegelikkuse suhe ei ole keeleliselt kirjeldatav. Tema jaoks on loogika keel. Teos koosneb seitsmest propositsioonist ehk väitlausest. Eessõnas märkis autor: „Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi, kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks.“
Seitse propositsiooni:
1. Maailm on kõik, millega on tegu.
2. See, millega on tegu, tõsiasi, on asjaolude olemasolu.
3. Tõsiasjade loogiline pilt on mõte.
4. Mõte on tähenduslik lause.
5. Lause on elementaarlausete tõefunktsioon.
6. Tõefunktsiooni üldine vorm on: (-----T) (ξ, ...) See on üldine lausevorm.
7. Millest ei saa rääkida, tuleb vaikida.
Iga propositsiooni kohta on ka edasiarendused ja kommentaarid. Wittgenstein väitis Ludwig von Fickerile, et raamatu mõte on eetiline. Ta tahab teha lõpu arusaamale, et on olemas mingi üks ja ainuke “õige filosoofiline meetod”. Wittgesteini traktaadi võtsid vaimustusega vastu Morlitz Schlick (1882-1936) ja tema ümber koondunud “Viini ring”, millele see suurt mõju avadas. Wittgenstein hoidis ise nendega distantsi.
Vahepealne periood
Peale “Loogilis-filosoofiline traktaadi” kirjutamist kirjutas Wittgenstein lugematul hulgal käsikirju, koguses umbes 25000 lehekülge. Enamus neist on nüüdseks juba avaldatud. Ainukese artikli, mille ta eluajal avaldas, oli " Remarks on Logical Form", ehk märkused loogilisest vormist . mille ta esitas seltsile Aristotelian Society ettekandmiseks ning see avaldati toimetises.
Wittgenstein oli nõrdinud sest tema teoseid polnud keegi eriti avaldanud ja tema mõtteid polnud ükski filosoof omaks võtnud.
Wittgensteini varase perioodi ideoloogia ühtib põhiloomult selleagse filosoofia ideestiku ja ootustega ühe universaalse formalismi ning aksiomaatika järele, mille abil saaks kõike kirjeldada.
Ludwig Wittgensteinil on elukestev huvi religiooni vastu ning ta väitis, et vaatab iga probleemi usu seisukohast . Wittgensteini kirjutisi läbib neli põhiteemat: headus , väärtus, tähendust ja elu. Wittgenstein oli mures, kas ta on on moraalselt hea või lausa täiuslik. Samas oli ta ise gei.
1920. ja 1930. aastatel ründas ta oma loomingus “Traktaadis” väljenduva filosoofilise perfektsionismi vastu. Sellest tegi Wittgenstein järelduse et on “Loogilis- filosoofilises traktaadis” vigu teinud.
“Tõsikindlusest”
Tema elu kahe viimase eluaasta märkmete kohta on välja antud “Tõsikindlusest” Ka see raamat on jagatud osadesse ja prargrahvidesse. Wittgensteini eesmärgiks on leida tõde ning ta filosofeerib sellest. Järjekordselt otsib autor mingile mõistele tähendust. Seekord on selleks lause „ma tean“ .Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et selle lausega märgitakse loogilist taipamist kuid mille abil ei saa aga realismi tõestada. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga kuidas me teame, et esimene lause on kindel?
Wittgensteini arvates peab olema igal lausel tõestus Seetõttu tahaks filosoof antud lause jätta juhtudeks, kus seda tavalises keelelises suhtluses kasutatakse. Sealt läheb Wittgenstein keelemängude ja sõnade tähenduse juurde. Wittgenstein juurdleb aga selle üle, kas sõnad ikka alati tõesed on, sest muutuvates keelemängudes muutuvad ka sõnade tähendused. On olemas lauseid, milles kahtlemiseks ei tundu tõesti olevat põhjust. Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Mõistlikul umbusul peab olema Wittgensteini arvates alus, sest on asju, mida mõistlikud inimesed usuvad.
“Filosoofilised uurimused”
Ludwig Wittgensteini kolmas tähtsaim teos on “Philosophische Untersuchungen” ehk “Filosoofilised uurimused”. Autor töötas raamatu kallal mitu aastat. Teost peetakse paljude poolt 20. sajandi üheks tähtsaimaks ja mõjukamaks filosoofiliseks teoseks.
Raamat on jagatud kaheks osaks, mis algab autori eessõnaga. Teos koosneb Bemerkungen’ itest ehk märkusteks. “Filosoofilised uurimused” algavad kriitikaga Augustiniuse aadressil, Kes jagab arusaama, et meie maailmapilt koosneb mosaiigitaolistest asjade kujutamisest. Sama arvas Wittgenstein oma esiteoses “Traktaat”. Esimeses osas on nad kõige rohkem lõigu pikkused ja teises osas pikemad. Teoses arutleb Wittgenstein mõistuse mõistatuste ja probleemide üle. Probleemid puudutavad semantika , loogika, filosoofia, matemaatika, filosoofia, psühholoogia ja filosoofia valdkondi. Wittgensteini arvates tekivad filosoofilised probleemid sellest, et filosoofid mõistavad keele reegleid vääriti. Tema arvates ei mõista filosoofid iseenesestmõistetavaid mõisteid “ilu” ja “mäng”. Autor kasutab “ elementaar -” ehk “ protokoll -lauseid”. Wittgensteini arvates ei pea mõiste kasutamiseks vaja selle olemust mõista. Tema idee ongi et tähendus võrdub kasutusega.
Tüüpiline filosoofiline tekst, mis lahkab filosoofilisi probleeme, paneb kokku ja kritiseerib olukorda läbi erinevate lähenemisviiside, esitab oma vaatevinkli ning põhjendab seda.
Wittgenstein paneb lugeja mõtlema mõiste “mäng” üle ning jõuab järeldusele, et sellel ei ole kindlaid tunnuseid ega seda ei saa ka defineerida. Ometi me kasutame seda.
Keelelisi kontekste, milles mõisted saavad tähenduse, nimetab Wittgenstein “keelemängudeks”. Need keelevormid vastavad iga kord eri “eluvormidele.” Keel ja sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud.
Raamat ei olnud avaldamiseks valmis Wittgensteini eluajal. See avaldati 1953. aastal, kaks aastat peale autori surma.
Kokkuvõte
Ludwig Wittgenstein oli üks tuntuimaid filosoofe, kes oli pärit Austriast ning kes oli reisinud ja elanud Euroopa erinevates kohtades. Suurema tuntuse ta saavutas Suurbritannias elades. Tal oli kolm põhilist teost: “Loogilis-filosoofiline traktaat”, “Filosoofilised uurimused” ja “Tõsikindlusest”. Oma teostes meeldib talle mõistete tähenduse üle mõelda ja analüüsida kuidas keelt kasutada. Wittgensteinile ei talunud kui tema filosoofilisi vaateid kritiseeritakse. Just oma omapärase filosoofia tõttu on ta Euroopas väga tuntud. Wittgensteini esimene tähtsaim teos mõjutas sügavalt filosoofide ühendust-Viini ringi.
Isiklikult sain ma referaati tehes väga palju uut teada. Ma polnud varem Ludwig Wittgensteinist ega Viini Ringist varem kuulnudki. Tema uurimused keele kasutamise kohta on väga huvitavad ja mõtlemapanevad. Öeldakse, et keelega võib tappa ja samuti ka õnnelikuks teha. See kõik paneb sügavalt mõtlema kuidas keelt õigesti kasutada. Sellele mõeldes võib filosoofiliselt väga huvitavatele järeldustele tulla.
Kasutatud allikad
1. Jacoby, Edmund “50 klassikut.Filosoofid.Mõtlejad antiigist tänapäevani”, Tallinn, Tea Kirjastus 2006
2. “Filosoofia leksikon” Tallinn, kirjastus “Eesti Raamat”, 1965
3. Wikipedia entsüklopeedia- www.wikipedia.org
4. Wittgenstein, Ludwig “Filosoofilised uurimused” Kirjastus Ilmamaa 2005
10